Kaitsetööstuse suurtegijad vajavad kiirust, idufirmad mastaapi

Tänapäevase sõjapidamise arenedes muutub ka viis, kuidas kaitsetehnoloogiat arendatakse ja kasutusele võetakse. Quantum Systems Saksamaalt on üks väheseid Euroopa kaitsetehnoloogia ükssarvikuid. Enne septembris Tallinnas toimuvat Defence Innovation Day’d esitlust jagab ettevõtte müügijuht Martin Karkour oma vaadet AI-põhistele droonidele, idufirmade kasvule ja Eesti rollile NATO innovatsioonis. 

Kiiresti muutuvates keskkondades nagu Ukrainas ja Punasel merel, ei ole autonoomsed ja tehisintellektil põhinevad mehitamata õhusüsteemid (UAS) enam katsetusjärgus vaid on operatiivne vajadus. Sellised lahendused peavad suutma töödelda sensorite andmeid, kohandama lennutrajektoori ning reageerima ohtudele reaalajas. 

Kuigi inimene jääb otsustusprotsessis oluliseks, aitab AI oluliselt vähendada operaatorite koormust. Ukrainas on Quantum Systems’i VECTOR-droonid suurendanud lennuvõimekust ja parandanud olukorrateadlikkust, võimaldades kiiremaid ja paremaid otsuseid. 

Quantum Systems müügijuhi Martin Karkouri sõnul on AI rakendamine rohkem kui pelgalt navigeerimine või pildituvastus. See võimaldab koostööd mehitamata ja mehitatud platvormide vahel (MUM-T) ning toetab ka parvena tegutsemise võimekust, pakkudes eelist kiiruses, ulatuses ja paindlikkuses. 

Quantum Systems sõlmis hiljuti kaks olulist koostöölepet: aprillis RENK Gears Private Ltd-ga ning juunis Airbus Defence’iga. Need partnerlused näitavad muutust kaitsetööstuses, kus seni isoleeritud arendusprotsesside asemel on välja kujunemisel koostöisem ökosüsteem. Idufirmad toovad paindlikkuse ja tehnoloogilise fookuse, suured ettevõtted tootmismahu ja toimiva taristu. 

„Suurtegijad vajavad kiirust, idufirmad mastaapi,“ ütleb Karkour. Ta toob välja, et koostöö Airbusiga põhineb juba varem toiminud koostööl õhuluure valdkonnas, samas kui RENK tugevdab Quantum Systems’i suunda maismaapõhise autonoomia arendamisel. Eesti on tema sõnul üks väheseid riike, kus selline koostöö erinevate osapoolte vahel juba edukalt toimib. 

Kaitsetehnoloogia või kaksikkasutusega idufirmade jaoks peab Karkouri hinnangul olema esikohal kolm asja: tagasiside lõppkasutajatelt, korraga nii kliendi- kui investorihuvi ning missioonile kindlaks jäämine. Kiirendid võivad toetada arengut, kuid reaalne väärtus tekib alles siis, kui lahendusi katsetatakse tõelistes operatsioonides. „Ainult päris sõdurid päris sõjas näitavad, kas sinu tehnoloogia peab vastu.“ 

Ta julgustab idufirmasid tegema koostööd valitsustega, kes suudavad kiiresti reageerida. Eesti geopoliitiline asukoht ja tugev digitaristu annavad selge eelise uute lahenduste testimiseks ja juurutamiseks, eriti võrreldes suuremate ja aeglasemate bürokraatiatega. 

Saksamaa kaitsekulutused on lähiaastatel oluliselt suurenemas. Karkour peab seda positiivseks, kuid hoiatab, et üksnes eelarvekasvust ei piisa. „Oluline on ka vastupanuvõime, tööstuslik suutlikkus ja riigihangete reformimine.“ Tema sõnul innustab enim see, et Bundeswehri (Saksamaa Kaitseväkke) on tekkinud uus põlvkond innovaatoreid, kes on töötanud koos Eesti ja Ukraina kolleegidega ning mõistavad, mida tähendab innovatsioon lahinguolukorras. 

Quantum Systems tegutseb Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Ukrainas ja Rumeenias. Karkour selgitab, et igast turust õpitakse midagi eriilmelist: Ukraina puhul on keskne paindlikkus, USA-s rõhutakse skaleeritavusele ning Austraalias hinnatakse suveräänsust ja pikaajalist vastupidavust. 

Selles kontekstis paistab Eesti silma oma tugeva digitaalse vundamendi, küberturvalisuse kompetentsi ja kiire rakendusvõimega. Quantum Systems on juba osa oma tarneahelast Eestisse toonud ning näeb siin võimalusi laienemiseks. 

Euroopa strateegilise autonoomia ja NATO-ga koostalitlusvõime tasakaalustamine ei ole Karkouri hinnangul vastuoluline. „Süsteemid peavad töötama NATO struktuurides alates esimesest päevast, kuid olema võimelised vajadusel iseseisvalt toimima ka teisel päeval.“ Quantum Systems’i MOSAIC UXS-tarkvara on loodud just sellise lähenemisega: avatud arhitektuur, NATO-ühilduvus ja Euroopa arendus. 

Kaubanduslike riiulilt võetavate tehnoloogiate (COTS) kiire kasutuselevõtt lahinguväljal on tõstatanud küsimusi nende töökindluse kohta. Karkour ütleb otse: “Piir jookseb seal, kus kaalul on inimelud. Prototüübist võib piisata demo jaoks, aga usaldus tekib alles siis, kui süsteem peab vastu häirete, halbade ilmastikutingimuste ja otsese tule all.”

Toetusvõimaluste nagu EDF, EDIRPA ja NATO DIANA lisandumine tähendab, et kaitseiduettevõtted peavad suutma tasakaalustada kiiret arendustsüklit ja aeglasi avaliku sektori hankeprotsesse. Karkour soovitab kolmesuunalist lähenemist: kiire kasutajate tagasiside, toetuste toel pikaajaline arendus ja läbimõeldud turuleviimise strateegia, mis hoiab investorite huvi. „Ära lase avalikul rahastusel oma toote ja turu sobivust paigast nihutada,“ ütleb ta. 

Lõpetuseks kommenteerib ta nii-öelda uue laine investoreid, kes on sisenemas kaitsesektorisse. Tema hinnangul tähendab kaitsevaldkonnaks valmisolek arusaamist pikematest arengutsüklitest, eetilisest vastutusest ja pühendumust demokraatlikele väärtustele. „Meil on vedanud, et meie investorid mõistavad, et kaitse ei ole moevool, vaid missioon.“ 

Tulevase visiidi eel Defence Innovation Day raames Tallinnasse sõnab Karkour: „Eesti näitab, mida on võimalik saavutada, kui riik panustab korraga innovatsiooni, julgeolekusse ja suveräänsusse.“ Tema sõnul kehastab Eesti oma kiiruse, digivõimekuse ja tugevate liitlassuhetega just seda, mida NATO tulevik vajab. 

Kui sa soovid kuulata Martin Karkour’i esitlust, lisaks veel põnevaid paneele ja kasutada networkimise võimalusi, siis rohkem infot ja Defence Innovation Day’le registreerimise leiad siit.

Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel läbi NATO DIANA Eesti kiirendi. Ühe sessiooni kaasautor on Sparkup Tartu Teaduspark.