Innovatsioonitugi depressiooni ravile – mida saame vaimse tervise valdkonnas ära teha kohe praegu, kui eksperte üleöö juurde ei tule?

Kas tehnoloogilisel innovatsioonil võiks olla potentsiaali, et lahendada probleeme, millega nii depressiooniga patsient kui ka tema ravimeeskond tänapäeval silmitsi seisavad? Maikuus Janssen Eesti (Johnson&Johnson Eesti) ning teadus- ja ärilinnakust Tehnopol juhitud Connected Healthi klastri koostöös toimunud töötuba oli oluline samm uuenduse toomise teekonnal vaimse tervise valdkonda.

Töötuppa panustasid psühhiaatrid, perearstid, vaimse tervise õed, patsientide esindajad ja riigi esindajad. Veebitöötoa raames tuvastati depressioonidiagnoosiga patsientide ning neid aitavate ravimeeskondade probleemid ja vajadused.

Spetsialistid keskendusid kolmele suurele teemale: inimese teadlikkus ja oskused varajaseks märkamiseks ja abi otsimiseks, juba ravil oleva patsiendi motiveerimine ravi õnnestumiseks ning ravimeeskonna igapäevatöö efektiivsemaks muutmine.

Käthlin Mikiver sotsiaalministeeriumist juhatas töötoa sisse vaimse tervise rohelise raamatuga. Tegu on kinnitatud dokumendiga, mis võtab kokku praeguse olukorra ja sõnastab missiooni, kuhu vaimse tervise valdkonnas liikuda.

Vaimse tervise teenuste korralduse visiooni järgi tegutseb iga tasand eesmärgistatult ja süsteemselt ning nii patsientide kui info liikumine erinevate tasandite vahel on hästi korraldatud. Praegu läheb kõige suurem ressurss eriarstiabisse, kus meil on juba praegu puudu psühhiaatritest. Mikiver rõhutas, et vaimse tervise valdkonna võtmekoht on esmatasandi tervishoiu tugevdamine, sest esmatasandi teenused on inimestele kättesaadavamad ja ligipääsetavamad ning riigi vaates ka kulutõhusamad. Eesmärk on liikuda süsteemi poole, kus esmatasandil suudetakse käsitleda suuremat osa vaimse tervise probleemidest ning süsteemselt selekteeritakse eriarstiabi vajadus. Selle tulemusena saaksid inimesed kiiremini abi, väheneks surve eriarstiabile ning lüheneksid eriarstiabi järjekorrad.

Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks tuleb tuua esmatasandi meeskonda juurde vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog või psühholoog-nõustaja. Inimressursi kõrval aitaksid teenuste kättesaadavust parandada erinevad IT-lahendused, seda nii kaugteenuste kui ka e-tervise infosüsteemide edasiarenduste kaudu. Niisamuti võiksid olla tehnoloogia abil inimestele mugavalt kättesaadavad enesetestid ning eneseabitavad, et toetada varajast märkamist ja sekkumist. Vaimse tervise valdkonda kimbutab tõenduspõhiste hindamisskaalade puudus ja kättesaadavus, sellega tuleb süsteemsemalt tegeleda.

Teenuste vajadus on praegu võimalustest suurem, seepärast peame mõtlema, kuidas lahendada seda inimkeskse tervishoiu võtmes. Samuti suurendab Eestis vajadust veebipõhiste vaimse tervise teenuste järele hajaasustus. Mikiveri sõnul on üks võimalik lahendus digilahenduste laiem kasutus.

Vajadus spetsialistide järele püsib ka tehnoloogiliste lahenduste kõrval

Tehnoloogia saab abistada, aga tehnolahendused ei tähenda, et pole vaja inimkontakte – tehnolahenduste teke ei kahanda vajadust vaimse tervise spetsialistide järele, rõhutas Triumf Healthi asutaja ja tegevjuht Kadri Haljas.

Alustada tuleb ennetusest – Eestis on ennetuses olnud palju abi MTÜ Peaasjad kampaaniast, mis on suurendanud teadmist vaimse tervise olulisusest. Vaimsele tervisele tähelepanu pööramine, varajane märkamine ja teadlikkus sammudest, mida saame iseenda heaolu jaoks ära teha, on suure väärtusega.

Samas tõi Haljas välja, et kogu vastutust teadmistest, oskustest ja hakkamasaamisest ei saa panna inimesele, oluline on ka väline tugi. Suur roll on seejuures kättesaadaval ravimeeskonnal. Tehnoloogia võimaldab tuua ravimeeskonna patsiendile lähemale ja pakkuda teenuseid efektiivsemalt.

„Kui teame, et vajadus on kasvanud, inimesed teadvustavad probleeme, siis ei saa lasta neil pettuda teenuse kättesaadavuses. Kuidas siis edasi? Peame saama rakendada erinevaid võimalusi, et inimene ei jääks abita. Tehnoloogia hea külg on võime kohaneda vajadustega. Tehnoloogia saab süsteemselt juppideks võtta valdkonnad, millega on vaja tegeleda, ning lähenemine on personaalne,“ rääkis Haljas.

Hea näitena rahvusvahelisest praktikast tõi Haljas välja wayForwardi (wayforward.io) platvormi, kus erinevate kontrollküsimustega juhatatakse eri lahendusteni, mis võiksid inimest erinevate vaimse tervise murede korral aidata. Lahendused ei piirdu vaid teraapiaga, pakutakse ka loomingulisi lahendusi, videoid teiste lugudega – ükskõik, millisel tasemel on patsient, ta juhatatakse hõlpsasti kõige sobivamate võimalusteni.

Eestis on meil olemas Peaasi.ee leht, kus on kättesaadavad informatiivsed materjalid ja ka võimalus suhelda eksperdiga reaalajavestluse (chat) kaudu, samuti tasuta virtuaalvisiidid. See toob teenused inimestele lähemale ja lühendab ooteaga. Aeg on vaimse tervise küsimustes väga oluline: kui inimene võtab oma julguse kokku ja pöördub abi saamiseks spetsialisti poole, peab tal olema võimalus saada abi kiiremini kui alles kolme kuu pärast. Võimalikult kiire sekkumine aitab ennetada lumepalliefekti. Seepärast on erinevatel platvormidel pakutavad kaugvisiidid abi kättesaadavuse ja ajakriitilisuse parandamiseks väga olulised.

Aga kuidas edasi? Mida peaksime koos tegema selleks, et depressiooni ravis kasutatavad tehnouuendused jõuaksid päriselt patsiendi ja tema ravimeeskonnani ?

Mida saame vaimse tervise valdkonnas ära teha kohe praegu, kui eksperte üleöö juurde ei tule?

Selleks et vaimse tervise valdkonnas uuendusi paremini rakendada, arutlesid erinevad spetsialistid töötubades valdkonna probleemide üle.

  1. Inimese enda teadlikkus ja oskus märgata vaimse tervise probleeme ning oskus õigeaegselt abi otsida.
  2. Juba ravil oleva patsiendi toetamine, et ravi õnnestuks.
  3. Vajadused esmatasandil ja eriarstide tasandil, et tulla paremini toime abivajajate kasvava arvuga.
  4. Eri tasandite koostöö ja infovahetus.

Meeskonnad tõid kokkuvõttena välja järgmised probleemid ja vajadused.

  1. Ravi- ja tugimeeskonna liikmete parem kommunikatsioon patsiendi raviteekonna jälgimiseks. Selle abil saaks terviklikult koordineerida ja toetada patsiendi ravi ning kasutada tervishoiu ressursse efektiivsemalt.
  2. Patsiendi kaugjälgimine ja kaugmotiveerimine, et teha professionaalne tugi kättesaadavamaks ja vähendada arsti füüsilist vastuvõtuaega. Lahendamist vajava probleemina nimetati depressiooniga patsiendi madalat ravisoostumust. Sageli kaovad patsiendid ravilt ja muudavad või lõpetavad omaalgatuslikult neile määratud ravi. Rakendus võiks küsida patsiendilt tagasisidet, kontrollida ja motiveerida ravi järgimist ning võimaldada kaugsuhtlust ravimeeskonnaga.
  3. Otsustugi perearsti ja pereõe töölauale, et aidata diagnoosimist, ravi määramist ja jälgimist. Kiiremate ja kvaliteetsemate raviotsuste tegemisele aitaks kaasa perearsti ja pereõe töölauale integreeritud automaatne tugisüsteem, mis annab patsiendipõhiseid diagnoosimise soovitusi, ravisoovitusi ja jälgimisjuhiseid.
  4. Esmatasandi võimekuse parandamine: oluliselt enam tuleb panustada perearstide koolitamisse vaimse tervise alal ning juurde on vaja tunduvalt rohkem vaimse tervise õdesid, kelle tähtsus esmatasandil on märkimisväärne.
  5. Usaldusväärse info ja eneseabitehnikate parem kättesaadavus patsiendile. Varajaseks märkamiseks ja sekkumiseks, aga ka selleks, et ravi õnnestuks, peab patsient ise panustama. Talle peab olema kättesaadav vajalik ja arusaadav info, milliste sümptomitega, millal ja kuhu pöörduda ning milliseid eneseabitehnikaid rakendada ja kuidas seda teha. Patsiendil tekib sageli ootus, et teda kantakse läbi teekonna, ilma et ta ise peaks võtma vastutust. Eksperdid tõid välja ka patsientide vähese teadlikkuse sellest, et vaimse tervise probleemid on sageli füüsiliste kaebuste põhjus.
  6. Tegeleda tuleks ka üldise vaimse tervise haridusega – vaimse tervise hoidmiseks, vaimsete probleemide ennetamiseks ja varajaseks märkamiseks võiks teadlikkuse ja oskuste arendamisega alustada juba lasteaias.

Vaimne tervis uuenduslikkuse orbiidil

Kadri Haljas rõhutas töötubasid kuulates, et tehnoloogia on võimalus – tehnoloogia rakendamine aitab viia teenuseid inimestele lähemale, kuid ei pruugi kõigile sobida ega peagi seda. Kardetakse, et kui tuleb liialt palju lahendusi, siis ei suuda keegi neis orienteeruda ning spetsialistidele võib hoopis tööd juurde tulla.

Kardetakse ka erinevate lahenduste rohkust ja kaheldakse nende vahel valimise oskuses. Haljas tõi välja, et TalTechis on näiteks olemas terviselahenduste hindaja ja spetsialist ei pea olema müügimees. Ühtlasi hinnatakse sellega lahenduste turvalisust. Pealegi, kõige targem lahenduse hindaja on kasutaja ise – kui tehniline lahendus ei toimi, siis inimesed seda lihtsalt ei kasuta.

Jannsen Eesti innovatsioonijuhi Kairi Kontkari sõnul jäi töötoas kõige enam kõlama vajadus lahendada ravi- ja tugimeeskonna kommunikatsiooni küsimus, et terviklikult ja tervishoiuressursse säästes jälgida ning toetada patsienti tema raviteekonnal. Lahenduse edasiarendamiseks löödi käed tarkvaraarendusettevõttega Thorgate, kes esitas idee Accelerate Estonia koostööplatvormile, mis pakub võimalust taotleda arendusgranti ja avaliku sektori tuge vaimse tervise valdkonna keerukate probleemide lahendamiseks. „Usume, et kõiki valdkonna osapooli sisuliselt kaasates on võimalik jõuda ideest eduka teostuseni. Paralleelselt jätkame koostööd erialaekspertidega, et nii mõnelegi teisele töötoas esile kerkinud vajadusele ka tegelikult lahendus leida,“ lisas Kontkar.

Connected Healthi klastri juhi Piret Hirve sõnul on oluline viia ideed järgmisele tasemele ning asuda otsima tehnoloogiaid, mis toetavad probleemide lahendamist. Isegi kui väljapakutud variandid praegu ei teostu, on probleemid üles nopitud ning need käiakse välja klastri ettevõtetele, et aidata tulevikulahendustel teostuda. Teadus- ja ärilinnakust Tehnopol juhitud Connected Healthi klaster on Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond, mis koondab nii terviseteenuse osutajaid, tervisetehnoloogia ettevõtteid kui ka kõiki teisi valdkonna olulisi huvigruppe. Klastri abiga on võimalik teha siseriiklikke koostööprojekte ning eksportida tervisetehnoloogilisi lahendusi ka teistesse riikidesse.

Osalejate kommentaarid

Argo Lätt, Rapla perearstikeskuse perearst

Töötoas koguti mõtteid ja algus on tehtud, aga nagu Hiina vanasõna ütleb, siis pikk teekond algab esimesest sammust.

Mul on hea meel, et entusiastid vaimse tervise teemaga tegelemiseks kokku tulevad, aga tuleb tunnistada, et suur töö on veel ees.

Oluline on liikuda sellise süsteemi poole, kus esmatasandil ennetatakse ja suudetakse käsitleda suuremat osa vaimse tervise probleemidest ning seega selekteeritakse välja eriarstivajadus, kuid riigi poolt vaimse tervise suunas süstemaatilist tööd ei ole.

Esmatasandil tegutsevad tervisekeskustes erikoolituse saanud pereõed vaimse tervise õdedena, kuid perearstikeskuste profiil on väga erinev ning arstid seatakse ebaõiglasse olukorda. Mõnel keskusel on kompetents kindlasti olemas, aga kas ka üksikpraksistel? Vaimse tervise õdesid oleks juurde vaja mitusada. Ka psühhiaatreid pole piisavalt ning isegi ägeda psühhoosiga patsiendid ei pääse vastuvõtule.

Kui enam vaimse tervise eelarvet suunata esmatasandisse, siis kas meil kõikidel on tegelikult pädevust? Enamik patsiente, eriti mehed, ei tule oma vaimse tervise muredega arsti vastuvõtule. Pelga telefonikõne põhjal peab perearst tundma, kas patsient on depressiivne või suitsiidne, ning selle lühikese aja jooksul ei jõua ka ravijuhendeid välja otsida.

Lisaks on koroonakriis käivitanud vaimse tervise allakäigu doomino, mille viljadega peame veel kaua tegelema. Esmatasandi poolt teen küll ettepaneku, et vaimse tervise roheline raamat ei peaks vedelema lauasahtlis, vaid see tuleks viia tegelikku ellu.

Kätlin Pilt, Lõuna-Eesti haigla vaimse tervise õde

On suur rõõm, et meie spetsialistid on üha rohkem valmis võtma vaimse tervise õdesid meeskonda ja nägema rohkem nende olulist rolli vaimse tervise teemade lahendamisel. 

Olles vaimse tervise õde, saan kindlasti väita, et pakutud lahendused lihtsustavad minu tööd juba selle tõttu, et patsiendid jõuavad minuni varem ehk haiguse väljakujunemise või algfaasis. Komplitseeritud juhtumeid on selletõttu tulevikus loodetavasti vähem. Lihtsam on digilahenduste kaudu ka patsientidega ühendust hoida ja korrektselt toimiva infosüsteemi kaudu edasi suunata näiteks pereõele või -arstile. Eelkõige peaks antud lahenduste eestvedaja olema tervisekassa ja/või sotsiaalministeerium, kaasates erinevate valdkondade spetsialiste, just nende huvi võiks olla edaspidine tervisekulude vähendamine.

Oli sümpaatne, et arutelugrupis olid esindatud mitmete ametkondade esindajad. Arvan, et see oli peamine tegur, miks töötoad olid sedavõrd viljakad. Lisaks oli moderaator eelnevalt teinud ära suure töö, et meie aruteluring oleks tulemuslik ja sujuks viperusteta.

Hepp Nigol, perearst

Töötoast jäid positiivsed muljed. Oli hea näha, et kogu multidistsiplinaarne meeskond oli koos, leidmaks lahendusi depressiooniga patsiendi ravitöö arendamiseks. Erineva valdkonna inimesed tõid välja enda vaatenurki. Ja tunda oli, et probleemid on sarnased.

Olen seda meelt, et olemasolevaid probleeme lahendaks ja meie tööd lihtsustaks oluliselt vaimse tervise õdede koolitamine ja nende spetsialistide kaasamine tervisekeskustesse. See tagab teenuse parema kättesaadavuse.

Tundub siiski, et psüühikahäirega inimene vajab kõige enam teise inimesega rääkimist.

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega

Meie partnerid