Regionaalhaigla ja Siffi unikaalne koostöö toetab tervishoiutöötajate vaimset tervist

Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonna liikmete Siffi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöö annab tervishoiutöötajatele võimaluse hõlpsalt oma vaimse tervise seisundit hinnata ning vajadusel kiirelt abi saada.

Tervishoiutöötaja töös on palju erinevaid psühhosotsiaalseid ohutegureid, mistõttu on oluline pakkuda neile mitmekülgset toetust. Regionaalhaigla töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnajuhi Kristel Oha sõnul tegelevad nad psühhosotsiaalsete riskide maandamise ja hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisega haiglas juba aastaid. “Väärtustame oma töötajaid, nad on meie kõige kallim vara ja nende heaolu tagamine on meile väga oluline. Möödunud aastal pälvisime ka vaimset tervist väärtustava organisatsiooni hõbemärgise, mis annab meile kinnitust, et oleme õigel teel,” ütles Oha. 

Töötajate vaimse tervise toetamine on Oha hinnangul pidev protsess ja vajadused muutuvad ajas, seetõttu otsib Regionaalhaigla uusi võimalusi ja mugavaid lahendusi, mida töötajatele pakkuda. Nii alustatigi koostööd Siffiga. 

Vaimse tervise heaolu jälgimine lihtsamaks

Koostöö algas 2022. aastal Tehnopoli juhitud Horizon Urban Tech projektist. Regionaalhaigla otsis rahvusvahelisel häkatonil vastust mitmele murekohale, nende hulgas ka töötajate vaimse tervise toetamisele ja edendamisele suunatud väljakutsele „Matching mental health problems with percise personalized support“. Rahvusvaheline žürii hindas selle kategooria kõige perspektiivikamaks lahenduseks MinuDoc OÜ platvormi Siffi (“Personalised dashboard for strengthening employee mental resilience“), mis pälvis rahastust Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooniprogrammist Horizon 2020. 

Eesmärgiks oli luua kasutajasõbralik platvorm, kus töötajatel on võimalik lihtsalt ja hõlpsalt oma vaimset tervist kaardistada, analüüsida ning saada individuaalselt sobivaid nippe ja soovitusi selle edendamiseks.

Siffi kaasasutaja ja tegevjuhi Tarmo Pihli sõnul mängisid koostöö õnnestumisel rolli mitmed tegurid – esiteks reaalne väljakutse, mida Regionaalhaigla tegelikult soovis lahendada. “Teiseks oluliseks eduteguriks oli poolte hea koostöö, kus Regionaalhaigla ootused ja soovid said Siffi poolt üle võetud ning tootesse viidud,” ütles Pihl. 

Regionaalhaigla meditsiinivaldkonna innovatsioonijuht Terje Peetso nõustus, et alustama peab õigest probleemipüstitusest. „Meil on reeglina positiivne suhtumine uudsesse lähenemisse ning valmisolek seda proovida. Eelduseks on kahtlemata see, et oleme ise tuvastanud probleemi, mitte ei otsi sellist, mis vastaks väljaspoolt tulevale lahendusele.” 

Ta lisas, et kindlasti ei ole piloteerimine ainus võimalus. “Kui on olemas efektiivne tõenduspõhine lahendus, ei ole korduvtestimine ilmtingimata vajalik. Samas on mitmete lahenduste puhul igal kasutajal oma eripärad – lähtekohad, võimekused, kaasatud osapooled ja eelarve. Need võivad tingida vajaduse testida lahendust oma keskkonnas enne selle kasutuselevõttu. Oluline on, et piloteerimisele ei järgneks korduspiloot. Kui testperiood oli edukas, tuleb leida viisid, kuidas lahendus päriselt tööle rakendada,” selgitas Peetso.  

Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna juht Merilin Varsamaa oli võtmementor Siffi ja Regionaalhaigla koostöö toetamisel Urban Tech innovatsiooniprojekti raames. Varsamaa sõnul avab Regionaalhaigla ja Siffi koostöö unikaalse võimaluse rakendada teaduspõhiseid vaimse tervise praktikaid just tervishoiusektoris, toetades tervishoiutöötajate emotsionaalset vastupidavust ja heaolu. “See on strateegiliselt oluline mitte ainult personali hoidmise ja motiveerimise seisukohalt, vaid ka kogu organisatsiooni kestlikkuse ja arenguvõimekuse toetamisel,” rõhutas Varsamaa.

Platvormi kasutatakse aktiivselt

Tänaseks on lahendus juba kasutajateni jõudnud. Regionaalhaigla töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnajuhi sõnul on nad seda töötajatele tutvustanud alates aprillist ning huvi selle vastu on olnud juba algusest peale. „Usun, et saime platvormi just selliseks, mis sobib meie töötajatele ning sellest tulenevalt on ka tagasiside positiivne,“ märkis Oha.

Ka Tehnopol kasutab alates 2023. aastast Siffi digitaalset heaolulahendust ning selle mõju on olnud märgatav – töötajad hindavad lahendust kõrgelt kui praktilist ja personaalset tööriista, mis aitab ennetada läbipõlemist, toetada vaimset tasakaalu ning suurendada töörahulolu kiiresti muutuvas töökeskkonnas.

Potentsiaal laieneda ka teistesse tervishoiuasutustesse

Koostöö Regionaalhaigla on Pihli sõnul strateegiline samm – mitte ainult regionaalhaigla töötajate toetamiseks, vaid ka eeskujuks ja teetähiseks kogu Eesti tervishoiusektorile. “Vaimse pinge tase meditsiinis on väga kõrge ja see ei kao iseenesest,” sõnas ta. „Me usume, et psühholoogilise toe süsteemne pakkumine peaks olema standard iga haigla tugisüsteemis – mitte erand.“

Lõppkasutajate vajadused on Pihli hinnangul üllatavalt sarnased – vaimse tervise tuge vajatakse kiiresti, lihtsalt ja usaldusväärselt. Erinevused ilmnevad aga tema sõnul teenuse juurutamises. “Suuremates organisatsioonides tuleb arvestada keerukama IT- ja töötajate haldussüsteemiga, vajadusega liidestuda HRISiga ning läheneda sisekommunikatsioonile täiesti teise nurga alt,” selgitas Siffi tegevjuht.  Ta tõi välja, et näiteks ei saa sadade vahetustega töötavate spetsialistide puhul teha klassikalist onboarding’u töötuba – see tähendab, et infovahetus tuleb üles ehitada nutikamalt ja paindlikumalt.

Tervisetehnoloogia kogukonna tugi kui tõukejõud

Peetso sõnul on selliste koostööde juures Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonna kaasamine ainult tervitatav, sest see võimaldab mõista üksteise vajadusi, jagada kogemusi, vajadusel panna pead ja rahad kokku. “Koostööst sünnivad parimad lahendused ning ka ebaõnnestumistest saame ühiselt targemaks ja kogenenumaks,” kinnitas Peetso.  Pihl omakorda lisas: „Tehnopoli ellukutsutud koostööprojekt suurte “tellijate” ning start-up‘ide vahel oli väga oluline tõukejõud ka Siffi ja Regionaalhaigla vahelises koostöös. Suure organisatsiooni puhul on kaalutluskohti palju, aga projektid, mis võimaldavad valutult katsetada ja piloteerida lahendusi, enne kui need täismahus rakendada, toovad sellised barjäärid madalamale.“

Soovituseks teistele tervishoiuasutustele, kes kaaluvad koostööd startup’idega, vastas Peetso, et vaadata tuleks natuke laiemat pilti – võib olla on kusagil probleemile juba lahendus olemas. 

“Kindlasti olgem avatud – igapäevatöö võib olla üsna turvaliselt rutiinne ja võib kergesti juhtuda, et me ise ei näe, et mõnda asja saab teha otse mitte sisseharjunud ringiga. Aga kõrvaltvaataja pilk võib seda näha.“ Oluline on Peetso arvates ka see, et uue lahenduse piloteerimisel või kasutuselevõtmisel oleksid esimestest sammudest peale kaasatud need inimesed, kes lahenduse igapäevase rakendamisega tööle hakkavad. „Koolitus, tagasiside ja sellest tulenevad parendusmeetmed, motiveerimine – neid märksõnu ei tohi unustada. Mulle meeldib KPI lühendi tõlgendus – Keep People Interested.”  

Pihli hinnangul on aga kõige tähtsam fookuse hoidmine. “Avaliku sektori partnerlused võivad tunduda ahvatlevad, kuid sageli on need ajamahukad ja otsustustsüklid pikad,” selgitas ta ja lisas, et soovitab esmalt keskenduda segmentidele, kus saab kiiresti valideerida oma teenust ja näidata reaalset mõju. “Kui on olemas selged tulemused ja toimiv mudel, on oluliselt lihtsam ning mõistlikum astuda samme avaliku sektori suunal. Olge valmis pikaajaliseks mänguks – kannatlikkus ja järjepidevus on võtmetegurid, et sellisest koostööst tõesti väärtus sünniks,” soovitas ta.