Merilin Varsamaa: tervisetehnoloogia arendamine vajab püsivaid lahendusi

Arvamuslugu ilmus 26. juunil Äripäevas, avaldame selle täismahus väljaande loal.

Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna juht Merilin Varsamaa küsib värskes Äripäeva arvamusartiklis, miks jääb üks Eesti strateegilisemaid valdkondi – tervisetehnoloogia – sageli ilma järjepidevast riiklikust toetusest.

Viimased 10 aastat on olnud Eesti tervisetehnoloogia sektoris pöördelised – oleme näinud kümneid ideid saamas reaalseteks toodeteks-teenusteks, mitu neist rahvusvahelise mõjuga. Ent vaatamata edulugudele vajab Eesti tugevamat ja teadlikumat tugistruktuuri tervisetehnoloogia ettevõtetele. Mitte ainult rahastust, vaid ka pika vaatega poliitikat, teaduse ja ettevõtluse tõelist lõimimist ning paindlikku koostööd avaliku sektoriga.

Tervisetehnoloogia on süsteemne valdkond, mis vajab püsivaid lahendusi. Uue toote turule toomine ei ole kuue kuu “pitch & exit”, vaid aastaid kestev teekond, mis nõuab samaväärselt nii missioonitunnet ja sisemist põlemist kui ka arenduskeskusi, partnereid, reguleeritud testimiskeskkondi, järjepidevat koostööd poliitika kujundamisel, rahvusvahelisi kontakte ning oskust toetada erinevaid faase alates idee valideerimisest kuni turule sisenemiseni.

Aastate jooksul on Eestis kujunenud välja keskkond, kus ettevõtlikel inimestel on võimalik arendada oma ideedest toimivad lahendused. Praktika on näidanud, et innovatsiooni toetamiseks ei piisa vaid ühest lülist – vajalik on terviklik lähenemine, mis katab kogu teekonna algusest lõpuni.

Tekitab küsimusi, miks jääb üks strateegilisemaid valdkondi – tervisetehnoloogiad – sageli ilma järjepideva riikliku toeta. Eriti olukorras, kus räägitakse vajadusest arendada teaduspõhist ettevõtlust.

Luues usaldust

Väikeriigina tuleb tegutseda nutikalt ja paindlikult. Näiteks Tehnopoli mudel ei toimi tänu lõputule toetusele. Vastupidi – see töötab, kuna meid sunnivad tagant rahvusvahelised projektid ja tihe koostöövõrgustik.

Meie ressursid ei kasva iseenesest, vaid tulevad koostööst haiglate ja ülikoolidega, Euroopa projektidest, investoritelt ja ettevõtjatelt. Meie roll ei ole neile midagi “müüa”, vaid olla sõltumatu ökosüsteemi looja, kes toob osapooled laua taha ja loob usaldust, samal ajal toetades Eesti tervisetehnoloogiate tähelendu globaalselt.

Tähtis on ka mõista, et info liigub mõlemat pidi. Kui ettevõte räägib meile, mis teda takistab, siis saame selle sisendi viia näiteks ministeeriumile. Meil on vastutus rääkida ettevõtete nimel, kui seadused on ajale jalgu jäänud, kui regulatsioonid pärsivad innovatsiooni või kui turulepääs ei ole realistlik.

Jätkusuutlik, mitte ühekordne

Ka teadusasutuste roll ei tohi jääda tagaplaanile. Eestis tehakse maailmatasemel teadust, ent sageli jääb puudu sillast ettevõtlusesse. Meil on näiteid sellest, kuidas teadlased, haiglad ja iduettevõtted on koos loonud midagi, mis on rahvusvaheliselt tõeliselt mõjus. Seda väidet kinnitab WHOst saadud tunnustus meie tervisetehnoloogia arendusmudelile, mida käsitletakse peagi avalikustatavas globaalses terviseinnovatsiooni mudelis.

Aga sellised näited ei tohi olla erand, vaid peavad muutuma standardiks. Kui me tahame, et Eestis sünniks järgmine tervisetehnoloogia läbimurre, siis peab teadus saama arenduspartneriks, mitte jääma publikuks.

Me ei vaja ühekordseid projekte, vaid jätkusuutlikke koostöövorme, mis aitavad ehitada kogu sektorile vundamenti. Mitte ainult tehnoloogiat, vaid ka usaldust. Mitte ainult investeeringuid, vaid ka päriselt mõju inimeste tervisele.

Tervisetehnoloogia ei ole valdkond, mille puhul saame lubada eksimist või selle tähelepanuta jätmist. Iga katkenud projekt, iga toetust mitte saanud idee võib tähendada, et keegi jääb abita. Meil on vastutus ehitada süsteem, mis töötab ka siis, kui turu fookus muutub, Euroopa rahastus väheneb või kui mõni platvorm ei lenda.

Kui tahame, et Eesti oleks tervisetehnoloogia innovatsiooni eesliinil, siis tuleb meil selle nimel üheskoos süsteemselt tegutseda.