Idulugu: MAPS Messaging X NATO DIANA Eesti kiirendi

MAPS Messaging on protokollist sõltumatu andmete liikumise ajal toimiv andmeliikluse suunamise kiht, mis on loodud keskkondadesse, kus ühendus on häiritud, katkendlik või vaidlustatud. Lihtsamalt öeldes võimaldab see erinevatel süsteemidel vahetada andmeid usaldusväärselt ka keerulistes võrguoludes. Selle asemel et olemasolevat taristut välja vahetada, võimaldab MAPS Messaging eriilmelistel süsteemidel, nii vanematel kui ka kaasaegsetel, omavahel sujuvalt suhelda. See ühendab vana infrastruktuuri ja uued tehnoloogiad nii, et ühilduvus säilib.

MAPS Messaging kaasasutaja ja tegevjuht on Alex Kritikos, kelle taust on hajussüsteemides, sõnumivahendustarkvaras* ning praktilistes koostalitlusvõimega seotud väljakutsetes.

Kuidas sündis iduettevõtte idee?
Idee kasvas välja korduvalt nähtud samast probleemimustrist. Keerukad süsteemid toimisid laborites ja simulatsioonides hästi, kuid reaalses kasutuses lagunesid, kui ühendus muutus ebastabiilseks või andmed jäid eraldatud ja omavahel mitte suhtlevatesse süsteemidesse kinni.

Eriti merenduse ja kaitse valdkonnas tähendas uute autonoomsete süsteemide lisandumine sageli hoopis suuremat inimtöökoormust, mitte selle vähenemist, peamiselt killustunud andmete tõttu. MAPS loodi selle põhiprobleemi lahendamiseks, keskendudes sellele, kuidas andmed liiguvad, kohanevad ja püsivad liikumise ajal, mitte sellele, kuidas neid pärast kohalejõudmist talletatakse.

Kuidas MAPS meeskond kokku tuli?
Enne MAPS Messaging loomist arendasid meeskonnaliikmed Nirvana nimelise ülikiire sõnumivahendustarkvara, mis võimaldas investeerimispanganduse ja valuutaturgude süsteemidel suhelda ka rangelt piiratud võrkude kaudu.

Nende töökogemus hõlmab ettevõtete sõnumilahendusi** ning juurutusi reaalses kasutuskeskkonnas, kus teoreetilised mudelid sageli ei toimi, eriti võrgu servas ehk hajutatud ja välitingimustes, mitte kesksetes andmekeskustes. Samuti on nad osalenud standardiorganisatsioonide, näiteks OASIS, töös ning panustanud suuremahulistesse integratsiooniprojektidesse, kasutades levinud andmevahetusstandardeid nagu MQTT ja AMQP.

Sellest kogemusest jõuti ühisele arusaamale, et pelgalt standarditest ei piisa süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks. Võrgu tegelikud tingimused ja inimfaktor tähendavad, et see tuleb ehitada otse andmevoogudesse sisse. MAPS sündis praktilisest kogemusest ja pettumusest, nähes püsivaid lünki süsteemide omavahelises suhtluses.

Mis eristab teie ettevõtet konkurentidest?
Kui andmed liiguvad allikast sihtkohta, läbivad need tavaliselt mitu eraldatud süsteemi, millest osa tuleneb sidepiirangutest ja osa tarnijate põhisest sõltuvusest. Sageli tähendab see, et andmeid kopeeritakse, tõlgitakse ja suunatakse edasi eraldi integratsioonisildade*** kaudu.

MAPS läheneb teisiti. Me ei tugine välistele sildadele, protokollilüüsidele ega dubleeritud andmeteekondadele. Selle asemel toimub andmete teisendamine, filtreerimine ja marsruutimine otse andmevoos ajal, kui andmed liiguvad. Praktikas tähendab see, et süsteem töötleb ja suunab andmeid nende liikumise käigus, mitte ei kopeeri neid eraldi tööriistadesse ümbertöötlemiseks. Tulemuseks on vähem dubleerimist, väiksem latentsus ja energiakulu ning suurem töökindlus ebastabiilse ühenduse korral.

Sama oluline on võime töötada koos olemasolevate pärandsüsteemidega**** neid välja vahetamata, mis on kaitse- ja kriitilise taristu keskkondades hädavajalik.

Mis teeb teie tehnoloogiast kaksikkasutusega lahenduse?

MAPS võimaldab võrgu servas, merel ja pilves andmete liikumise ajal filtreerimist, koondamist, teisendamist ning ajutist talletamist ja hilisemat edastamist erinevate protokollide ja sidekanalite kaudu, sealhulgas mobiili-, satelliit-, taktikalistes, mesh– ja lokaalvõrkudes. See tähendab, et MAPS suudab andmeid töödelda ja hallata nende liikumise ajal ning tagada usaldusväärse kohaletoimetamise ka siis, kui ühendus ajutiselt katkeb.

Selline ülesehitus muudab tehnoloogia olemuselt kaksikkasutusega lahenduseks. See toetab ärirakendusi merenduses, sadamates, energeetikas ja tööstuslikus IoT-s*****, samal ajal vastates ka kaitsevaldkonnavajadustele, näiteks mitut tegevusvaldkonda hõlmavates operatsioonides, autonoomsete süsteemide kasutuses ning missioonidel, kus side on häiritud või piiratud.

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse?

NATO DIANA on üks väheseid programme, mis tõeliselt mõistab kaksikkasutusega süvatehnoloogia taristulahenduste väljakutseid ja kaitsevaldkonna operatiivset reaalsust. Eesti kiirendi pakub tuge hajussüsteemide, küberfüüsilise taristu ja operatiivse testimise valdkonnas, mistõttu on Eesti loomult õige asukoha valik meie jaoks.

Programm annab ka otsese ligipääsu lõppkasutajatele ja päris õppustele, kus koostalitlusvõime küsimused on praktilised, mitte teoreetilised.

Mis on seni olnud suurim väljakutse?
Üks peamisi väljakutseid on olnud selgitada taristutasandi lahenduse väärtust turul, kus sageli oodatakse nähtavaid lõppkasutaja rakendusi või juhtpaneele. MAPS paikneb teadlikult rakenduste all. See ei ole asendusplatvorm vaid lahendus, mis eeldab süsteemsemat arutelu partnerite ja klientidega.

Mis on olnud seni suurim võit?

Olulisemaks verstapostiks on olnud MAPS toimimise tõestamine väljaspool laborit. Tehnoloogiat on testitud väikelaevadel, kasutades päris sensoriandmeid, mobiil- ja satelliitühendusi ning ka täieliku ühendusekatkemise stsenaariume. Andmed jäid kohapeal kättesaadavaks ning sünkroniseeriti nutikalt pärast ühenduse taastumist.

Samas seisavad NATO riikide ja liitlasriikide laevastikud silmitsi sarnaste probleemidega erinevate missioonide täitmisel. DIANA programmi mentorid on kinnitanud, et MAPS lahendab reaalselt olemasolevat operatiivset lünka.

Kus näete ettevõtet 12 kuu pärast?
Järgmise 12 kuu jooksul on eesmärk käivitada mitu reaalset pilootprojekti merenduse ja kaitsega seotud keskkondades, saavutada valideeritud TRL-7 tase ning luua korratav juurutuslahendus.

Kes saab teie hinnangul järgmiseks ükssarvikuks Eestis või teie kodumaal Hollandis?

Eesti ja Holland on heas positsioonis kasvatamaks taristutasandi ettevõtteid, mis lahendavad süsteemseid julgeoleku, koostalitlusvõime ja töökindluse probleeme, mitte ei keskendu tarbijarakendustele.

Ettevõtted, mis loovad Euroopa digitaalse ja kaitsealase suveräänsuse jaoks fundamentaalseid võimekusi, on need, keda tasub jälgida.

Millist raamatut soovitate teistele iduettevõtjatele?
Zero to One, autoriks Peter Thiel.

Raamat eristab selgelt horisontaalset innovatsiooni, kus olemasolevat tehakse veidi paremini, ja vertikaalset innovatsiooni, kus luuakse midagi põhimõtteliselt uut. Süvatehnoloogia ja taristutasandi lahendustega tegelevatele asutajatele on see eristus eriti oluline. Ka MAPS lähtub vertikaalse innovatsiooni põhimõttest, mitte olemasolevate vahendajate või lüüside järkjärgulisest parandamisest vaid andmete liikumisekäsitlemise ümbermõtestamisest.

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.

Esifotol: Vasakul Alex Kritikos, MAPS Messaging kaasasutaja ja tegevjuht ning paremal Guido Branca, MAPS Messaging, strateegiline konsultant.

Fotograaf: Enriko Pedaksalu

---

*tarkvara, mis võimaldab eri süsteemidel andmeid vahetada ilma otsese ühenduseta
** suhtlussüsteemid, mis ühendavad suuremahulisi ettevõtte IT-lahendusi
*** vahendavad lahendused, mis tõlgivad andmeid omavahel mitteühilduvate süsteemide vahel
**** vanemad, kuid endiselt kasutusel olevad süsteemid, millest organisatsioonid sõltuvad
***** tööstuslikes keskkondades kasutatavad ühendatud sensorid ja süsteemid