01.10.2018
Arvamus: Kas Eesti e-tervis aitab inimest rohkem kui Apple’i nutikell
Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht Kitty Kubo rääkis ajakirjale Meditsiiniuudised e-tervisest ja riigi rollist selles valdkonnas. Sel kuul jõuab turule Apple’i neljanda põlvkonna nutikell, mis monitoorib kasutaja südame rütmi, annab märku häiretest ja on võimeline avastama kodade virvendusarütmia enne, kui inimene ise midagi tunneb.
Samuti saab kellaga 30 sekundiga teha elektrokardiogrammi ja seda arstiga jagada. Andmed salvestuvad telefoni tervise infosüsteemi rakendusse, kuhu jookseb kokku nii erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt kui ka inimese enda poolt äppide ja nutiseadmetega genereeritud info. Selline platvorm annab inimesele tervikpildi ja julgustab võtma oma tervise eest suuremat vastutust. Tervishoius loob see enneolematud võimalused südamehaiguste riskirühma jälgimiseks, juhtumite ennetamiseks ja erakorraliste hospitaliseerimiste vältimiseks.
Riigi roll. Peegeldades eelkirjeldatut Eesti e-tervise konteksti, on Apple saanud hakkama sellega, mis on osutunud meile tõsiseks proovikiviks ja mis paneb küsima, kas riik tsentraalselt on tervishoius kasutajakesksete digiteenuste parim arendaja. Eesti e-tervise vundament – üleriigiline tervise infosüsteem – võimaldab kokku koguda andmed, mis tekivad inimesel kokkupuutest tervishoiuteenuse osutajatega. Neid andmeid saab inimene ise kaemas käia olematu disaini ja kesise kasutajamugavusega patsiendiportaalis digilugu.ee. Andmete vaatamine ongi selle portaali põhiline funktsionaalsus, muud tegevust seal napib. Tervise hoidmiseks ja haigustega paremaks hakkamasaamiseks mõeldud digiteenused saab Eestis ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja seda olukorras, kus 63% Eesti elanikkonnast sooviks, et arst või õde soovitaks neile lisaks tavapärastele ennetus- ja ravivõimalustele ka digilahendusi (Turu-uuringute AS, 2018). Kuigi digitervise kiire areng maailmas on turule toonud piisavalt tõenduspõhiseid ja turvalisi tervise- ja meditsiinirakendusi, ei ole meie arstkonnal võimalik patsientide ootustele vastata, sest puuduvad sellised rakendused, mis oleksid kättesaadavad ka eesti- ja vene keeles ning võimaldaksid Eesti tervishoiuteenuse osutajatega andmevahetust. Viimast peavad aga inimesed oluliseks – enda poolt kogutud tervise- ja eluviisiandmeid sooviks oma arstiga jagada 74% Eesti elanikkonnast (Turu-uuringute AS, 2018).
Fookus teenustele. Selleks, et Eesti inimene saaks arstilt lisaks ravimiretseptile ka digilahenduse retsepti, tuleb Eesti e-tervises nihutada fookus infosüsteemilt inimesele ja mõelda, kuidas me saaksime tehisintellekti ja masinõpet rakendades pakkuda talle personaalseid ja intelligentseid digiteenuseid. Kusjuures riigi roll selliste teenuste arendamisel võiks seisneda tervishoiusüsteemi vajaduste selgesõnalises defineerimises, tervishoiuteenuse osutajatele maksemudeliga stiimulite loomises digilahenduste testimiseks ja rakendamiseks ning n-ö liivakasti ehk testkeskkonna pakkumises innovaatoritele ja arendajatele, kellega koosloomes otsida Eesti jaoks sobivamaid lahendusi.
