08.04.2026
Idulugu: Quantum Quest X NATO DIANA Eesti kiirendi
Quantum Quest arendab autonoomsuse kihti mehitamata süsteemidele. NATO DIANA Eesti kiirendi 2026. aasta kohordi osana arendab Poola iduettevõte droonidele ja teistele mehitamata platvormidele autonoomseid juhtimissüsteeme. Ettevõtte põhitoode ühendab Mission Control Core’i ja MAVRIC operatsioonisüsteemi, mis koos tagavad platvormi juhtimisfunktsioonid, autonoomia ja missiooni täitmiseks vajalikud funktsioonid õhus, merel ja maismaal.
Valmis droonide ehitamise asemel keskendub Quantum Quest juhtimissüsteemile, mida tootjad ja operaatorid saavad integreerida oma platvormidele. Praegu on ettevõtte fookuses veealused süsteemid, kuid laiem eesmärk on luua taaskasutatav autonoomsuse arhitektuur, mis töötab eri domeenides.
Kes on Quantum Questi taga?
Quantum Questi asutas tarkvarainsener ja ettevõtja Tomasz Korzeniowski (pildil), kellel on tehnoloogiavaldkonnas üle kahekümne aasta kogemust. Karjääri alguses tegeles ta arvutinägemisega ettevõttes Polar Rose, mille Apple hiljem ära ostis. Seejärel asutas ta codequesti, mis on tehisintellektile ja keerukatele tarkvarasüsteemidele keskendunud tarkvarastuudio.
Ettevõtet juhib ta koos tehnoloogiajuhi Jacek Grzybowski ja Marcel Króliga, kes vastutab droonitehnika ja elektroonika eest.
Kuidas startup’i idee sündis?
Ettevõte kujunes välja autonoomsete droonisüsteemide arendamise käigus ja kasvava huvi pärast regionaalse julgeoleku vastu. Korzeniowski lõi aktiivselt kaasa drooniehitajate kogukonnas ning otsis võimalusi, kuidas rakendada oma kogemust valdkonnas, millel on selge strateegiline tähendus.
Murranguline hetk saabus NATO–Ukraina kaitseinnovaatorite foorumil toimunud häkatonil, kus meeskond arendas tarkvara, mis võimaldas FPV-droonil (droon, mida juhitakse piloodi vaatepunktist) tuvastada sihtmärki, seda jälgida ja viia laeng autonoomselt liikuva sihtmärgini. Projekt pälvis USA kaitseministeeriumi innovatsiooniüksuse auhinna, kuid selle tegelik tähtsus oli laiem. Tunnustus ilmestas, et väike meeskond suudab kiiresti luua lahinguväljal rakendatavat autonoomiat ning et suurem võimalus ei peitu ühe drooni vaid taaskasutatava juhtimiskihi loomises.
Millist probleemi tehnoloogia lahendab?
Quantum Quest arendab pardal töötavaid juhtimisfunktsioone, mis on vajalikud navigeerimiseks, olukordade tajumiseks, otsuste tegemiseks ja missiooni elluviimiseks, ilma et tootja peaksid nullist oma autonoomsuslahendust ehitama. Sama arhitektuur sobib kaitsevaldkonna kasutusjuhtudeks nagu seire ja droonitõrje, aga ka tsiviilrakendusteks, näiteks taristu kontrolliks, keskkonnaseireks ja kriisidele reageerimiseks.
Mille poolest Quantum Quest teistest erineb?
Enamik mehitamata süsteemide valdkonna ettevõtteid ehitab platvorme. Quantum Quest ehitab selle asemel nende aluseks olevaid juhtimissüsteemi. Seetõttu on ettevõte olemuselt pigem sarnane tehnoloogilisele taristule kui tavapärasele droonitootjale.
Ettevõtte MAVRIC-süsteem kasutab Model Predictive Control’i, mis prognoosib ja kohandab süsteemi käitumist reaalajas, erinevalt tavapärasest PID-põhisest juhtimisest, mis reageerib alles pärast vea tekkimist. Arhitektuur on loodud selliselt, et AI-mudelid tuvastamiseks, jälgimiseks ja missiooniloogika täitmiseks töötavad otse juhtimissüsteemi sees. Eesmärk on luua mitme domeeni autonoomsuse kiht, mida saab integreerida õhu-, mere- ja maismaasüsteemidesse.
Mis on seni olnud suurim väljakutse?
Üheks suurimaks proovikiviks on olnud varajases faasis ettevõttena kaitseturule sisenemine. Hanketsüklid on pikad, valideerimisnõuded kõrged ning usaldusväärsuse tõestamine võtab aega.
Quantum Quest on proovinud seda ületada positsioneerides end juhtimissüsteemide arendajana mitte sõidukitootjana. See annab ettevõttele paremini skaleeruva rolli eri platvormide ja kasutusjuhtude lõikes.
Mis on seni olnud suurim saavutus?
Ettevõtte üks olulisemaid tehnilisi saavutusi on olnud AI-mudeli arendamine, mis suudab Shahed-tüüpi droone tuvastada ja jälgida pikkade vahemaade raames. Quantum Questi sõnul integreeriti see mudel Octopus interceptor platvormi, mis on loomult droonitõrjesüsteem. See näitas, et meeskond suudab kiiresti tegutseda tasemel, mida nõuavad reaalsed kaitseolukorrad.
Teine oluline samm oli Poola relvastusagentuuri tellitud teostatavusuuring, mille keskmes oli mitmes domeenis kasutatav drooniautopiloot. Koos varasema häkatonitunnustusega kinnitas see, et Quantum Questi arendatav arhitektuur vastab konkreetsele operatiivsele vajadusele.
Miks kandideeris Quantum Quest NATO DIANA kiirendisse?
Quantum Questi jaoks avas NATO DIANA innovatsioonikiirendi tee laiemasse NATO innovatsiooniökosüsteemi ning võimaluse kasvatada usaldusväärsust ka väljaspool Poola turgu.
Meeskond näeb selget väärtust ka ligipääsus testimise, hindamise, verifitseerimise ja valideerimise keskkondadele. Autonoomseid juhtimissüsteeme arendava ettevõtte jaoks on selline kokkupuude hädavajalik, et viia tehniline võimekus reaalselt kasutusele võetava tehnoloogiani.
Kuhu soovib ettevõte lähiaastatel jõuda?
Järgmise aasta jooksul plaanib Quantum Quest laiendada MAVRIC-ut nii, et see toetaks ühe arhitektuuri raames veealuseid, aga ka veepinnal tegutsevaid ja õhus töötavaid süsteeme. Samal ajal arendab meeskond missioonide määratlemise rakendust, mis võimaldaks operaatoritel kavandada ja hallata eri domeenide missioone ühest kasutajaliidesest.
Pikemas vaates soovime kujuneda sõltumatute droonitootjate juhtimissüsteemide pakkujaks, pakkudes platvormi, kuhu kasutajad saavad paigutada oma AI-mudeleid koos Quantum Questi enda loodud moodulitega konkreetsete operatiivvajaduste jaoks.
Millist raamatut soovitate teistele startup’i ehitajatele?
Korzeniowski soovitab Ben Horowitzi raamatut The Hard Thing About Hard Things, sest see käsitleb otsekoheselt juhtimist ja otsuste tegemist ebakindlates olukordades.
NATO DIANA Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.
Fotod: Quantum Quest ja Enriko Pedaksalu
