17.10.2025
Intelligentsuse revolutsioon: Yuval Dvir tehisintellekti „ajust“, agentide riskidest ja Euroopa võidujooksust
Tehisintellekt (AI) ei ole enam lihtsalt tehnoloogiline uuendus, vaid struktuurne nihe, mis muudab seda, kuidas ettevõtted tegutsevad, konkureerivad ja oma süsteeme turvavad, rääkis Google’i, DeepMindi, Skype’i ja Microsofti endine tippjuht ning praegune tehisintellekti ja äriarenduse nõustaja Yuval Dvir Tehnopoli AI ideepäeval.
Rohkem kui kümneaastase suurkorporatsioonide kogemuse ja praeguse töö põhjal, kus ta nõustab iduettevõtteid AI-agentide turvalisuse teemadel, märkis Dvir, et fookus on nihkunud alustehnoloogiatele ehk tehisintellekti „ajudele“. Enamik ettevõtteid ehitab nüüd oma lahendused nende mudelite ümber – lisades konteksti, äriloogikat ja töövoogusid –, samal ajal kui mudelid ise pakuvad üliinimlikul tasemel arutlus- ja mustrituvastusvõimet.
Järgmine etapp, sõnas Dvir, on AI-agentide kiire esiletõus – tarkvara, mis suudab planeerida, tegutseda ja oma tegevust täiustada nagu digitaalsed töötajad. See toob kaasa nii võimalusi kui ka riske. „Agendid on tulekul ja meie esimene ülesanne on muuta nad turvaliseks ja jälgitavaks,“ hoiatas Dvir, prognoosides, et juba lähiajal hakkavad ettevõtted kiirustama nn „usalduse kihtide“ loomisega, mis võimaldavad jälgida agentide tegevust üle infrastruktuuri ja rakenduste. Ta usub, et vähemalt üks suurettevõttega seotud intsident paneb lähiajal agentide turvalisusse rohkem investeerima.
Dviri sõnul liigub tehisintellekti areng kiiresti uuele abstraktsioonitasemele, kus AI juhib pilve ja tarkvarateenuseid kulisside taga. Selle asemel, et liikuda kümnete rakenduste vahel, saavad kasutajad peagi töötada ühe vestlusakna kaudu – olgu selleks Gemini, ChatGPT või mõni muu liides –, mis koostab dokumente, loob tabeleid ja haldab süsteeme. See seab ohtu senised tarkvarakategooriad ning nendega seotud konsultatsioonimudelid. „Kui see kiht tõuseb, muutuvad paljud tänased ülesanded sama nähtamatuks kui serveririiulite haldamine – endiselt oluline, aga kasutaja jaoks nähtamatu,“ selgitas ta.
Hoolimata pidevast AI-ümber käivast elevusest on suurtel ettevõtetel rakendamisega endiselt raskusi. Takistused ei ole enamasti tehnilised, vaid kultuurilised – hierarhia, motiveerimissüsteemid ja läbipaistvuse hirm. Dvir soovitas juhtidel toetada altpoolt algatatud katsetusi, mitte piirduda ülevalt juhitud programmidega: „Las motiveeritud tiimid tõestavad väärtust ja alles siis skaleerige.“ Samuti prognoosis ta rollide muutumist, kuna AI hägustab osakondade piire – väärtus kasvab neil, kes oskavad õigeid küsimusi küsida, kiiresti konteksti vahetada ja eri valdkondi siduda, samal ajal kui süsteemid tegelevad detailidega.
Kõik ei ole siiski roosiline. Arvutusvõimsus ja energia on muutumas tõelisteks kitsaskohtadeks, kus andmekeskustest saavad strateegilised ressursid ja isegi potentsiaalsed geopoliitilised sihtmärgid. Kuigi sisulise kvaliteedi ja AI „hallutsinatsioonide“ üle muretsetakse jätkuvalt, näeb Dvir suuremat ohtu kuritarvitamises ja manipuleerimises – olgu selle taga pahatahtlikud osapooled või vildakad motivatsioonid. „Hästi ehitatud AI-l ei ole ego ega kontoripoliitikat – inimestel on. Oht peitub mitte niivõrd keskmises kvaliteedis, vaid selles, kuidas tehnoloogiat saab väänata,“ märkis ta.
Paigutades praeguse hetke ajaloolisse konteksti, nimetas Dvir seda intelligentsuse revolutsiooniks – erinevalt põllumajandus-, tööstus- ja infotehnoloogilistest revolutsioonidest –, sest see keskendub intelligentsusele endale. Aju inspireeritud süsteemid aitavad nüüd omakorda mõista aju toimimist, tuues uusi võimalusi näiteks rakendustes, mis oskavad arvestada inimese emotsionaalset ja kognitiivset seisundit. Dviri hinnangul aitab AI taas ühendada teadusvaldkondi, mida inimeste piiratud mõistmisvõime kunagi eraldi harudeks lõikas – bioloogia, füüsika, keemia ja informaatika –, ning võib isegi luua täiesti uusi teadusi. Seda illustreerivad sellised verstapostid nagu DeepMindi AlphaGo või nutitelefoni-põhised diagnostikalahendused: suuremahuline mustrituvastus aitab leida seoseid ja lahendusi, mida inimesed sageli ei märka.
Euroopa konkurentsivõime teemal kõneldes tõi Dvir välja paralleelid Eesti digiriigi ja Iisraeli iduettevõtluse vahel, võrreldes neid Ameerika Ühendriikide tugevustega – sügavad kapitaliturud, suur turg ja riskitaluvus. Euroopa killustatus – keeled, regulatsioonid, kultuur – jääb endiselt piduriks. „Kui Euroopa jätkab turvalise mängu mängimist, valib ta ise kolmanda koha,“ ütles Dvir, kutsudes üles suuremale riskijulgusele, kapitali kiiremaks kaasamiseks ning investeeringutele baasvõimekustesse, mitte ainult rakendustesse.
Kõigi ebakindluste juures jäi Dviri sõnum selgeks: alustehnoloogilised mudelid on aju, AI-agendid on töötajad, liides koondub ühele ekraanile, ja võitjad on need, kes suudavad kõige kiiremini turvata, orkestreerida ja kohaneda. Tema sõnul on Euroopal endiselt aega valida julgem tee – kui ta soovib olla tehnoloogiliselt esirinnas.
