Kas see on lihtsalt idee – või on sellel startupi potentsiaali?

Eestis ei ole ideedest puudust. Puudus on otsusest neid testida. Väga paljudel inimestel on vähemalt üks äriidee – mõnel koguni kümneid. Need sünnivad töö käigus, igapäevastest probleemidest, tehnoloogia arengut jälgides või lihtsalt soovist midagi paremini teha. Idee ise ei ole haruldane. Haruldane on hetk, mil keegi otsustab seda päriselt proovida. 

Miks nii? Sest idee ja ettevõtte vahele jääb ebamugav ala: ebakindlus. “Idee võib olla selge, aga kindlus ei tule mõtlemisest. Kindlus tekib siis, kui hakkad küsima õigeid küsimusi ja otsid neile päris vastuseid,” ütles Tehnopol Startup Inkubaatori kogukonnajuht Kätlin-Carolin Noormägi.  

Ta lisas, et enamik ideid ei realiseeru mitte sellepärast, et need oleks halvad. Need jäävad teostamata just seetõttu, sest nende ümber on liiga palju lahtisi otsi. Kas probleem on päriselt piisavalt suur? Kas keegi maksaks lahenduse eest? Kas turul on juba keegi ees? Kas mina olen õige inimene seda tegema? 

Neid küsimusi on lihtne peas keerutada kuid – vahel ka aastaid. 

Startup ei sünni ideest, vaid valideerimisest 

Startup pole mõte paberil. Startup sünnib valideerimisest – süsteemsest testimisest. See ei tähenda Exceli prognoose ega täiuslikku äriplaani, vaid väga praktilisi samme: 

• kas sinu lahendus on üldse vajalik? Kas sellel oleks kasutajaid? 
• kas sihtrühm tunneb selle ära ja peab seda oluliseks? 
• kas sinu lahendus on nende jaoks arusaadav ja väärtuslik? 
• kas seda saab pakkuda skaleeritavalt? 

“Ilma neile küsimustele vastamata jääb idee hüpoteesiks ja hüpoteesiga pole mõistlik ettevõtet ehitada,” sõnas Noormägi. 

Just siin tekibki murdepunkt: inimesed ei karda tööd – nad kardavad teha vales suunas tööd. 

Esimene samm ei ole ettevõtte loomine 

Levinud eksiarvamus on, et startupiga alustamine tähendab kohe suurt pühendumist: firma asutamist, investori otsimist, töölt lahkumist. Tegelikult on esimene samm palju väiksem ja sageli ka mõistlikum. See on otsus testida. 

Siin tulebki mängu Tehnopoli Startup eelkiirendi – neljapäevane praktiline programm väga varajase faasi asutajatele ja tiimidele, kellel on tehnoloogiapõhine idee. Programmi eesmärk ei ole kedagi „ettevõtjaks sundida”, vaid aidata teha informeeritud otsus. 

„Me ei ehita nelja päevaga ettevõtet. Aga me aitame jõuda selgusele, kas ideega on mõtet edasi minna – ja mis on järgmine realistlik samm,” selgitas Noormägi.  

Oluline osa protsessist on mentorite tagasiside. Väljastpoolt tulev aus ja kogenud pilk aitab kiiremini näha nii tugevusi kui ka kitsaskohti – ja vähendab riski, et hakkad ehitama midagi, mida turg tegelikult ei vaja. 

Ära pelga seda, kui saad teada, et su idee ei toimi. Palju väärtuslikum on see, et eelkiirendi aitab sul oma idee valideerida ja potentsiaalselt hoida kokku aega, mida muidu kulutaksid teadmatusele, mis võib kesta aastaid.  

“Kui nelja päeva järel selgub, et ideel ei ole piisavalt tugevat turupõhja, oled säästnud tohutult aega ja energiat. Kui aga selgub, et potentsiaal on olemas, lahkud programmilt selge tegevusplaani ja järgmiste sammudega. Mõlemal juhul oled sammukese edasi liikunud,” julgustas Noormägi. 

Kellele on eelkiirendi mõeldud? 

Eelkõige neile, kes: 

• märkavad probleeme ja mõtlevad lahendustele 
• on pikalt kaalunud ettevõtlusega alustamist 
• tunnevad, et neil on idee, kuid puudub struktuur 
• soovivad teha otsuse faktide, mitte kõhutunde põhjal 

Varasem startupikogemus ei ole vajalik. Vajalik on tehnoloogiapõhine idee ja valmisolek intensiivseks tööks. 

Tehnopoli Startup eelkiirendi toimub 9.–12. märtsil ning on osalejatele tasuta. See on võimalus testida oma ideed turvalises, kuid nõudlikus keskkonnas ja teha otsus teadmiste, mitte oletuste põhjal.