Kuidas AI päriselt ettevõtte kasuks tööle panna?

Tehisintellektist räägitakse palju, kuid kuidas muuta see tegelikult ettevõtte jaoks väärtust loovaks tööriistaks? Just sellele küsimusele otsisid vastust innovatsiooni eestvedajad 28. mail toimunud Innovatsiooniliidrite klubi kohtumisel, kus jagati ausalt kogemusi, õppetunde ja praktilisi samme, kuidas AI kasutusele võtta nii, et see toetaks päriselt ärilisi eesmärke. 

AI rakendamine – kust alustada? 

Sündmuse avas Lauri Antalainen (Digiwise), kes rõhutas, et AI ei ole iseseisev eesmärk, vaid tööriist, millega saab võimendada või automatiseerida inimese tegevust. Selleks tuleks läheneda süsteemselt: 

• Kaardista olemasolev protsess (AS-IS), 
• visanda soovitud tulemus (TO-BE), 
• kirjelda konkreetne äriülesanne ning
• leia sobiv partner lahenduse loomiseks. 

Tema sõnul on AI kasutuselevõtul oluline nii protsessi- kui ka töötajatasandi vaade. Alustada tuleb organisatsiooni vajadustest ja valmisolekust, mitte pelgalt tehnoloogia olemasolust. 

Praktikute lood – mis töötab, mis mitte? 

Mailiis Ploomann (Elisa) tõi välja, kuidas klienditeeninduse automatiseerimine on muutunud vältimatuks vajaduseks. Tööjõuturg on oluliselt muutunud – inimesed ei soovi teha robotlikke ja korduvaid ülesandeid ning klientide ootustele ei ole enam võimalik vastata üksnes inimtööjõuga. Tehisintellekti abil saab pakkuda kiiremat ja täpsemat teenust, tõsta töö efektiivsust ning suunata töötajad rohkem väärtust loovatele tegevustele. 

Ken Tilk (Nortal) andis ülevaate sellest, kuidas globaalselt on AI areng jõudmas uude faasi: kohandatud lahendused, spetsiaalne riistvara, LLM-id ja AI-põhised SaaS-teenused on muutumas standardiks. Tema sõnum oli selge: kui konkurent pakub AI abil paremat kogemust, jääd sina maha. AI pole enam küsimus „kas?”, vaid „kuidas ja millal?”. 

Ken jagas ka selget etapiviisilist raamistikku AI projektide elluviimiseks – alates avastusfaasist kuni pideva arenduseni. Olulise rolli mängivad andmestrateegia, sisemiste oskuste arendamine ning iteratiivne lähenemine MVP-de kaudu. 

Õigusvaldkonna kogemus: süsteemne ja teadlik lähenemine 

Mart Potter (Sorainen) rääkis AI kasutuselevõtust valdkonnas, mis oli pikka aega „AI-kindel“. Nüüdseks on tekkinud selge tootlikkuse lõhe nende juristide vahel, kes kasutavad AI-d, ja nende vahel, kes mitte. Soraineni sisemise tööriista „AiVar“ kasutuselevõtt on vähendanud märgatavalt dokumentide läbitöötamise aega. 

Mart rõhutas organisatsiooniülest koostööd – töörühma kuulusid nii partnerid, juristid kui ka tugiteenuste spetsialistid. AI ei ole maagiline lahendus, vaid töömeetod, mis nõuab süsteemset lähenemist, kvaliteetseid andmeid ja juhtkonna tuge. 

Tehisintellekti rakendamise ABC 

Sandra Reivik tõi oma ettekandes välja kolm keskset põhimõtet: 

1. Mõtteviisi muutus – AI ei kao, vaid muutub igapäevaseks töö osaks. 
2. Uudishimu – katsetamine ja küsimuste esitamine on edu võti. 
3. AI kirjaoskus – baasteadmised on vajalikud kõigile, mitte vaid IT-osakonnale. 

Sandra jagas ka praktilisi samme: alusta arutelust ja kaardistusest, toeta sisemisi tšempione ning loo osakonnapõhiseid fookusgruppe, kus reaalseid äriprobleeme lahendada. 

Mis jäi kõlama? 

• AI ei asenda inimesi, aga inimesed, kes kasutavad AI-d, asendavad neid, kes ei kasuta. 
• Edu mõõtmine, lõppkasutajate kaasamine ja ootuste juhtimine on kriitilised komponendid. 
• Andmekvaliteet ja teadlikkuse tõstmine on jätkuvalt kõige suuremad väljakutsed. 

Tänased AI lahendused võivad juba täna pakkuda ettevõttele märgatavat efektiivsust ja konkurentsieelist – eeldusel, et neid rakendatakse teadlikult, sihipäraselt ja inimkeskselt.