Merilin Varsamaa: tervisetehnoloogia ükssarviku tekkeks vajame just seda

Eesti majanduse hetkeseisust räägivad nii poliitikud, ettevõtjad, ajakirjanikud kui ka inimesed kodudes ja tänaval. Kõigil on mure. Viimane sama tõsine olukord oli umbes 15 aastat tagasi. „Eesti majandus langeb oodatust natuke rohkem“, „Märgid näitavad, et oleme kriisi seljatanud.“ Analoogseid, kohati vastanduvaid pealkirju on viimastel kuudel meediast läbi käinud mitmeid.   

Pole küsimustki, et meie inimeste tervise ja majandusliku edukuse vahel on seos. Lihtsustatult öeldes – kui pole tööealisi inimesi, siis ei saa rääkida ka majanduse kasvust. Kui soovime, et mõlemad kestaks kaua ja oleks jätkusuutlikud, tuleb neisse investeerida ja seda pidevalt. Ehk kui räägime poliitika kujundamisest ja majandusest, peab iga otsus, idee, lahendus olema kooskõlas tervisenäitajate, heaolu, sotsiaalse mõju, teenuste kättesaadavuse ja võrdsete võimaluste tagamisega.

Tervisevaldkonna innovatsioon areneb iga päev, kaasates eri osapooli ning toetudes tehnoloogilistele uuendustele nagu tehisintellekt, kaugmonitooring, otsustustugi ja personaalmeditsiini lahendused. Aga sellest üksi ei piisa. Innovatsioon vajab terviklikku tuge, nii poliitilist kui majanduslikku, mida saab pakkuda arengut toetava keskkonna loomise ning investeeringutega.

Me kõik teame ütlust, et lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla. Olles tegutsenud tervisevaldkonnas ligi kümmekond aastat, võin öelda kindla veendumusega: selleks, et kasvatada edukat tervisetehnoloogia iduettevõtet või koguni ükssarvikut, on vaja tugevat kogukonda. Ja selleks, et toetada nii Eesti majandust kui siin elavate inimeste heaolu, on vaja tervishoiusüsteemi toetavaid tehnoloogiaid ja ükssarvikuid.

Ökosüsteemi mõju

Viimase kaheksa aasta jooksul on Tehnopol riigi toel investeeritud ligi kolmekümnesse tervise valdkonna ühisarendusprojekti. Ökosüsteemi osapooled panustavad aktiivselt uute lahenduste arendusse. Tajutav mõju tervise ökosüsteemi kujundamisel on Sotsiaalministeeriumil, Tervisekassal, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, eraettevõtetel ja organisatsioonidel (sh kliinilistel partneritel ja teadusasutustel) ning teistel osapooltel. Samuti panustavad uuenduslike lahenduste sündi ja lõppkasutajateni jõudmisse tugiorganisatsoonid – teaduspargid ja kiirendid, haridusasutused, erialaliidud (sh patsientide huve esindavad liidud). Ootuste vaates ka laiem avalikkus, kommunikatsioonifoon. Enamasti üksi või paarikaupa.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on tervisetehnoloogiate- ja teenuste valdkonna toetamiseks koostatud TAIE tervisetehnoloogiate- ja teenuste teekaart, mille loomises rääkisid kaasa ka erinevad ökosüsteemi osapooled (teadlased, valitsusasutused, ettevõtjad jt partnerid). Selle fookuseks on toetada enim arendamist vajavaid valdkondi ning rakendada projektide, programmide, hangete ja koostööde loomisel TAIE fookusvaldkonna prioriteetseid suundi. 

Terviseinnovatsioonile on seega riiklik tellimus ja suund olemas, samuti on astutud selgeid samme innovatsiooni toetava keskkonna loomise suunas. Ent see pole piisav. Tervishoid on kompleksne valdkond, hoides fookuses kõige olulisemat – inimese tervist ja heaolu. Vaja on tervisevaldkonna ettevõtte kasvukõverat toetavat ja ökosüsteemi läbivat terviklikku koostööd ning kokkuhoidvat kogukonda.

Kaasused, kus ühisele eesmärgile keskendudes oleme suutnud tervisevaldkonna innovatsiooni edendada, suurendanud nähtavust ja pakkunud tuge kliiniliste partnerite juures lahenduse katsetamisele ja kasutuselevõtule, on tekitanud kristallselge arusaama, et kiire kasvu jaoks tuleb ökosüsteemil oma jõud ühendada. Kaasates avalikku sektorit, poliitikakujundajaid, eraettevõtteid, teadusasutusi, eriala organisatsioone, investoreid, valdkonna parimaid mentoreid, suudame olla hüppelauaks tervisetehnoloogia ekspordile, kiirendada kasvu ja aidata suure potentsiaaliga tervisetehnoloogia ettevõttel tõusta ükssarviku staatusse.

Tugev partnerlus ja investeeringud – Eesti tervishoiu ettevõtluse võtmetegurid 

Innovatsiooni loova digiriigi esindajana on mul vankumatu usk Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Inimkeskse ja kvaliteetse tervishoiusüsteemi ülesehituseks tuleb rakendada senisest enam tehnoloogilisi võimalusi. Digitaliseerimine ja automatiseerimine toetab tervishoiu arengut ja võimaldab planeerida inim- ja rahalist ressurssi nii, et saaksime valdkonda arendada. Meil on valik, kas tõstame makse ja hoiame üleval ebaefektiivset vana süsteemi, või investeerime tehnoloogiaettevõtlusse, tagades inimkeskse ning tõhusa teenuste portfelli.

Kahtlemata on parim investeering elus tervis. Üksikisiku tervisesse investeerimine tähendab selle järjepidevat hoidmist, teadlikke otsuseid, vastutust. Tervist üleöö osta pole võimalik. Nii on ka ettevõtluses – tervisetehnoloogiasse investeerimine on pikaajaline protsess, tulemused võivad saabuda alles 5, 10 või 15 aasta pärast, kuid selle mõju võib olla eluaegne. Investeeringud on riskantsed ja peavad arvestama valdkonna vajadusi, sihtrühma fookust, turuolukorda, meeskonna võimekust jms. Tähtis on aga see, et erainvestorid ja avalik sektor investeeriksid koos. Siis on ka piisavalt vahendeid, et muutusi luua. Tulemused jõuaks pilootidena meie keskkondadesse juba mõne aastaga ja radikaalne pööre digisse tuleks hinnanguliselt 7-10 aastaga. 

Sama tähtis on sillata partnerlust teadusasutuste, era- ja avaliku sektori vahel. Nii saame katsetada uusi lahendusi Eesti tervishoius, suureneb piiriülene koostöö ja võimalus ületada ühiselt tervishoiu kitsaskohti. Eesmärk pole luua uusi lahendusi loomise pärast, vaid jõuda teenuste ja toodeteni, mis vastavad turu tellimusele, aitavad ületada valdkonnaspetsiifilisi väljakutseid, suurendavad efektiivsust ja toetavad personaalmeditsiini arengut.

Kogukondlikku kasvukõverat toetava süsteemiga tekivad Eesti tervishoidu Bolti-sugused ükssarvikud, mis võimestavad meie majandust, toovad välisinvesteeringuid ja muudavad kogu ökosüsteemi tugevamaks. Sellest võidab nii majandus kui siin elavad inimesed.

Arvamuslugu ilmus 24. mail Äripäevas.