Terviseinnovatsiooni tulevik Eestis: teaduse, ettevõtluse ja poliitika ühiselt seatud teekond

Tervisekogukonna Kärajad tõid kokku tervisevaldkonna eestvedajad, teadlased, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et ühiselt arutleda, kuidas suurendada innovatsiooni tuge Eesti tervishoius. Sündmus toetas TAIE (teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava) tervisetehnoloogiate ja -teenuste teekaardi elluviimist, mille eesmärk on arendada teaduse ja ettevõtluse koostöös personaalsemaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid ning luua uusi ärivõimalusi ettevõtetele. 

Olulise tähisena allkirjastasid osapooled koostöömemorandumi, mis kinnitas ühist soovi ja valmisolekut panustada Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi arengusse. Memorandum loob aluse süsteemsemale koostööle, et ühendades riigi, teadusasutuste ja ettevõtete jõud, viia Eesti terviseinnovatsioon uuele tasemele. 

Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et Eesti e-tervise areng ja innovatsioon on viinud meid uute horisontideni ning muutnud tervikuna mõtteviisi. See on andnud patsientidele juurde õigusi ja loonud uusi võimalusi nii arstidele kui ka inimestele. Ta tõi esile ka terviseandmete olulist rolli: „Kui meil on kvaliteetsed andmed, saame nende põhjal luua tehnoloogiaid, mis aitavad veelgi enam, ning neid teadmisi saab ka maailmas laiemalt rakendada – huvi Eesti digilahenduste vastu on väga suur.“ 

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo osutas, et tervise valdkond on globaalselt üks kiiremini arenevaid ettevõtlusvaldkondi, kus on peidus tohutu potentsiaal ja kahtlemata mõjutab inimeste tervis ka riigi majandust. „Tervelt elatud aastad ja riigi majanduse käekäik on omavahel tihedalt seotud – iga tervena elatud lisa-aasta kasvatab majandust ligi 4%,“ ütles Keldo.  

Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos lisas, et maailmas toimub tänu tehnoloogia arengule tervisevaldkonnas tõeline revolutsioon – küsimus on tema sõnul aga selles, kas Eesti jääb pealtvaataja rolli või astub eestvedajate hulka. „Meil on potentsiaal olla teerajajaks personaalmeditsiinis, andmepõhistes digiteenustes ja genoomikal põhineval ennetusel. Selleks ongi vaja eri osapooli ühendavaid algatusi, mis looks pinnase ka rahvusvaheliste tervisetehnoloogia ettevõtete ja ükssarvikute sünniks,“ sõnas Roos.  

Teadusarendusvõimekus tervisetehnoloogia kasvu toeks 

EIS-i juhatuse esimees Ursel Velve tõi esile, et teadlaste loodud innovatsioon ei jõua alati ettevõtlusesse ning seda sidet on vaja oluliselt parandada. Tartu Ülikooli arendusprorektor ja Eesti Tervisemajanduse Koja juhatuse liige Tõnu Esko lisas, et teadusasutusi kaasatakse sageli liiga hilja. „Sageli ei jõuta ülikoolide või ekspertideni enne, kui probleem on juba valesti defineeritud. Tegelikult tuleks teadlased ja spetsialistid kaasata kohe alguses, et lahendada juurprobleemi,“ rõhutas ta. TFTAKi mikrobioomi uuringute suunajuht Jekaterina Kazantseva lisas, et kümne aasta pärast võiks haiglad ise rohkem pöörduda teadusasutuste poole, tellides lahendusi oma vajaduste põhjal. 

Paneeldiskussioonides käsitleti ka küsimust, kas Eestil on potentsiaali toimida tervisetehnoloogia testkeskkonnana. Metroserdi juhatuse liige, rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp märkis, et näiteks tarkvaraliste meditsiiniseadmete puhul on vajalik täiemahuline kliiniline valideerimine, ja kui Eesti ettevõte on siin selle esmase valideerimise juba ära teinud, siis see annab potentsiaalsetele investoritele kindlustunde. Kazantseva lisas, et riigi väiksus ja kompetentside koondumine võiks muuta Eesti atraktiivseks kohaks innovaatiliste ideede katsetamiseks. TalTechi teadusprorektor Jana Holmar rõhutas, et koostöö kiirus on Eesti suur eelis, Esko kutsus üles keskenduma sellele, mida teistel ei ole, ning arendama unikaalseid tugevusi. 

Tervisetehnoloogia areng läbi ökosüsteemide koosloome 

Teise paneeldiskussiooni fookuses oli ökosüsteemide roll tervisetehnoloogia kasvu toetamisel ning küsimus, kuidas luua koostööst tõeliselt toimiv mudel. Health Foundersi asutaja Siim Saare tõi välja, et Eesti tervisetehnoloogia kogukond on elavam kui kunagi varem. Globaalset konkurentsivõimet silmas pidades nimetas Saare tervisetehnoloogia ettevõtlust kestvussportlaste tööks. Piiratud ressursside, talendi ja kapitali tingimustes on iga iduettevõte väärtuslik ning kogu ökosüsteemi ülesanne on hoida keskkonda, kus need idud saavad võrsuda.

Arutelus rõhutati, et edukas innovatsioon sünnib vaid siis, kui eri osapooled tegutsevad koos. Viimase aasta jooksul on tehtud suuri samme ettevõtjate, haiglate ja teiste partnerite sidumisel. Tartu Biotehnoloogia Parki juht Sven Parkel lisas, et sektor vajab rohkem eestvedamist ja julgust võtta juhirolli. Samuti tuleb arvestada, et haiglad ei ole olemuselt innovatsiooni-, vaid raviasutused, mistõttu ei saa neilt alati oodata kiiret lahenduste katsetamist. 

Tulevikuvisioonides nägi Saare võimalust, et Eesti tervisetehnoloogia ettevõtete arv võiks mitmekordistuda ja kogukond laieneda ka rahvusvaheliste partnerite kaasamisega. Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht Helen Staak soovis, et ökosüsteem toimiks üleriigilises partnerluses ja kaasaks välisettevõtteid ning eksperte. Parkeli sõnul hakkavad arengut mõjutama üha enam välised tegurid, mis muudavad ökosüsteemi keerukamaks, kuid samas loovad ka uusi võimalusi. Tema hinnangul muudaks ükssarviku tekkimine valdkonnas kogu ökosüsteemi dünaamikat. 

Inimkeskne tervishoid: kuidas tervisetehnoloogiaid indiviidi tasandil tööle panna? 

Viimases arutelus keskenduti küsimusele, kuidas tervisetehnoloogiad võiks toetada inimkeskset tervishoidu ning milliseid muutusi see eeldab süsteemilt tervikuna. 

EldyCare’i asutaja Marius Arras rõhutas, et tervishoiusüsteem seisab silmitsi rahastusprobleemiga. Tema sõnul ei saa uusi tehnoloogiaid rakendada lihtsalt uuendusmeelsusest, vaid seetõttu, et senisel viisil jätkamine ei ole enam realistlik. „Me peame hakkama mõtlema teistmoodi ja rakendama uusi lahendusi, sest mittemidagi tegemisel on samuti oma hind,“ ütles Arras. 

Lifeyeari asutaja Siim Saare lisas, et peagi ei suuda tänane tervishoiusüsteem enam olemasolevas mahus patsiente teenindada. Seetõttu tuleks tehnoloogiate arendamisel ja disainimisel mõelda ette – mitte ainult sellele, mida vajatakse täna, vaid milline on tervishoiu tegelikkus viie või kümne aasta pärast. „Sinna tuleb teadlikult ja süsteemselt investeerida,“ rõhutas ta. 

Eesti Reumaliidu juhatuse liige Ingrid Põldemaa rõhutas ennetuse olulisust. Tema hinnangul võiks Eestis olla terviklik strateegia, mis seoks erinevad valdkonnad. Samuti nägi Põldemaa suurt potentsiaali tehnoloogia rakendamisel, et ennetada probleeme juba varajases faasis. 

Paneelis jõuti üksmeelele, et inimkeskse tervishoiu suunas liikumine nõuab nii rahastuse kui ka mõtteviisi muutust. Tehnoloogia ei ole eesmärk omaette, vaid vältimatu vahend, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus ja inimeste parem elukvaliteet. 

Sündmusest on valminud ka salvestus, mida on võimalik vaadata sellel lingil.

Sündmust toetas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). 

Fotod: Enriko Pedaksalu