Õhuseire ja efektiivsem haldus metsanduses

Tehnopol Startup Inkubaatoris kasvava Hepta Group Energy tegevjuht Henri Klemmer kirjutas Äripäeva väljaandes Innovatiiv tulevikuvisoonist töökindlama elektrivõrgu suunas ning kuidas energiasektoris kulusid kokku hoida. 

Metsaomanike ja metsahaldajate igapäevased väljakutsed on säilitada hallatavate metsade tervis, püüdes samal ajal hõlbustada ressursside kaubanduslikku kasutamist sotsiaalselt vastuvõetaval viisil. Kuidas efektiivselt monitoorida sadu ja tuhandeid hektareid metsamaid?

On mitmeid viise, kus igipõline metsandussektor võib igapäevastele muredele uudsetest droonilahendustest efektiivse väljapääsu leida:

• metsamajandamise ja operatiivplaneerimise parandamine
• varude hindamine
• ebaseaduslike tegevuste (nt metsaraie) seire
• metsa tervise uurimine, mis võimaldab sihipärast reageerimist ja ennetavate meetmete rakendamist
• kiire reageerimine keskkonnamõjudele – tormikahjustuste hindamised, metsatulekahjud jne

Õhuseire teostamine metsandusvaldkonnas pole midagi uudset. Aastakümneid on üle suurte metsamaade lennatud mehitatud lennumasinatega eesmärgiga metsavaldusi visuaalselt hinnata, koguda fotomaterjali ja/või laserskaneerides metsamaad LiDAR-seadmetega, võimaldades saadud punktipilvedest koguda täpset informatsiooni üldistest mahtudest üksikpuudeni. Teenuse kõrge hinnataseme tõttu on õhuseire tasuv vaid suurtele metsamassiividele. Samal põhjusel jääb suuremale osale metsaomanikest õhust tehtud analüüs kättesaamatuks.

Kuigi droone peetakse tihtipeale ühelt poolt hobifotograafide ja teisalt riigi- ning militaarasutuste pärusmaaks, on õnneks ka metsanduses sammhaaval avanemas ülevaade mehitamata õhusõidukite võimalustest ning võimekusest. Kopterite ja lennukitega teostatud konventsionaalne, kallis õhuseire on droonide abil jõudmas ka kõige väiksemate metsaomanike ukse taha.

Õhuseires saadud andmed aitavad lahendada mitmeid küsimusi:

• süsinikdioksiidi sidumine
• regulatsioonid
• ebaseaduslik metsaraie
• ökoloogiline maakasutuse kaart
• keskkonnaküsimustega seotud
• sihtotstarbelised sertifikaadid
• metsa taastamine
• keskkonnapoliitika
• ajalooline maakasutus
• kaitsefunktsioonid
• bioloogilise mitmekesisuse arengtootmispiirkondades
• bioloogilised, ökoloogilised ja maastikuomadused
• metsakaitse
• haigused ja kahjurite hulk
• koostöö keskkonnamõjude parandamiseks
• juhised mehaaniliste vigastuste ja keemilise saaste vältimiseks
• puuvõrade analüüs

Miline on lennuprotsess?

Alustatakse lennuplaneerimisest. Valitakse välja ala, mida soovitakse vastava kaardistamise missiooni ja ülesannete ülevaatamiseks, planeerimiseks ja simuleerimiseks. Droon käivitatakse ja saadetakse missioonile, kus mehitamata õhusõiduki ülesanne on koguda ja geomärgistada kõrglahutusega pilte või koguda punktpilv. Kogu töö teostatakse täielikult autonoomses režiimis.

Kogutud andmed eksporditakse tööjaamadesse, kus järeltöötluse käigus alustatakse spetsiaalsete tarkvaralahenduste abil digitaalsete 2D-ortomosaiikide, ülitäpsete 3D-punktipilvede, 3D-tekstuurimudelite, digitaalsete kõrgusmudelite (DEM) ja digitaalsete pinnamudelite (DSM) loomist.

Tulemusena väljastatakse soovitud standardformaadis muljetavaldav ülevaade metsavaldustest.

Klassikalisel moel kulub 1000 hektari metsamaa läbi analüüsimiseks kahekümnel inimesel kolmkümmend päeva. Õhuseire abil saab sellest ülevaatlikuma ja täpsema töö ära teha ühe nädala ja kahe inimesega.

Multispektraalne, fotogrammmeetriliselt korrektne fotomaterjal võimaldab teadlastel ja metsakorraldajatel hinnata metsa väärtust väga kõrgel täpsusastmel, määratleda liike, mõõta objekte, hinnata taimestiku tervist ja jälgida elupaiku (sh kõrguse modelleerimine).

Täpsemad kaardistamisandmed tagavad efektiivsema sekkumise metsade taastamiseks, näiteks kahjurite tõrjeks või reageerimiseks invasiivsetele liikidele.

Mida täpsemalt on võimalik valdusi ja maa-alasid georefereerida, seda hõlpsamini saab välja selgitada haritavaid alasid, võttes arvesse erinevaid sisendeid ja muutujaid (ojaservad, teekasutus, digitaalse kõrguse modelleerimise näol üksikasjalikud maastikuandmed – metsateede jaoks jne).

Lisaks saab DSM-tehnoloogia abil mõõta biomassi mahtu, mida saab kasutada metsade süsiniku kogumise võime hindamiseks.

Nüüdseks suudavad sisepõlemismootoriga droonid asendada mehitatud helikoptereid või lennukeid keeruliste ja kulukate missioonide realiseerimisel, luues sellega võimekuse isegi 5 ha ja väiksematel metsamaadel teostada efektiivset ja lugematul hulgal monitoorimisvõimalusi pakkuvat õhuseiret.

(allikas: Äripäeva väljaanne Innovatiiv; foto: Hepta Group Energy õhuseiredroon)