NATO DIANA innovatsioonikiirendi avalikustas oma kolmanda tegevusaasta väljakutsed ja kuulutas uue taotlusvooru avatuks. DIANA eesmärk on leida järgmise põlvkonna kaksikkasutusega süvatehnoloogiaid, et aidata edendada missiooni luua rahumeelne, turvaline ja kindel tulevik. 

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on Eesti kaitsetööstus viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuid kasvupotentsiaali veel jagub, nii kaitse kui kaksikkasutusega tehnoloogiate vallas. „NATO DIANA kiirendi on heaks näiteks, kus saavad kokku iduettevõtlus ja teadusmahukas kaitsevaldkond – need koos aitavad kasvatada meie majandust ja turvalisust. NATO senisest märkimisväärselt hoogsamad investeeringud innovatsiooni on avanud ettevõtetele võimaluse uute innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks Eestis, seega kutsun üles kiirendi võimalusi usinalt ära kasutama.“ 

Kõik liitlasriigid on kokku pannud kriitilise tähtsusega väljakutsed, millele otsitakse innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Kiirendisse on oodatud iduettevõtted üle kogu alliansi, kes arendavad tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii tsiviil- kui kaitsesektoris.  

„NATO DIANA uus taotlusvoor on suurepärane võimalus Eesti ettevõtjatele panustada julgeolekusse tipptasemel tehnoloogiate arendamise kaudu. Kutsun meie iduettevõtteid ja ettevõtjaid üles seda võimalust kasutama, et aidata kujundada atlandiülese kaitse tulevikku. Samuti ootame Eestisse ettevõtteid kogu alliansist – Eestis on viljakas pinnas kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks ja katsetamiseks ning kindel pühendumus NATO innovatsioonieesmärkidele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. 

Kiirendisse pääsenud ettevõtted saavad 100 000-eurose lepingulise rahastuse, parimatel on võimalik saada veel kuni 300 000 eurot programmi järgmises faasis. Lisaks juurdepääs enam kui 180-le testkeskusele, kaitse- ja ärivaldkonda ühendav programm ning tippmentorite võrgustik üle alliansi. DIANA pakub tuge ja kontakte, mis aitavad tsiviilsektori ettevõtetel siseneda kaitseturule, mis on tavaliselt kõrge sisenemisbarjääriga.  

Tänavu otsib DIANA liitlasriikidest uuenduslikke süvatehnoloogiaid, mis pakuvad lahendusi 10 valdkonnas: energia ja jõusüsteemid, tipptasemel sidetehnoloogiad, vaidlustatud elektromagnetilised keskkonnad, inimese vastupidavus ja biotehnoloogiad, elutähtis taristu ja logistika, operatsioonid äärmuslikes keskkondades, meresõjalised operatsioonid, vastupidavad kosmoseoperatsioonid, autonoomsus ja mehitamata süsteemid, andmepõhine otsuste tegemine. 

„Suurendasime sel aastal väljakutsete arvu viielt kümnele, et anda võimalus veel rohkematele ettevõtjatele ja innovaatoritele pakkuda lahendusi, mis vastavad alliansi tegelikele kaitsevajadustele. Ettevõtjatele annab programm suurepärase sissevaate kaitsesektori eripäradesse ja ärivõimalustesse ning võimaldab varasemalt pigem suletud ökosüsteemis n-ö „jalg ukse vahele“ saada,“ selgitas NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai. 

Esimesel programmiaastal kandideeris DIANA kiirendisse üle 1300 ettevõtte ning tihedast konkurentsist pääses kiirendisse ka üks Eesti ettevõte, Tartu idufirma GaltTec. Teisel programmiaastal kandideeris juba üle 2600 ettevõtte, välja said valitud 74 firmat, millest 7 läbis programmi Eestis. Nende seas olid kaks kohalikku firmat, Telearmy ning Wayren. Viimane sõlmis hiljuti 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserniga EFA Group.  

„NATO DIANA kiirendi on suurepärane võimalus nii läbimurdeliste kaitsetehnoloogiate arendamiseks kui ka Eesti ettevõtete viimiseks rahvusvahelisele areenile. Et kahe vooru jooksul on programmi valitud koguni kolm Eesti ettevõtet, on märkimisväärne saavutus – konkurents on olnud erakordselt tihe,” sõnas Tehnopoli juhatuse liige Agnes Roos. Ta lisas, et kiirendi eesmärk toetada innovatsiooni, mis mõjutab kaitsetööstuse arengut ja üldist julgeolekut, ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni ning tehnoloogiaettevõtlust. 

DIANA kiirendisse kandideerimiseks saab taotlusi esitada kuni 11. juulini ning 6-kuuline kiirendiprogramm alustab 2026. aasta jaanuaris. Kandideerima on oodatud kõik kaksikkasutusega süvatehnoloogia ettevõtted, mis on registreeritud mõnes NATO liikmesriigis. Lisainfo ja kandideerimine: www.diana.nato.int   

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn.  

21. mail kogunesid Eestisse NATO DIANA innovatsioonikiirendisse pääsenud kaksikkasutusega tehnoloogiate ettevõtted koos kohalike kaitsetehnoloogia ettevõttetega, et esitleda lahendusi, mis aitavad tugevdada NATO liikmesriikide kaitsevõimekust. Üritusel osalesid rahvusvahelised kaitsesektori investorid, kaitsevägede ja -ministeeriumide esindajad ning teised valdkonna eksperdid. Kiirendi ettevõtete lahendustega käis tutvumas ka ligi 30 NATO DIANA direktorite kogu liiget üle allianssi.  

Kohapeal ettevõtete tootedemosid jälginud NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai rõhutas innovaatiliste tehnoloogiate tähtsust. „Täna on meil turul olemas raha, valmidus ja võimalus, aga endiselt on liiga vähe kaitsele fokusseeritud ettevõtteid. Et meie kaitsevõimet kiirelt tõsta, ei tohi traditsioonilise kaitsetööstuse kõrval alahinnata uute innovaatiliste tehnoloogiate tähtust ning just sellistele ettevõtetele pakub tuge ka NATO DIANA,” sõnas Tammai.   

Viimase viie kuu jooksul on Eestis oma tehnoloogiaid arendanud seitse rahvusvahelist ettevõtet koostöös Eesti kaitseekspertidega ning valideerides oma tehnoloogiaid mitmetes testkeskustes.   

NATO DIANA Eesti kiirendi ja Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ütles, et onolnud suur au ja vastutus olla kaasas seitsme silmapaistva innovatsiooniettevõtte arenguteekonnal. „Ettevõtete dünaamilisus, tehnoloogiline kompetents ja siiras soov panustada ühisesse julgeolekusse peegeldavad süvatehnoloogia kasvavat rolli kaitsevõimekuse tugevdamisel. Selline pühendumus ja tempo kinnitavad, et koostöös teadus-, äri- ja julgeolekusektoriga suudame vastata tänastele ja homsetele julgeolekuväljakutsetele,“ sõnas Elbrecht. 

Võrreldes programmi pilootaastaga, mil kandideeris ligi 1300 ettevõtet, oli huvi 2025. aasta vooru suhtes märgatavalt suurem. Enam kui 2600 firma seast valiti välja 74. Kõrges konkurentsis osutus valituks kaks Eesti ettevõtet – Telearmy ja Wayren. Endiste küberväelaste asutatud Eesti idufirma Wayren sõlmis hiljuti 7,9 miljoni eurose strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserni EFA GROUP-iga.  

Wayreni kaasasutaja ja tegevjuhi Henry Härmi sõnul on just kontaktide loomine olnud NATO DIANA programmis võtmetähtsusega nende senises eduloos. „DIANA kiirendi on andnud meile juurdepääsu maailmatasemel võrgustikele, koolitustele ja testimisvõimalustele Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi kaudu. Programm on olnud võtmetähtsusega meie toote arendamisel ja ettevõtte kasvatamisel, mis viis lõpuks 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu sõlmimiseni. Demoüritus annab DIANA ettevõtetele võimaluse luua väärtuslikke kontakte lõppkasutajate ja investoritega. Soovitame kaheotstarbelistel iduettevõtetel kindlasti programmiga liituda, et teha koostööd juhtivate uuendajate, ekspertide ja valdkonna osapooltega,” lausus Härm. Wayreni välja töötatud kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. 

Majandusministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja ja Eesti esindaja NATO DIANA direktorite kogus, Sigrid Rajalo, sõnul on DIANA peagi, enne NATO suvist tippkohtumist, saavutamas oma täisvõimsust. „NATO DIANA alliansiülene kiirendi on juba muutunud kaitseinnovatsiooni vaieldamatuks eestvedajaks. Eesti on olnud selle algatuse tugev toetaja algusest peale, mistõttu oli äärmiselt suur au võõrustada Tallinnas DIANA direktorite kogu ametlikku koosolekut, et langetada viimaseid olulisi otsuseid NATO tippkohtumise eel,” märkis Rajalo. 

NATO DIANA järjekordne taotlusvoor ja järgmised kaitsevaldkonna jaoks kriitilised väljakutsed, millele tehnoloogilisi lahendusi oodatakse, avalikustatakse juunis, esimesed vebinarid huvilistele toimuvad mai lõpus. Kandideerida saavad kõik kaksikkasutusega süvatehnoloogia ettevõtted, mis on registreeritud mõnda NATO liikmesriiki.   

Kaitsetehnoloogia ettevõtete tootedemo üritus toimus koostöös Eesti Kaitsetööstuse Liidu, Defence Estonia ja Invest Estoniaga. Tegemist oli Latitude59 ametliku kõrvalüritusega. NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert. 

Demopäeva täielik pildigalerii asub siin.

NATO DIANA Eesti kiirendi jõudis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konkursil „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2025“ finaali. Viimased esitlused toimuvad 26. mail, kus valitakse välja kuni 2 võitjat, kes esitatakse üleeuroopalisele konkursile „Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2025”.

Varasemalt on Tehnopol antud konkursil edukalt osalenud Connected Health klastriga, mis käis Eestit esindamas ka üleeuroopalisel konkursil Bilbaos.

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert.

Wayren arendab platvormi katkestusteta side loomiseks kriitilistes oludes, suurendades olukorrateadlikkust ja operatiivset tõhusust – alates lahinguväljadest kuni kaugemates tööstusharudes tegutsevate meeskondadeni. Ettevõtte asutajad Henry Härm, Tarmo Aia ja Oliver Tiit omavad pikaaegset kogemust Command and Control (C2)* süsteemide arendamisel Eesti Küberväejuhatuse koosseisus. Hiljuti sõlmiti 7,9 miljoni euro suurune strateegiline investeerimisleping EFA GROUPiga. Uurime, kuidas on kulgenud nende teekond NATO DIANA kiirendis. 

Kuidas sündis idee ettevõtte loomiseks? 

Eesti C2-süsteemi arendamisel ja kasutusele võtmisel märkasime, et nn „viimase miili“ kommunikatsiooni digitaliseerimisel esineb tehnoloogiline lünk – tööstusstandarditele tuginevad protokollid ei tööta usaldusväärselt rasketes lahinguvälja tingimustes. Lõime Wayreni, et seda probleemi lahendada, töötades välja andmesünkroniseerimise protokolli, mis toimib ka siis, kui allvõrgud on ebastabiilsed. Selle põhjal lõime sideplatvormi, millele on võimalik ehitada taktikalisi süsteeme. 

Mis on seni olnud teie suurim võit ja suurim väljakutse? 

Suurimaks võiduks peame koostööd Kaitseliiduga pilootprojekti raames, mis andis meile väärtuslikke teadmisi toote arendamisel ning viis meid koostööni tugeva valdkonnaga partneri Scytalysega. Suurim väljakutse on olnud MVP-st (minimaalselt toimiv toode) skaleeritava tooteni jõudmine, mis on tehniliselt ja strateegiliselt keeruline protsess.

Mis eristab teie ettevõtet konkurentidest? 

Meie lahendus erineb konkurentidest selle poolest, et tegemist on tarkvarapõhise lahendusega, mis paigaldatakse lõppkasutaja seadmesse koos C2-süsteemiga. See ühendab erinevaid sideseadmeid ning tagab lahinguväljal asuvate üksuste vahel tõhusa andmesünkroniseerimise võrguühendustest sõltuvalt otse seadmest seadmesse. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse? 

Liitusime DIANA kiirendiga, et kasutada testimisvõimalusi oma tehnoloogia valideerimiseks ning jõuda lõppkasutajateni, kohtuda teiste sarnase mõtteviisiga asutajatega ja kogemustega mentoritega. 

Kus näete oma ettevõtet 12 kuu ja 5 aasta pärast? 

12 kuu pärast soovime pakkuda skaleeritavat toodet oma esimesele kaitsevaldkonna kliendile. 5 aasta pärast näeme end kui tunnustatud ettevõtet kaitsetööstuses, pakkudes side- ja “tuleviku sõduri” lahendusi ning olles laienenud ka teistesse missioonikriitilistesse valdkondadesse. 

Mis on teie soovitus teistele startup’i asutajatele? 

Võtke aega, et oma kliente tõeliselt tundma õppida ja nendega kohtuda – see on hindamatu väärtusega. 

NATO DIANA Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. 

*C2-süsteem (Command and Control) on juhtimis- ja kontrollsüsteem, mida kasutatakse sõjaliste operatsioonide reaalajas koordineerimiseks ja juhtimiseks.

ResQuant arendab kvantkindlaid turvalahendusi IoT-seadmete* jaoks, kaitstes neid tänaste küberohtude ja homsete kvantarvutite eest. Ettevõtte lahenduse keskmes on räni baasil Root-of-Trust kiip, mis tagab andmete ja kommunikatsiooni turvalisuse juba riistvaratasandil. ResQuanti tehnoloogia vastab Ameerika Ühendriikide standardiameti (NIST) poolt määratletud ja Euroopa Liidu poolt toetatud post-kvantkriptograafia (PQC) standarditele ning on loodud täitma 2030. aastaks kriitilistele süsteemidele seatavaid nõudeid. 

Ettevõtte juured on sügavalt seotud riigikaitse ja rahvusvahelise telekomisektoriga. ResQuanti tehnoloogiajuht ja asutaja Michał Andrzejczak on küberjulgeoleku ekspert, kes teenis 14 aastat Poola küberkaitsevägedes. Tema doktoritöö Poola Sõjaväeakadeemias lõi aluse ResQuanti tehnoloogiale, kuigi suur osa tema varasemast tööst on endiselt salastatud. 

Temaga liitus tegevjuhina ja kaasasutajana Sven Zagala, kelle tugevuseks on äriarendus. Endine Motorola ja Harris Stratexi juht Sven vastutas 22 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tegevuse eest. Pärast oma ettevõtte juhtimist ja viit aastat startup’ide mentorina ning ingelinvestorina liitus ta 2023. aastal ResQuantiga, et viia süvatehnoloogiline visioon turukõlbuliku tooteni. 

Kuidas sündis idee ResQuanti loomiseks?

ResQuanti idee sündis COVID-19 pandeemia ajal, kui Michał hakkas otsima võimalusi oma doktoritöö tulemuste äriliseks rakendamiseks. Esimene arendus toimus omavahenditest aastatel 2020–2021. Ettevõte hakkas hoo sisse saama pärast esimese pre-seed investeeringu saamist 2021. aastal, mis võimaldas liikuda teadusprojektist elujõuliseks ettevõtteks. 

Milline on olnud seni suurim väljakutse või suurim võit?

Suurimaks väljakutseks kujunes 2023. aastal ettevõtte esialgse tegevjuhi suutmatus startup’i kasvu juhtida, mis viis ResQuanti nn “surmaoruni”. Pöörde tõi kaasa see, kui Sven võttis tegevjuhi rolli üle, suutis kaasata lisarahastust ja suunas ettevõtte kasvule. 

See strateegiline muutus õigustas end. 2024. aasta lõpuks sõlmis ResQuant 185 000-eurose lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga, mis oli tugev tehnoloogia valideerimine. Hoo andis juurde ka valimine NATO DIANA kiirendiprogrammi 2024. aasta detsembris, kinnitades ettevõtte positsiooni kvantkindlate, kaksikkasutusega turvalahenduste valdkonnas.

Mis eristab ResQuanti konkurentidest?

ResQuanti eristab konkurentidest nende strateegiline fookus luua ligipääsetavaid, usaldusväärseid ja skaleeritavaid lahendusi. Ettevõte keskendub tugevalt kaksikkasutusele ehk toodetele, mis sobivad nii tsiviil- kui ka kaitsetaristu jaoks erinevates sektorites. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse?

Meie strateegiline fookus kaksikkasutuse tehnoloogial teeb NATO DIANA-st ideaalse partneri. Osalemine kiirendis on võtmeosa meie kasvustrateegiast ning aitab kinnistada meie rolli kaitsetehnoloogia ökosüsteemis. 

Kus näete oma ettevõtet 12 kuu ja 5 aasta pärast? 

12 kuu pärast: meie eesmärk on toota räni baasil, sertifitseeritud kiibid, millesse on integreeritud meie intellektuaalomand. Neid kasutatakse mitmetes kaksikkasutuse pilootprojektides. 

5 aasta pärast: näeme miljardeid IoT-seadmeid, milles on meie kiibid ja mis loovad globaalse standardi kvantkindlale turvalisusele. Need seadmed ei ole mitte ainult kaitstud kvantsete ohtude eest vaid avavad ka uusi tuluvõimalusi turvaliste uuenduste ja teenuste kaudu. 

Kes on järgmine ükssarvik Eestis või teie koduriigis Poolas?

Muidugi tulevane Cybernetica ja ResQuant PQC ühisettevõte! 

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.   

*IoT-seade on nutikas ese, mis ühendub internetiga ja jagab andmeid, näiteks nutikell või kodune termostaat. 

Endiste küberväelaste asutatud Eesti idufirma Wayren sõlmis 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserni EFA GROUP-iga. Eesmärk on töötada ühiselt välja uue põlvkonna kõrgtehnoloogilisi digitaalseid lahinguvälja süsteeme, mis ühendavad sõdurid, droonid, sõidukid ja relvastuse terviklikuks olukorrateadlikkuse lahenduseks. Wayren on rahastuse saanud Prototronist, osalenud Tehnopol Startup Inkubaatori kiirendis ja osaleb NATO DIANA Eesti kiirendis.

“Tänapäeva lahinguväli on muutunud keerukaks ja dünaamiliseks keskkonnaks, kus individuaalsest varustusest ja väljaõppest üksi ei piisa. Vastase ees otsustava eelise saamiseks on hädavajalik lahinguvälja digitaliseerimine, mis võimaldab andmete kogumist, töötlemist ja jagamist reaalajas. See kiirendab oluliselt otsustusprotsesse. Seni on enamik taktikalisi sidesüsteeme rasketes olukordades hätta jäänud, sest need ei ole piisavalt töökindlad, et toimida „viimase miili” keskkonnas. Wayreni arendatud süsteemid on loodud töötama ka siis, kui miski muu enam ei toimi,” ütles Wayreni tegevjuht ja kaasasutaja Henry Härm.

Wayreni välja töötatud Singularity kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. Ettevõtte patenteeritud süsteem loob üksuste, sõidukite või juhtimispunktide ühendamiseks töökindla hübriid-mesh-võrgu, sünkroniseerides andmeid  paralleelselt läbi mitmesuguste tsiviil- ning militaarside tehnoloogiate, mis on parasjagu kättesaadavad, nagu mobiil-, satelliit- või raadioside.

Selles kahe kaitsetööstuse innovaatori strateegilises partnerluses mängib keskset roll EFA GROUPi kuuluv SCYTALYS. Ettevõte pakub täiustatud, modulaarseid ning koostalitlusvõimelisi lahingjuhtimissüsteeme, mis on loodud lahendamaks relvajõudude keerukaid mitme domeeni väljakutseid.

SCYTALYSe tegevjuhi George Menexise sõnul seab see koostöö uue mõõdupuu täielikult koostalitlusvõimelistele ja paindlikele mitme domeeni operatiivvõimetele. “Meie tõestatud missioonide info- ja juhtimissüsteemi (MIMS) platvorm ühendatuna Wayreni innovatsiooniga vastupidava rindeside valdkonnas toob kaasa järgmise põlvkonna ühenduvuse ja koordineerimise võime tänapäeva võrgukesksetes operatsioonides. Ühine olukorrapilt (Common Operational Picture – COP) püsib pidevalt sünkroniseerituna kogu ühendatud jõudude ulatuses, tuginedes tugevale sidearhitektuurile, mis säilitab operatsioonilise järjepidevuse isegi degradeerunud keskkondades. Integreerides THEON Internationali kõrgtehnoloogilisi öönägemis- ja liitreaalsuse tehnoloogiaid, tagame üksustele terviklikku olukorrateadlikkuse ja taktikalise eelise,” selgitas Menexis.

Wayreni platvorm on kaasaegse lahinguvälja vajaduste selgroog – alates sensoritest, tehisintellektipõhisest analüüsi ja olukorrateadlikkuse süsteemidest. Lahendus tagab, et kriitilised andmed jõuavad kohale isegi tugevalt häiritud, madala ribalaiusega või ebakindlates võrgukeskkondades.

Praegu on süsteem pilootprojektina tarnitud Kaitseliidule ning seda testitakse aktiivselt Eesti Kaitseväe ja Ukraina relvajõudude poolt. “Tihe koostöö kaitseväega on võimaldanud meil märkimisväärselt tõsta süsteemi kasutusmugavust ja usaldusväärsust reaalsetes lahingutingimustes. Nende väärtuslik tagasiside koos meie põhjalike katsetuste tulemustega annab kindlustunde, et toode on valmis täiemahulisteks tarneteks ja riigihangeteks. Eesti ja Ukraina on meie esimesed võtmekliendid,” väitis Härm.

Lisaks näevad nad oma Singularity kommunikatsiooniplatvormil märkimisväärset potentsiaali ka tsiviilvaldkonnas, mis võib tulevikus kujuneda isegi nende äri võtmefookus. Tehnoloogia abil saab näiteks suurendada operatiivset efektiivsust ning olukorrateadlikkust kaevandustes, politseitöös, päästeteenistuses, tööstussektoris ja paljudes teistes missioonikriitilistes valdkondades.

Wayren asutati viis aastat tagasi kolme endise küberväelase – Henry Härma, Oliver Tiidu ja Tarmo Aia – poolt, kuid täiemahuline arendustegevus sai hoo sisse 2022. aastal, mil ettevõte sai Kaitseministeeriumilt arendustoetuse. Toetust on saadud ka Euroopa kaitsefondist ning eelmisel aastal kaasati 725 000 eurot erainvestorite vahendeid pilootprojekti arendamiseks ja testimiseks. Seda investeeringut juhtis BSV Ventures ning osalesid DEPO Ventures ning mitu ingelinvestorit, sealhulgas Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi. Hiljuti valiti Wayren ka NATO DIANA Eesti kiirendisse.

EFA GROUP on ülemaailmse haardega lennundus-, julgeoleku-, kaitse- ja tööstuskoostöö kontsern, mille peakorter asub Ateenas. SCYTALYS on 1993. aastal Kreekas asutatud kaitsetööstuse ettevõte, mis kuulub EFA GROUPi ja on spetsialiseerunud kriitilise tähtsusega tarkvara arendamisele ja süsteemide integreerimisele. Ettevõtte peamine partner on THEON International, üks maailma juhtivaid öönägemise, soojuskujutiste ja liitreaalsuse süsteemide arendajaid ja tootjaid, kellega koos ollakse teerajaja „Tuleviku sõduri“ lahenduste valdkonnas.

NATO DIANA Eesti kiirendi neljas kohtumine jõudis eelmisel nädalal eduka lõpuni, tuues kokku iduettevõtted sedapuhku mitte ainult Eestist kiirendist. Aprillikuu sessioon toimus koostöös NATO DIANA Taani kiirendiga, pakkudes tugevamat rahvusvahelist koostööd ja vahetut kokkupuudet kaitsevaldkonna reaalsete vajadustega. 

Sel korral ühinesid meie seitsme tiimiga (ResQuant, Telearmy, Wayren, IS-Wireless, Scaleout, Factiverse ja Microamp), kuus ettevõtet, kes osalevad DIANA kiirendis Taanis, mille tegevust juhib BioInnovation Institute Kopenhaagenis: 52North, Cogitat, Sensible Biotechnologies, Alea Quantum Technologies, CUbIQ Technologies ja Quantropi Inc. Kuigi ettevõtted on seotud konkreetsete DIANA kiirenditega, pärinevad nad eri riikidest ja esindavad väga erinevaid valdkondi. 

Nädal algas e-Estonia esitluskeskuses Tallinnas, kus toimus praktiline paneel teemal, mida kaksikkasutusega iduettevõtted ei peaks tegema. Glen Kelp (GaltTec) ja Silver Lodi (Spaceit) jagasid ausaid kogemusi oma ettevõtete arenguteekonnalt, mis lõi aluse praktilisele ja avatud arutelule kogu nädalaks. 

Pärast hommikust kohtumist ja võrgustumist liikus grupp Tartusse, kus külastati Kaitseväe Akadeemia Sõja- ja katastroofimeditsiini keskust.  

Teine ja kolmas päev olid pühendatud oskuste arendamisele: meeskonnad sukeldusid töötubadesse, mis olid loodud selleks, et valmistada neid ette olulisteks ja pingelisteks olukordadeks – alates NATO lõppkasutajatele esitlemisest kuni kaitsesektorile spetsiifilise kommunikatsiooni ja turuletuleku strateegiate mõistmiseni. Need sessioonid olid teadlikult mitte pelgalt teooria vaid valmistasid teeme ette nt hetkeks, mil on vaja esitleda oma lahendusi NATO lõppkasutajatele või kohandada tsiviiltehnoloogiate esitlusi julgeoleku- ja kaitsekeskkonda sobivaks.

Suur tänu Nicholas Hawtinile, Lisbeth Holdt Jørgensenile, Rainer Saksale, Raimond Kaljulaidile, Katrin Kiviseljale, Gleb Maltseville ja Raido Sarematile oma teadmiste jagamise ning NATO DIANA meeskondade toetamise eest nende teekonnal!

Üheks nädala kõrghetkeks kujunes visiit Tapa sõjaväelinnakusse, kus ettevõtted tutvustasid oma lahendusi Eesti Kaitseväele ja NATO eelpaigutatud vägede (eFP) esindajatele. Pärast ülevaadet esitasid ettevõtted kuulajatele kolmeminutilised pitch’id, mis näitasid, kuidas nende tehnoloogiad võiksid toetada nii riiklikku kui rahvusvahelist kaitsevõimet. 

Programmi rahvusvahelist haaret suurendas ka Loren Bailey NATO DIANA Kanada kiirendist COVE. See kiirendi keskendub peamiselt meretehnoloogiatele ning Bailey külastas Eestit, et tugevdada koostööd DIANA arenevas võrgustikus. 

Selline eri kiirendite koostöö – Eesti, Taani ja Kanada osalejate vahel – toob esile nii innovatsiooni kui julgeolekuprobleemide rahvusvahelise olemuse. Samuti kinnitab see NATO DIANA programmi pühendumust globaalsele koostööle ja tõhusale probleemilahendusele. 

Kui tiimid naasid programmi lõppedes Tallinnasse, jäi kõlama üks oluline mõte: koostöö on edasiviiv jõud. Tallinnas valitsev tehnoloogiline vaade ja Tartu kaitsevaldkonna kompetents moodustasid koos tugeva aluse, mis iseloomustab kogu Eesti kiirendi lähenemist. Programmi veavad ühiselt Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.   

Järgmisena ootab meid ees maikuine kohtumine Tallinnas, kus programmis osalejad astuvad muuhulgas üles ka Latitude59 laval ning tutvustavad oma lahendusi messialal.

IS-Wirelessi Liquid RAN (raadioside juurdepääsuvõrk) on kaksikkasutusega tehnoloogia, mis keskendub võrgu kiirele taastamisele ja võimaldab kahjustatud tugijaamade dubleerimist olenemata asukohast. Liquid RAN võimaldab mobiilsidevõrgu rajamist ka väga ebastabiilse arvutusvõimekusega infrastruktuuri peale, seda pole teised tänapäeva RAN-lahendused suutnud pakkuda. 

Lihtsamalt öeldes on Liquid RAN tehnoloogia, mida saab kasutada nii igapäevastes kui ka eriolukordades. Nimetus “Liquid” viitab tehnoloogia paindlikkusele – kui mõni tugijaam saab kahjustada, suudab võrk kiiresti ennast taastada ja ühenduse uuesti luua. 

See on eriti kasulik kriisiolukordades (nt loodusõnnetused või sõjalised sündmused), kus side kiire taastamine on kriitilise tähtsusega. Rahuajal aitab see mobiilioperaatoritel oma võrke tõhusamalt rajada ja hallata, vähendades kogukulu ja säästes energiat. 

Palun tutvustage lühidalt IS-Wirelessi võtmeisikuid. 

IS-Wirelessi juhtkonda kuuluvad tegevjuht ja asutaja Slawomir Pietrzyk, operatiivjuht Kamil Pluskwa-Dąbrowski ning tehnoloogiajuht Robert Cieloch. 

Slawomir on juhtmevabade tehnoloogiate ekspert ja 2006. aastal ilmunud esimese OFDMA*-teemalise raamatu autor. Tal on doktorikraad Delfti Tehnikaülikoolist Hollandis. 

Enne IS-Wirelessiga liitumist töötas Robert 18 aastat T-Mobile Poland S.A.-s RAN-eksperdina. Oma varasemas karjääris teenis ta Poola mereväes 11. sideväeosas teise leitnandina (rühmaülemana). 

Kamil on advokaat (Varssavi advokatuur), kelle õigusvaldkondadeks on telekommunikatsioon, e-kaubandus, kaubandusõigus, äriõigus, intellektuaalomand jms. Varem on ta olnud Poola Tarbijate Föderatsiooni tegevjuht. 

Kuidas sündis idee luua see iduettevõte? 

Ettevõtte juured ulatuvad mobiilsidetehnoloogiate koolitustegevusse. IS-Wireless osales aktiivselt LTE** standardimise protsessis ning andis otsese panuse 4G arengusse. See praktiline kogemus andis selge ülevaate juhtmevabade võrkude arendamise väljakutsetest ja võimalustest. Mõistes, et 5G on järgmine suur samm mobiilside arengus, alustati paralleelselt ka 5G standardimisega. 

Millised on olnud suurimad väljakutsed ja takistused? 

Suurimaks väljakutseks on olnud turu vastupanu Private 5G lahenduste kasutuselevõtule. Paljud kliendid leiavad endiselt, et Wi-Fi on piisav, ning pelgavad uusi tehnoloogiaid. Teiseks oluliseks takistuseks on olnud avatud mobiilsidevõrkude aeglane omaksvõtt telekomiettevõtete poolt, hoolimata avalikust toetusest – see venitab projektide ajakavasid. Samas muutused toimuvad ja teadlikkus kasvab järk-järgult. 

Miks on teie tehnoloogia just hea kaksikkasutusega lahendus? 

Liquid RAN sobib suurepäraselt kasutamiseks kriitilistes olukordades, kus RAN-võrgu selline käitumine on hädavajalik: isetervenemine, kiire taastamine, ressursside tõhus kasutus kulude minimeerimiseks ning parem kaitse küberrünnakute ja muude ohtude vastu. Mobiilsidevõrk on kriitilistes olukordades ülioluline ja seetõttu väga haavatav – olgu tegemist rünnakute või looduskatastroofidega. Sellised sündmused võivad põhjustada võrgu seiskumise ja katkestada põhiteenuste toimimise. 

Rahuaegsetes tingimustes võimaldab Liquid RAN märkimisväärseid kokkuhoiusid võrgu rajamisel, haldamisel ja energiakuludes. Lahendust saavad kasutada näiteks mobiilsideoperaatorid, kes tihedalt oma võrku laiendavad. 

Mis eristab IS-Wirelessi konkurentidest? 

Meie Liquid RAN tehnoloogia – arenenud, avatud ja jaotatud raadiosidevõrk, on loodud sideteenuste ressursside maksimaalselt tõhusaks kasutamiseks. Selle tulemusel on võrgu rajamise kulud väiksemad ning energiatarbimine madalam. Võrreldes konkurentidega on meie lahendus oluliselt rohkem jaotatud ja selgelt mitmekülgsem. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse? 

Kandideerisime NATO DIANA kiirendisse, sest usume, et meie tehnoloogia, mis on loodud missioonikriitilisteks ja kriisiohjamise olukordadeks, sobitub hästi NATO julgeolekueesmärkidega. NATO riigist pärit ettevõttena soovime anda oma panuse kollektiivsesse julgeolekusse ja suurendada oma nähtavust alliansi sees. 

Kus näete oma ettevõtet 12 kuu ja viie aasta pärast? 

12 kuu pärast näeme IS-Wirelessit tugeva turupositsiooniga ettevõttena, millel on mitmeid edukaid paigaldusi. Viie aasta jooksul soovime laieneda rahvusvaheliselt, avada kontoreid võtmeturgudel ja kujuneda juhtivaks Private 5G lahenduste pakkujaks. 

Kes on järgmine ükssarvik Poolas? 

Meie kindlasti soovime selleks saada! 

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. 

*OFDMA on juhtmevaba sidetehnoloogia, mis jagab signaali mitmeks väiksemaks alam-signaaliks, võimaldades mitmel kasutajal samaaegselt samal sagedusel andmeid saata ja vastu võtta. See muudab võrgu kiiremaks ja tõhusamaks. 

**LTE (Long Term Evolution) on 4G mobiilsidevõrgu tehnoloogia, mis võimaldab kiiret ja usaldusväärset juhtmevaba andmeedastust.

Reedel, 4. aprillil, avalikustati Tapal kaitsetehnoloogia eelkiirendi esimese vooru ettevõtted. Kaitsetehnoloogia eelkiirendi on suunatud kaitsevaldkonna süvatehnoloogia idufirmadele. Eelkiirendi programmi viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. 

Eelkiirendi aitab iduettevõtetel, kelle ideed on valideeritud ja kel on olemas esmane prototüüp, arendada oma lahendusi ja testida neid reaalses keskkonnas. Programm pakub osalejatele tuge koolituse, mentorluse ja võrgustikuvõimaluste näol, valmistades neid ette ka NATO DIANA kiirendi ja Euroopa Kaitsefondi tulevasteks voorudeks.   

Kaitsetehnoloogia eelkiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark – viis ettevõtet arendab oma lahendust Tallinnas, viis Tartus. 

„Töötades NATO DIANA kiirendi tiimidega näeme, et Eesti kaitsesektori ettevõtted on innovaatilised ja pealekasvu julgustamine on äärmiselt tähtis. Meie eesmärgiks on nende ettevõtete potentsiaali toetada ja aidata neil valmistuda järgmisteks olulisteks sammudeks. Kaitsevaldkonnas on tehnoloogilised lahendused väga oodatud, sest tehnoloogia areng on kiire ja see pakub uusi võimalusi nii reageerimisvõime kui ka ennetusmeetmete tõhustamiseks,” lausus Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht.   

„Hea on näha, et Eestis on palju nutikaid tiime, kes tahavad riigi julgeolekusse panustada – alates demineerimisrobotitest kuni digitaalsete kaardilahendusteni. Programmi raames üritamegi mõelda, kuidas lahendused kõige paremini kaitsevaldkonda sobitada,” ütles Sparkup Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa. 

Eelkiirendisse valiti:  

• Thistle OÜ arendab ja toodab mobiilseid droonitõrjesüsteeme. 
• Metamobilise lahendus kiirendab oluliselt käsitulirelvade laskeoskuse arengut ja muudab väljaõppe huvitavamaks, realistlikumaks ja ülevaatlikumaks. 
• UnMarSys arendab mehitama pinnasõidukeid (USV) merealade valveks, seireks ja kaitseks. 
• Asvel arendab iseliikuvat robotit, mis suudab miniinvasiivse operatsiooni ajal automaatselt juhtida endoskoopkaamerat. 
• Ratel Robotics arendab modulaarset mehitamata maismaasõidukit (UGV), mis on mõeldud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väljakutseteks, keskendudes autonoomiale, vastupidavusele ja kiirele kohandamisele sõltuvalt ülesandest.
• Max Joule arendab järgmise generatsiooni akukeemial põhinevaid akusüsteeme eriotstarbelistele rakendustele. 
• Taara Robotics on spetsialiseerunud autonoomsetele koostöörobotitele ja keskkonnakaardistamisele. 
• Falconers arendab järgmise põlvkonna kaugseire tehisintellekti ja Maa digitaliseerimise riistvara. 
• Milmech Systems arendab kiiret, kuluefektiivset ja kaugjuhitavat demineerimisseadet, et päästa elusid konfliktipiirkondades. 
• C2Grid loob videotest momentaalselt tehisintellektil põhinevaid 3D-olukorrateadlikkuse lahendusi. 

Eelkiirendi programm pakub osalejatele 5000 eurost grantrahastust, põhjalikku koolitusprogrammi kogenud ekspertide juhendamisel ning võimalust teha koostööd suure mentorvõrgustikuga. Programm kulmineerub demopäevaga, kus hinnatakse projektide arengut ja potentsiaali edasiseks rahvusvaheliseks laiendamiseks. 

Eelkiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. Programmi rahastab Kaitseministeerium ning toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Microamp pakub kõrgetasemelist mmWave*-ühendust, mis võimaldab massandmete turvalist, töökindlat ja varundatud voogedastust reaalajas. Nende lahendus võimaldab kiiresti kasutusele võtta paindliku, suurt üleslaadimisvõimekust nõudva 5G mmWave eravõrgu – see on õige lahendus näiteks olukordades, kus on vaja mitmete mobiilsete, kõrglahutusega ja juhtmevabade kaamerate videosisu analüüsi reaalajas. 

Microampi asutajad on tegevjuht Dawid Kuchta ja tehnoloogiajuht Marcin Górlaczyk. Dawidil on 10 aastat kogemust nii äri- kui ka kaitsevaldkonnas, olles osalenud raadiosagedus-süsteemide arendusele keskendunud teadus- ja arendusprojektides. Marcinil on samuti 10 aastat kogemust ning ta kuulub Poola juhtivate mobiilside tugijaamade võimendite disainerite hulka. Ta on töötanud nii Poolas kui ka USA-s, sealhulgas kaitsealastes teadus- ja arendusprojektides nagu “Wisła”. 

• Kuidas sündis idee asutada idufirma? 

Kohtusime Marciniga Varssavi Tehnikaülikoolis üle 15 aasta tagasi ja oleme sellest ajast peale olnud parimad sõbrad. 2020. aastal kaitsesime oma doktoritööd teemadel, mis keskendusid 5G- ja militaarvõimsusvõimenditele, olles eelnevalt töötanud tippinstitutsioonides Singapuris, USA-s ja Poolas. Süviti teadmiste ja ühise innovatsioonikirega otsustasime, et on aeg päriselt midagi muuta. Nii sündis Microamp – ettevõte, mille eesmärk on muuta telekomiturgu, viies traadita side uuele tasemele. 

• Milline on seni olnud teie suurim väljakutse/takistus/suurim saavutus? 

Suurim väljakutse – esimese maksva tööstuskliendi leidmine. 
Takistus – telekomiturg on suhteliselt suletud, mis muudab globaalse laienemise keerukamaks. 
Suurim saavutus – kontseptsiooni tõestus (PoC) ühe maailma suurima telekomioperaatoriga. 

• Mis eristab teie ettevõtet konkurentidest? 

Meie ettevõtet eristab konkurentidest võrreldamatult parem võrgujõudlus – kasutame mmWave spektrit, et pakkuda mitme gigabitilist läbilaskevõimet ja peaaegu olematut latentsust, mis sobib ideaalselt reaalajas massandmete voogedastuseks. 

Meie lahendus on terviklik, väga mobiilne ning mõne tunni jooksul kasutusvõimeline– see teeb lahendusest suurepärase tööriista näiteks kriisiolukordades suhtluse loomiseks. 

Turul on selge tühimik paindliku, EL-i põhise lõpp-lõpuni mmWave eravõrgu teenusepakkuja järele, mis teenindaks mitte ainult suuri ettevõtteid, vaid ka keskmise suurusega kliente. 

• Miks otsustasite kandideerida NATO DIANA kiirendisse? 

Kandideerisime NATO DIANA kiirendisse, et saada tuge oma 5G mmWave tehnoloogia arendamisel ning luua kontakte valdkonna ekspertidega. Programm annab väärtusliku võimaluse meie lahenduse testimiseks ja skaleerimiseks struktureeritud keskkonnas. 

• Kus näete oma ettevõtet 12 kuu pärast? Aga 5 aasta pärast? 

NATO DIANA kiirendiprogramm pakub ideaalset raamistikku meie lahenduse testimiseks ja kasvuks. Usume, et DIANA tugi kiirendab meie arengut ja aitab tugevdada kaitsevõimekust tänu arenenud juhtmevabadele süsteemidele. 

• Kes on teie arvates järgmine ükssarvik Poolas? 

Me oleme üsna kindlad, et Microamp saab olema järgmine ükssarvik Poolas! Meie innovatiivne 5G mmWave tehnoloogia seab meid õigele teele – küll te näete seda ise varsti!

• Millist raamatut soovitaksite teistele startup’ide asutajatele? 

Peter Thieli Zero to One on kohustuslik lugemine igale startup’i asutajale. See raamat keskendub tõeliselt uuenduslike toodete loomisele ja sellele, kuidas ideest teha miskit murrangulist. 

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. 

* mmWave ehk millimeeterlaine tähistab elektromagnetilise spektri kõrgsageduslikku osa (tavaliselt 24–100 GHz), mis võimaldab ülikiiret juhtmevaba andmesidet lühikestel distantsidel.

Telearmy arendab telejuhtimise tehnoloogiat, mis võimaldab olemasolevaid sõidukeid kiiresti ja kuluefektiivselt muuta kaugjuhitavateks. See suurendab operatiivset paindlikkust ja tõstab taktikalist tõhusust.

Ettevõtte asutajad on Enn Laansoo Jr ja Priit Haljak. Priit on inseneritaustaga tehnoloogiajuht, kelle eestvedamisel on algusest peale välja arendatud kaugjuhitav, liikluskõlblik sõiduk. Tal on ulatuslik kogemus insenerimeeskondade juhtimisel ja keerukate tehniliste lahenduste elluviimisel, sealhulgas süsteemide arendamisel, mida on testitud ka lahingutingimustes.
Ennu tee on keskendunud pigem uute ärimudelite loomisele ja tehnoloogia rakendamisele—kuidas viia innovatsioon turule ja muuta see toimivaks lahenduseks. Varasemalt on ta rajanud elektriautode jagamise ettevõtte ning loonud süvatehnoloogiat toetava tööstuspargi. Koos on nad arendanud süsteemi, mis ühendab tehnilise inseneeria ärilise skaleeritavusega, et viia telejuhtimise tehnoloogia praktilisse kasutusse nii kriitilistes olukordades kui ka kaugemal.

1. Kuidas sündis idee luua oma iduettevõte?

Nägime, kuidas telejuhtimine suurendab sõidukite efektiivsust—ressursikasutus muutub optimaalsemaks, tegevused kiiremaks ja ohutumaks. Sama loogika kehtib ka sõjaväelogistika ja kriitilise infrastruktuuri haldamise puhul—kaugjuhtimine vähendab kaotusi, suurendab operatiivset kiirust ning võimaldab strateegilist kontrolli isegi keerulistes ja kõrge riskiga keskkondades.

2. Mis on seni olnud suurim väljakutse/ebaõnnestumine ja suurim võit?

Suurim väljakutse on olnud tehnoloogia kohandamine lahingutingimusteks—tagades häirekindla side, kiire integreeritavuse erinevatesse sõidukitüüpidesse ning töökindluse vaenulikus keskkonnas.
Meie suurim saavutus on see, et meie tehnoloogiat on juba testitud reaalses lahingusituatsioonis Ukrainas—ja see on osutunud tõhusaks. Oleme saanud väärtuslikku kogemust selle kohta, kuidas kaugjuhitavad süsteemid saavad aidata täita ohtlikke ülesandeid.

3. Mis eristab teie idufirmat konkurentidest?

Telearmy tugevuseks on kiire rakendatavus ja strateegiline paindlikkus. Me ei ehita nullist kallist ja keerukat autonoomset süsteemi, vaid võimaldame olemasolevaid sõidukeid kiirelt ja kuluefektiivselt muuta kaugjuhitavateks. See tähendab väiksemaid kulusid ja kiiremat kasutuselevõttu.
Samuti ei ole meie tehnoloogia pelgalt teoreetiline kontseptsioon—see on juba kasutusel ja testitud nõudlikes keskkondades. Sõjalistes operatsioonides aitab telejuhtimine saavutada kontrolli, tegutseda kiiresti ja kuluefektiivselt ning nõrgestada vastase logistikat, pakkudes kaugelt tegutsemise võimekust.

4. Miks just NATO DIANA kiirendi?

NATO DIANA kiirendi on ainulaadne platvorm, mis ühendab iduettevõtted kaitsetööstusega, võimaldades arendada kaheotstarbelisi (dual-use) tehnoloogiaid. Programmis osalemine annab meile ligipääsu ulatuslikule testimistaristule, ekspertidele ja rahvusvahelistele võrgustikele, kiirendades meie tehnoloogia arengut ja rahvusvahelist laienemist.

5. Kus näete oma iduettevõtet 1 aasta pärast? Ja kus 5 aasta pärast?

Aasta pärast näeme Telearmyt laienemas uutele turgudele ning meie tehnoloogia integreerimist erinevatesse sõidukiplatvormidesse, suurendades lahenduse kättesaadavust liitlasriikides.
Viie aasta perspektiivis soovime olla maailma juhtiv kaugjuhtimistehnoloogia pakkuja, kes pakub laia valikut lahendusi nii sõjalisteks kui ka tsiviilrakendusteks, aidates kaasa turvalisemale ja tõhusamale tulevikule.

6. Kes on järgmine (Eesti) ükssarvik?

Eesti iduettevõtlusmaastikul on palju andekaid ettevõtteid, kellel on potentsiaali saada järgmiseks ükssarvikuks. Raske on välja tuua üht kindlat nime, kuid usume, et edukaks saavad need, kes loovad innovaatilisi ja globaalselt skaleeritavaid lahendusi.

7. Milliseid raamatuid/podcaste/väljaandeid ja oma valdkonna tegijaid jälgite ning soovitaksite ka teistele alustavatele iduettevõtjatele?

Arutasime seda meeskonnas ja leidsime, et eeskujusid on palju ning igaüks leiab inspiratsiooni omal moel. Kui aga midagi konkreetset soovitada, siis võtke hetk ja kuulake muusikat. Õige rütm ja pausid on olulised nii otsuste tegemisel kui ka uute ideede tekkimisel. Vahel tuleb parim lahendus siis, kui tempo korraks maha võtta.

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup inkubaator koos Sparkup Tartu Teaduspargiga.

Eelmisel nädalal kogunesid Tallinnas taas NATO DIANA Eesti kiirendi raames kaksikkasutusega tehnoloogiate arendajad. Viie päeva jooksul läbisid seitse meeskonda meistriklassid, investeerimise töötoad, pitch’imise sessioonid ja testkeskuste külastused, et arendada oma lahendusi ja luua väärtuslikke kontakte. Siin on põgus tagasivaade. 

Esmaspäev – Ajalooline algus mere ääres 

Esimene kohtumine toimus Patarei merekindluse juures, kus karge (+5°C) kevadõhk andis õhtu vestlustele värske tooni. Kes avastas ajaloolist vanglat, kes nautis lihtsalt merevaadet – mõnus sissejuhatus intensiivsesse nädalasse. 

Teisipäev – Riskikapitali ja esinemisoskuste lihvimine 

Teisipäeval algas NATO DIANA Eesti kiirendi ametlik programm Tehnopolis, kus Sandra Golbreich ja Erik Bhullar (BSV Ventures) viisid läbi meistriklassid riskikapitali kaasamise ja läbirääkimiste kohta. Samal ajal astusid meeskonnad kaamera ette, et esitleda oma lahendusi ametlikus kiirendi promovideos – harjutus, mis nõudis enesekindlust ja selget sõnumit. Valminud lõpptulemust näitame lähinädalatel! 

Kolmapäev – Finantsplaneerimine ja kaitsevaldkonna kontaktid 

Superangeli eksperdid Nicholas Nelson ja Jaan Kokk keskendusid hommikul finantsplaneerimisele ja exit-strateegiatele. Pärastlõunal toimus aga “reverse pitch” sessioon, kus seekord ei esinenud idufirmad, vaid investorid ja kaitsesektori lõppkasutajad rääkisid, mida nad tegelikult vajavad. Esindatud olid 2C Ventures, NEDES, unmanned.vc ja SmartCap, samuti Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes jagasid oma reaalseid väljakutseid ja ootusi. 

Neljapäev – Pitch’imine ja kaitseturu strateegiad 

Hommik algas Tehnopolis avaliku üritusega “Future of Defence Tech”, kus kõik osalevad startupid esitasid oma kolme minuti pikkused pitch’id Eesti kaksikkasutuse- ja kaitsetehnoloogia kogukonnale. Pärastlõunal juhtis Jaanus Tamm (DefsecIntel) arutelu valdkondlike läbirääkimiste teemal ning Rene Ehasalu Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidust andis põhjaliku ülevaate Eesti kaitsetööstuse maastikust. 

Reede – Testkeskused ja tehnoloogia päriselus 

Nädal lõppes praktilise külastuspäevaga kolmes NATO DIANA Eesti testkeskustes. TalTechi 5G laboris said meeskonnad tutvuda Faraday puuri ja droonitestimise võimalustega. CR14 keskuses sukelduti NATO tasemel küberturvalisuse harjutustesse ja vastupidavustestidesse. Päeva viimane peatus toimus Eesti Sisekaitseakadeemias, kus fookuses olid kaugseire ja mehitamata robotite süsteemid. 

Pärastlõunaks oli aeg hüvasti jätta – väsinult, kuid inspireeritult, uute teadmiste ja väärtuslike kontaktidega. 

Lõpetuseks 

NATO DIANA Eesti kiirendi kohapealne nädal ei olnud lihtsalt ekspertide kuulamine – see oli praktiline kogemus päriseluliste väljakutsetega. Olgu selleks pitch’ide lihvimine, investoritega kohtumine või kaitsevaldkonna lõppkasutajatele mulje avaldamine – iga hetk andis võimaluse kohaneda ja oma oskusi täiustada. Iduettevõtted mõistsid, et riskikapitali kaasamine ei tähenda ainult numbreid slaididel, vaid ka oskust läbirääkimisi pidada, suhteid luua ja oma lahenduste tegelikku mõju tõestada. Testkeskuste külastused kinnitasid veelgi, kui oluline on tehnoloogia valideerimine pärismaailmas. 

Nüüd seisab idufirmadel ees tõeline väljakutse – muuta kõik need õppetunnid konkreetseteks sammudeks ja tõestada, et nende lahendused vastavad kaksikkasutusega tehnoloogiasektori nõudmistele. Üks asi on kindel – selle nädala jooksul saadud kontaktid ja teadmised ei jää ainult Eesti piiridesse, vaid kujundavad kaheotstarbelise tehnoloogia tulevikku palju laiemalt. 

Mis järgmiseks? Aprillis veedavad tiimid ühe nädala Tartus, mille raames keskendutakse kommunikatsiooniteemadele. Kohtumiseni juba seal!