Tehnopol viis läbi seminari, mis andis põhjaliku ülevaate ÜRO hankevõimalustest ja kasulikku nõu, kuidas hangetel edukalt osaleda. ÜRO organisatsioonid kulutasid 2023. aastal erinevatele toodetele ja teenustele 24,9 miljardit USA dollarit ning see globaalne turg on avatud ka Eesti ettevõtetele. 

ÜRO hankeid tutvustav üritus toimus INGOs projekti raames. Projekti eesmärk on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, et suurendada nende osalust rahvusvahelistes hangetes. 

Ürituse peaesineja, Susan Rendtorff, United Nations Global Marketplace’i (UNGM) hankespetsialist, andis põhjaliku ülevaate sellest, kuidas registreeruda UNGM süsteemi ja osaleda hangetel. Ta rõhutas, et kuigi ÜRO on hiiglaslik organisatsioon, on paljud hankelepingud alla 50 000 euro, mis teeb neist ideaalse sihtmärgi just VKEde jaoks. Lisaks tõi ta esile, et pea 90% ÜRO hangetel osalenud ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega ettevõtted.  

2023. aastal avaldati UNGM portaalis üle 30 000 hankevõimaluse selliste organisatsioonide poolt nagu UNICEF, WHO, UNESCO, IMF, WORLD BANK. Suurim kategooria on tervisega seotud tooted ja teenused nagu näiteks ravimid ja vaktsiinid, kuid esindatud on väga erinevad valdkonnad ehitusest kuni IT lahendusteni ning tooteid ja teenuseid vajatakse üle kogu maailma. Kui Eesti ettevõtja tahaks paigaldada päikeseenergia tootmissüsteemi UNESCO jaoks Kuubal, müüa IT seadmeid Gruusiasse või pakkuda küberturvalisuse testimise teenust ÜRO organisatsioonidele, siis läbi hangetel osalemise on selleks head võimalused. Erinevate hangetega saab tutvuda siin. 

2023. aasta andmete põhjal oli Eesti ettevõtete osalus ÜRO hangetes jõudnud 11,44 miljoni USA dollarini, mis on märkimisväärne tõus võrreldes eelmise aastaga. See näitab, et kohalikel firmadel on suur potentsiaal laiendada oma tegevust globaalsel areenil.  

Seminaril jagas oma kogemusi ka Hille Hinsberg ettevõttest Proud Engineers, kes on edukalt koostööd teinud ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP). Ta tõi välja, et kuna protsessid on aeganõudvad, siis tuleb olla kannatlik. Lisaks on oluline ka isiklike suhete loomine ÜRO süsteemis ning hangetel osalemisel tuleb olla paindlik ja täpne, et vastata ÜRO dünaamilistele vajadustele. Kui on tõsine soov hangetel osaleda, siis tuleb regulaarselt portaalis hankevõimalusi uurimas käia ja mõelda laiemalt, kuhu sinu ettevõtte toode või teenus sobida võiks.  

Triinu Kallas Eesti saatkonnast Kopenhaagenis jagas oma kogemust ÜRO hangete tutvustamiseks korraldatud suurest üritusest, mis tõi kokku erinevate ÜRO organisatsioonide esindajad üle maailma ja ettevõtjad. Ka tema rõhutas erinevate kontaktide loomise vajalikkust.  

Seminar oli osa Kesk-Läänemere Interreg programmi poolt rahastatud INGOs projektist. Kui soovid projekti tegevustest osa saada, siis lisainfot leiad siit.  

Soovi korral saad toimunud ürituse salvestust järele vaadata:

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) korraldab septembris koostöös Kaitseministeeriumiga esmakordselt teemanädala Estonian Defence Week, mis toob kokku kodu- ja välismaised kaitsetööstuse ettevõtted, investorid, spetsialistid ja poliitikakujundajad. Programmis on oma osa ka NATO DIANA Eesti kiirendil. 

Estonian Defence Week toimub 22.-26. septembrini korraga nii Tallinna Kultuurikatlas kui Tartu Ülenurme Lennujaamas. Eestis esmakordselt nii suurejooneliselt korraldatava teemanädala eesmärk on viie päeva jooksul tutvustatakse Eesti ja teiste lähiriikide kaitsetööstusettevõtteid, nende arendatavaid tooteid ja tehnoloogiaid. Fookuses on koostöö arendamine, investorsuhete loomine ning kaitsetööstuse- ja julgeolekupoliitika teemalised arutelud kodumaiste ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel.  

“Eesti kaitsetööstus on end väga otsustavalt tõestanud, kümmekond meie ettevõtet aitavad iga päev võita sõda otse Ukraina rindel, Eestis arendatakse innovaatilisi lahendusi, mille vastu on järjest kasvav huvi Austraaliast Ameerikani. Seetõttu on oluline, et ka Eestis toimuks kaitsetööstuse enda korraldatud suurüritus, nagu see on tavapärane mujal maailmas,“ ütles EKTL-i tegevjuht Kalev Koidumäe. “Estonian Defence Week-i eesmärk on koondada kõik Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga seotud sündmused ühele nädalale ning koostöös Kaitseministeeriumiga muuta see iga-aastaseks kohtumispaigaks ettevõtjatele, investoritele, arvamusliidritele kaitsetööstuspoliitika kujundamiseks.” 

„Kui seni on Eesti ettevõtjad käinud erinevatel messidel üle maailma, siis kui soovime kaitsetööstuse arendamist tõsiselt võtta, on kriitilise tähtsusega, et meil oleks võimalik ka Eestis kaitsetööstuse toodangut tutvustada. See üritus toob kokku nii tarnijad kui ka hankijad, aga näiteks ka need, kes soovivad Eesti kaitsetööstusesse investeerida,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. “Nii saame näidata, mida meil riigina kaitsesektorile pakkuda on.” 

Kaitsetööstuse teemanädalat alustab Tehnopol Startup Inkubaatori NATO DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) Eesti kiirendi korraldatud päev julgeoleku ja kaitsevaldkonnas tegutsevatele iduettevõtetele.  

Teemanädala raames toimub ka iga-aastane Balti kaitsekonverents ABCD (23.-24.09). Kahe päeva vältel arutavad poliitikud, kaitseväelased, akadeemikud, analüütikud ja meediaesindajad NATO ja Euroopa Liiduga seotud kaitseküsimusi.  

Nädala keskseteks sündmusteks on Kultuurikatlas toimuv Eesti kaitsetööstuse sümpoosium “The Power of Disruption” (25.09) ja “Tallinn Defence EXPO” (24.-25.09), mille raames toimub mitmeid ettekandeid, paneeldiskussioone ja sõjaliste tehnoloogiate töögruppe.  

Kaitsenädal lõppeb eriala spetsialistide demopäevaga Tartus (26.09), kus esitletakse kaitsevaldkonna tehnoloogiaid.   

Täpsem ülevaade üritusest on leitav siit.  

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit loodi 2009. aasta veebruaris ja koondab tänaseks üle 150 ettevõtte, mis hõlmavad kõiki olulisi kaitsetööstuse valdkondi. Liidu eesmärgiks on paremate võimaluste loomine liitu kuuluvate ettevõtete kaitseotstarbeliste tehnoloogiate arendamisel, turundamisel ning olla strateegiline partner Eesti riigile, et selle kaudu tugevdada Eesti kaitsevõimet ja panustada majanduse arengusse.  

Fotodel: mullu detsembris Tallinnas toimunud ühendekspeditsiooniväe tippkohtumise raames välisajakirjanikele korraldatud Eesti kaitsetööstusettevõtete demopäevalt. Fotode autor: Kaarel Tigas.

Eesti kaitsetehnoloogia startup Wayren kaasas eelmisel aastal oma esimeses rahastusringis 725 000 eurot. Varasemalt on nad toetust saanud nii Euroopa kaitsefondist kui ka Eesti Kaitseministeeriumist. Kus oleks aga startup täna, kui nad poleks oma teekonnal arengutõukeid saanud erinevatest kiirenditest?

Wayren arendab kommunikatsiooniplatvormi, mis võimaldab kiiret ja turvalist infovahetust kriisisituatsioonides, kus side võib olla ebaühtlane või puudulik.

Ajasime juttu Wayreni kaasasutaja ja tegevjuhi Henry Härmiga ning uurisime, kuidas nende teekond idusektoris on kulgenud. Henry jagas oma lugu ka sTARTUp Day laval.

Wayren sai sisuliselt alguse Kaitseväest. Mis oli selleks tõukeks, et hakata startuppi looma?

“Töötasime koos kaasasutajatega Kaitseväe küberväejuhatuses, arendasime lahingjuhtimise süsteemi, ja nägime, et kiirete otsuste langetamine ja süsteemide parendamine takerdusid side töökindluse taha. Tahtsime lahinguvälja n-ö digitaliseerida ja nii saigi Wayreniga algust tehtud. Kõige esimese rahastuse saime Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse toetusfondist, mis kinnitas meile, et seda lahendust on tarvis ja sellesse usutakse juba algusfaasis.”

Prototronist rahastuse saamine on paljude idufirmade jaoks oluline verstapost, kuna lisaks rahalisele toetusele kaasneb sellega ka suurem nähtavus. Millised Prototroni pakutud ressursid olid teie jaoks kõige väärtuslikumad?

“Prototronist saime toetuseks 20 000 eurot, tänu millele saime esimese füüsilise tootekomplekti kokku panna ja klientidele testimiseks saata. Pärast Prototroni saatsimegi oma toote testimiseks Ukrainasse, et saada tagasisidet otse lahinguväljalt.”

Prototronist liikusite edasi Tehnopol Startup Inkubaatorisse. Kuidas mõjutas Startup Inkubaator teie platvormi arengut?

“Inkubaatorist saime ennekõike üldist toetust startupi arendamiseks koolituste näol ja ka võtmementoril oli oluline. Meie võtmementoriks oli Pirko Konsa. Eks sel perioodil pidime ise ka palju vaeva nägema ja ennast arendama, et ettevõttega olulisi verstaposte ületada. Inkubaator oli kui tugistruktuur, mis aitas meil seatud eesmärkideni jõuda. Saime toetuda ka Tehnopoli rahvusvahelisele professionaalide võrgustikule, et arendada oma ärimudelit veelgi edasi.”

Wayren oli üks neist ettevõtetest, kes valiti eelmise aasta lõpus NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohorti. Kokku laekus umbes 2500 avaldust üle alliansi. Millised ootused teil selle programmiga seoses on?

“NATO DIANA poolt ootame peamiselt testimisvõimalusi ja kontaktide loomist potentsiaalsete koostööpartnerite ning lõppkasutajatega. Loodame, et selles kiirendis osalemine annab meile ka justkui usalduse- või kvaliteedimärgise, aitab kinnistada Wayreni kohta kaitsetööstuses ja leida potentsiaalseid koostööpartnereid.”

Proovisite ka eelmisel aastal NATO DIANA kiirendisse pääseda, aga siis ei osutunud te valituks.

“Jah, siis jäi meil avalduse esitamisega aega veidi väheks ja me ise polnud taotluse lõppversiooniga rahul. Sel aastal võtsime selle korralikult ette ja varusime aega ning saime valmis väga tugeva taotluse. Selle programmi jaoks ongi hästi oluline just ettevalmistuse protsess, et ettevõte mõtleks enda jaoks läbi, mida nad soovivad saavutada ja kuidas see kiirendi väljakutsetega haakub. See eeltöö on äärmiselt oluline.”

Kui mõelda teie senisele teekonnale, siis kus võiks Wayren praegu olla, kui teil poleks olnud võimalust osaleda erinevates kiirendites?

“Ma arvan, et erinevad rahastud ja kiirendid on meie arenguprotsessi kiirendanud – mingid õpimomendid on kiirendi toel ehk kergemalt läbi elatud, kuna mentorid ja koolitajad on meile niivõrd palju omi kogemusi ja soovitusi jaganud. Ma ise tajun, et tänu sellele toele on meie ettevõtte areng olnud mõne aasta võrra kiirem ja võib-olla ka professionaalsem.”

Millised on Wayreni lähiaja eesmärgid? Kuidas plaanite oma platvormi edasi arendada, et vastata nii kaitse- kui tsiviilsektori vajadustele?

“Meie põhiline plaan on kaitsetööstuses oma tehnoloogiaid pakkuda nii Eestile kui ka meie liitlastele. Liitlaste puhul on hetkel fookuses Ukraina. Kui saame selle poole kaetud, siis järgmine suurem suund oleks hakata oma tehnoloogiat tsiviilsektoris turustama. Tsiviilsektoris on esmafookuses kaevandused – lisaks Eesti projektidele sooviksime tulevikus saada ka kaevanduste digitaliseerimise projekte välisriikides. Me ise usume, et see võiks olla heaks täiendavaks kasvuplatvormiks lisaks kaitsesektori suunale. Lisaks on meil plaanis aasta jooksul ka veel üks rahakaasamise voor teha.”

Ja lõpetuseks – kes on järgmine Eesti ükssarvik?

“Meie oleme!”

Intervjuu ilmus sTARTUp Day blogis.

sTARTUp Day saab järgmisel aastal 10-aastaseks ning nüüd on ideaalne aeg haarata varajane pilet super hea hinnaga! Liitu meiega Tartus 28.–30. jaanuaril 2026, et tähistada juubeliaastat inspireerivate esinejate, võrgustike loomise võimaluste ja uute põnevate algatustega. Osta pilet juba täna ja tule tähista koos meiega!

Sel nädalal suundume Tartusse, kus 29.-31. jaanuaril leiab aset idusektori ärifestival sTARTUp Day, mis on iduettevõtete jaoks üheks aasta tippsündmuseks. Tehnopol on kohal demoalal, oleme panustanud oma aega ja energiat ka kõrvalüritustesse ning Startup Inkubaatori idufirmad asuvad laval oma ideid esitlema.

Kui sul on iduettevõte ja soovid võib-olla juba järgmisel aastal oma ideed sTARTUp Day laval laiemale publikule esitleda, siis kandideeri Startup kiirendisse. Hetkel ootame taotlusi varajase faasi tehnoloogiapõhistelt iduettevõtetelt. Sa pole kindel, kas oled kiirendiks valmis? Aitame sul otsustada:

Sa oled oma idee valideerinud. Kui sa pole seda veel teinud, siis ära arva, vaid tee kindlaks, kas probleem, mida lahendad, on päriselt olemas ja kas keegi vajab sinu lahendust. Räägi oma ideest potentsiaalsete klientidega ja uuri välja, kas nad on valmis selle eest maksma.

Sul on unelmate tiim. Kui sul pole veel tiimi, siis hakka seda kohe üles ehitama! Täiendavad oskused ja ühine visioon toovad edu. Otsi tiimiliikmeid üritustelt, mentorite seast ja võrgustike kaudu – koostöö toob parimad tulemused! Ka sotsiaalmeediast võib abi olla. Muide, tugev tiim on ka üks oluline asi, mida investorid hindavad.

Su paberimajandus on korras. Alusta OÜ-ga ja jälgi, et kõik on õigesti dokumenteeritud. Loo motivatsioonilepingud ja lepi kokku, kuidas jaotatakse ettevõtte osalus.

Ehitad oma MVP-d. Oled arendanud või arendamas minimaalset töötavat toodet (MVP), mis võimaldab testida turu nõudlust. Toode ei pea kohe olema täiuslik, aga see peab olema toimiv!

Sea eesmärgid ja hoia fookust. Sul on konkreetne tegevusplaan ja tead, milliseid eesmärke tahad saavutada. Ühise eesmärgi nimel töötamine aitab vältida hajutamist ja keskenduda kõige olulisemale.

Aeg kiirendisse kandideerida! Kui sul on olemas kõik eelnevalt nimetatu, siis oled valmis Startup kiirendisse kandideerima. Kiirendi programm on suurepärane võimalus, et saada oma idee elluviimiseks täiendavat tuge, teadmisi ja kontakte. Loe lisa siit.

Kust meid Tartus leida

Kui soovid oma ideed meile tutvustada enne, kui kiirendisse avalduse teele paned, leia meid Tartust üles ja ajame juttu. Siin on paar vihjet, kust meid leida:

• 29. jaanuar 12.00-16.30 Zebra ScaleUp Bootcamp Pitching (Aparaaditehas, Armastuse saal).
  Kinnine üritus.
• 29. jaanuar 14.45-18.00 Entrepreneurs meet researchers – matchmaking for R&D collaboration in health technologies (Aparaaditehas, Gutenberg Club). Pane end kirja siin!

Konverentsi päevadel oleme järgmiste lavade eest omadele kaasa elamas:

• 30. jaanuar 11.00-11.45 Prototron x Swedbank: The Insider’s Guide to Secure Your First Funding (Seminar Room 3)
• 30. jaanuar 14.45-15.45 Prototron Open Mic (Pitching Stage)
• 30. jaanuar 15.50-16.35 Tehnopol Startup Incubator Demo Day (Pitching Stage). Lavale astuvad meie erinevates kiirendites osalevad idufirmad: Eetos, Wayren, GaltTec, Kindel.AI, GaasAI, TeleArmy, TraynMe, VisioTag, Bebo.
• 30. jaanuar 15.48-16.12 Powered by Tehnopol: Accelerate or Stagnate: The Role of Growth Programs in Startup Success (Starlight Stage). Laval on Wayreni asutaja Henry Härm. Wayren on saanud rahastuse Prototroni fondist, osalenud Startup kiirendis ja pääses NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohorti.
• 31. jaanuar 10.00-10.45 AIRE Presents: How to Create a Product by Combining AI with Real-Time Data? (Seminar Room 4)

Astu kindlasti läbi meie boksist demoalal! Seal saad rohkem teada meie kiirendiprogrammide, projektide ja teenuste kohta või lihtsalt meiega juttu ajada. Ja kuna sa oled juba peaaegu lõpuni lugenud, siis paljastame väikese saladuse meie boksi kohta: meie juures saad teha tehisintellekti abil täiustatud fotosid, mida võtta sTARTUp Daylt mälestuseks kaasa!

Kohtume Tartus! Seniks aga meenutame korra veel eelmise aasta sündmust:

Läinud nädal tõi esmakordselt NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohordi tiimid Eestisse. Kahele tihedale metsalaagri päevale järgnesid koolitused Tallinnas ning kohtumised kohalike testkeskustega. Päeva tipphetk oli siiski õhtune avaüritus, mida tulid kaema nii meedia, ekspertmentorid, investorid, valitsuse ja kaitseväe esindajad ning teised kaitsevaldkonna huvigrupid.  

Publikut tervitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna direktor Sigrid Rajalo, samuti Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. 

“Erasektor on murrangulise kaitseinnovatsiooni tõukejõud ja DIANA on võti lõhe ületamiseks erasektori ja alliansi kaitsestruktuuride vahel, ” ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur videosõnumi vahendusel. 

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib konsortsium, kuhu kuulub lisaks Tehnopolile ka Sparkup Tartu Teaduspark. Nii rääkisidki Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ja Sparkup Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa koostöö jõust, mida me Eesti kiirendis partneritena võimendame. 

NATO DIANA regionaaldirektor Kadri Tammai ja DIANA väljakutsemeeskonna projektijuht Nourhan Ibrahim andsid ülevaate suurematest väljakutsetest ja programmi mõjust alliansile tervikuna. Nimelt kandideeris 2025. aasta kiirendisse 2613 ettevõtet, 74 valiti välja ja nendest seitse jõudsid just Eestisse. 

Meie 2025. aasta TOP7 – Scaleout, Factiverse, ResQuant, IS-Wireless, Microamp, Telearmy ja Wayren – pitchisid kolme minuti jooksul kaasahaaravalt oma kaksiklahendusi, mille potentsiaali kinnitasid mitmedki vestlused publikuga hilisemal networkimisel joogiklaasi kõrval. 

Revobeami CTO Łukasz Kulas esitlus oli eriline selle poolest, et ta on antud protsessi juba omal nahal kogenud, kuna Revobeam oli osa NATO DIANA Eesti kiirendi esimesest kohordist ja on jätkab programmi teises faasis. 

Õhtu ametlik programm lõppes kaitsevaldkonna rahastamise, vajaduste ja testimise teemalises paneelis, kus arutasid firma Frankenburg Technologies tegevjuht Kusti Salm, SmartCapi tegevjuht Sille Pettai, ja Eesti Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Vestlust juhtis Liisu Lass. 

Tiimid kohtuvad juba veebruarikuus Poolas toimuval kaitsetööstuse kohtumisel, seekord on kohal kõikide NATO DIANA 2025. aasta kiirendi tiimid üle allianssi. Füüsiliste kohtumiste vahelisel ajal toimuvad tiimide jaoks kohustuslikud virtuaalsed sessioonid ja kõned erialaste mentoritega. 

Galerii avaürituse kõikidest fotodest leiab siit. 

2025. aastal alustab tegevust ainulaadne kaitsetehnoloogia eelkiirendi programm, mis on suunatud kaitsevaldkonna süvatehnoloogia idufirmadele. Eelkiirendi programmi viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.  

Tsiviilsektorile keskenduvatel tehnoloogiaettevõtetel on sageli raskusi kaitsesektori regulatsioonide mõistmisega, oma innovatsioonide kohandamisega kaitsevajadustele vastavaks (kahene kasutus) ning valmistumisega kõrge nõudlikkusega programmidesse, nagu NATO DIANA, kandideerimiseks. Ettevõtete teadmised kaitseturust ja kontaktid võivad olla piiratud, mistõttu on keeruline positsioneerida oma tehnoloogiaid kaitsealaseks kasutuseks ja kasutada ära saadaolevaid strateegilisi võimalusi. Selleks, et neid kitsaskohti ületada, on loodud eelkiirendi programm „Defence Business Lab”. 

Eelkiirendi programmi eesmärgiks on aidata iduettevõtetel, kelle ideed on valideeritud ja kel on olemas esmane prototüüp, arendada oma lahendusi ja testida neid reaalses keskkonnas. Programm pakub osalejatele tuge koolituse, mentorluse ja võrgustikuvõimaluste näol, valmistades neid ette ka NATO DIANA kiirendi ja Euroopa Kaitsefondi tulevasteks voorudeks.  

„Meil on väga hea meel, et Eesti ettevõtete huvi rahvusvaheliste programmide nagu Euroopa Kaitsefond ning NATO DIANA vastu järjest kasvab. Kaitseministeerium soovib toetada meie ettevõtete edukat osalemist nendes programmides. Näeme, et kaitsesektoris on ettevõtetel keeruline orienteeruda, mistõttu võib kannatada programmides osalemise taotluste kvaliteet. Eelkiirendi programmiga tahame aidata ettevõtetel oma tooteid paremini kohandada kaitsevaldkonna spetsiifiliseks, tõsta taotluste kvaliteeti ning seeläbi suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisust tiheda konkurentsiga programmides,“ ütles Kaitseministeeriumi Innovatsiooniosakonna juht Miiko Peris. 

Eelkiirendit hakkavad ellu viima Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. „Kaitsevaldkond on Tehnopoli fookuses olnud kolm aastat ja töötades NATO DIANA kiirendi tiimidega näeme, et Eesti kaitsesektori ettevõtted on innovaatilised ja pealekasvu toetamine on äärmiselt tähtis. Meie eesmärgiks on nende ettevõtete potentsiaali toetada ja aidata neil valmistuda järgmisteks olulisteks sammudeks,” lausus Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht.  

„Eestis on palju ettevõtlikke inimesi, kes soovivad panustada meie julgeolekusse, arendades uusi tooteid ja lahendusi. Paljudel neist puudub aga varasem kogemus koostööst kaitsevaldkonnaga. Selle programmi eesmärk ongi viia kokku õiged osapooled – aidata ettevõtjatel valideerida ja testida oma ideid ning leida sobivaid partnereid. Programmi kaudu kohtuvad pakkumine ja nõudlus, luues võimalusi uute koostööprojektide algatamiseks,” sõnas Sparkup Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa. 

Programm pakub osalejatele 5000 eurost grantrahastust, põhjalikku koolitusprogrammi kogenud ekspertide juhendamisel ning võimalust teha koostööd suure mentorvõrgustikuga. Programm kulmineerub demopäevaga, kus hinnatakse projektide arengut ja potentsiaali edasiseks rahvusvaheliseks laiendamiseks. 

Eelkiirendi tutvustamiseks toimub veebruaris kaks infopäeva, üks Tallinnas, teine Tartus.  

Kandideerimine kestab kuni 10. märtsini. Kandideerida saab siin lingil.  

Eelkiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. Programmi Eestis rahastab Kaitseministeerium ning toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Jaanuari keskel kogunesid NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohordi tiimid esimest korda Eestis. Tiheda koolitusnädala raames veetis grupp kaks päeva metsalaagris Roosta puhkekülas. Looduselähedane asukoht aitas kiirendisse pääsenud firmadel – Factiverse, Scaleout, IS-Wireless, ResQuant, Microamp Solutions, Telearmy ja Wayren – eirata väliseid tegureid ja keskenduda nii praktilistele koolitustele kui ka üksteisega tutvumisele.  

Metsalaagris olid läbivateks teemadeks nt meeskonna juhtimine, vastupidavus startup-maailmas, kaksikkasutusega lahenduste ärimudelid ja tootearendus. Poolast, Eestist, Rootsist ja Norrast kokku tulnud tiime toetasid koolitajad Combat Ready meeskonnast ning Villiko Nurmoja ja Tauri Tuubel.  

Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Anne-Liisa Elbrechti sõnul on tiimid täis teotahet: „Kõik seitse meeskonda tulid Eestisse saamaks programmist maksimum. Tagasiside metsalaagrile on olnud väga positiivne ning tiimid ootavad juba võimalust taas Eestisse tulla märtsis“. 

Firma Microamp Solutions kaasasutaja ja CTO Marcin Góralczyk nõustub: „Olen kindel, et see (NATO DIANA Eesti kiirendi) aitab meil müüki ja ettevõtet palju arendada.“ 

Lisaks koolitustele andis valitud asukoht võimaluse kiirendi tiimidele nautida lumiseid jalutuskäike mere äärde ning tutvuda kohaliku saunakultuuriga. Tagasisõidul Tallinna poole olid tiimid juba ümber lülitunud töölainele – sülearvutid valgustasid pimedat bussi, sest startupid valmistusid järgneva päeva avaürituse pitchideks. 

Eesti kiirendit viivad läbi Tehnopol Startup Inkubaator koos Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert.   

Kogu metsalaagri galerii leiab siit. 

Uus aasta on tempokalt pihta hakanud ja juba oleme sihikule võtnud järgmised startupid, kelle kasvule hoogu juurde anda, aga korraks on veel paslik meenutada möödunud aastat ja teha kokkuvõtteid. Tehnopol Startup Inkubaator võib 2024. aastaga igati rahule jääda, kohe harutame eelmise aasta lähemalt lahti.  

2024. aastal osales Startup Inkubaatori erinevates kiirendiprogrammides 120 idufirmat. Põhifookuses on endiselt tehnoloogiapõhised iduettevõtted, lisaks juba olemasolevatele (eri)kiirenditele alustas eelmisel aastal tegevust kaks uut kiirendit: Filmi- ja multimeediakiirendi ning NATO DIANA Eesti kiirendi. Kaitsevaldkonda panustasime ka EUDIS kaitsehäkatonide korraldamisega, see koostöö jätkub selgi aastal.  

Toimus arvukalt koolitusi ja kogukonnasündmusi. Uute Startup kiirendi kohortide alguses on traditsiooniks saanud ka metsalaagri korraldamine, mis loomulikult toimus ka eelmisel aastal. Lisaks veetsid startupid sadu tunde meie mentorite seltsis – Tehnopoli mentorite võrgustikku kuulub ligi 150 oma valdkonna eksperti, kes on valmis alustavate idufirmadega oma nõuandeid ning kogemusi jagama.   

Eelmisel aastal õnnestus Startup Inkubaatori idufirmadel kaasata 13 miljonit eurot era- ja avalikku rahastust. Aastate jooksul on meie startupid kaasanud üle 40 miljoni euro.  

Startup Inkubaator toetab ettevõtlust erinevates Eesti maakondades – teeme tihedalt koostööd Ida-Virumaaga, aga lisaks aitame ettevõtlikel inimestel oma ideid arendada Järva-, Jõgeva ja Võrumaal ning oleme alustanud koostööd Lääne-Virumaaga. Juba mitmendat aastat toetasime ka õpilasfirmade tegemisi.

Filmi- ja multimeediakiirendi tegemiste strateegilisemaks suunamiseks ning toetamiseks moodustati nõuandev koda, kuhu kuuluvad mitmed nimekad tegijad.

Eelmisel aastal toimus mõningaid muudatusi Startup Inkubaatori tiimis. Inkubaatori pikaaegne juht Kadri Tammai liikus edasi juhtima NATO DIANA regionaalset keskust Tallinnas ning tema asemel võttis inkubaatori juhirolli enda kanda Anne-Liisa Elbrecht. Tiimiga liitusid teenuse assistendina Andra Jüristo, uueks kogukonnajuhiks sai Kätlin-Carolin Noormägi, Ida-Virumaa üritusi aitab turundada Kati Markus ning NATO DIANA kogukonda ja kommunikatsiooni juhib Sabina Sägi.  

Ka iduettevõtted on meiega jätkuvalt rahul – Startup Inkubaatori soovitusindeks on koguni 98%. Lubame, et anname alanud aastal endast parima, et aasta lõpus saaksime nii meie kui ka meie startupid taas igati rahul olla.  

Avalikustasime hiljuti ettevõtted, kes osalevad 2025. aasta NATO DIANA Eesti kiirendis. Samas on veel aktiivsed ka 2024. aasta programmis osalejad – Eesti kiirendi teise faasi pääsenud ettevõtetest kolm on veel ametis kuni veebruarini. Kes nad on ja milliste lahendustega nad julgeolekusse panustavad?  

Nüüdseks teab iga startupper, et DIANA kiirendi ei ole seotud Briti kuningliku perega. Siiski on kordamine tarkuse ema. NATO DIANA kiirendi koosneb kahest faasist. 2024. aastal kandideeris kiirendisse üle 1300 ettevõtte, millest 44 valiti osalema programmi esimesse faasi. Sealhulgas alustas üheksa ettevõtet oma teekonda Eestis, mille innovatsioonikiirendit juhib teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. 

Pärast esimese faasi läbimist valiti ettevõtete seast välja top 10. Suurima potentsiaaliga kaksikkasutusega süvatehnoloogiad jätkasid oma NATO DIANA teekonda 2024. aasta septembris kiirendi teises faasis. See hõlmab endas täiendavat rahastust (kuni 300 000 eurot) ning üks-ühele tuge investeeringute ja kaubanduslike võimaluste leidmisel. 

Eestis tegutseb neist kümnest valitud ettevõttest kolm – Lobster Robotics, Dolphin Labs ning Goldilock. 

Ühendkuningriigi ettevõte Goldilock pakub küberkurjategijate vastu võitlemiseks kasutajatele võimalust digitaalset vara, seadmeid, võrke ja operatsioonisüsteeme kaugjuhtimisel koheselt füüsiliselt segmenteerida. Selleks pole isegi internetti vaja. 2024. aasta aprillis sõlmis Goldilock partnerluse Eesti küberjulgeoleku sihtasutus CR14-ga, mis toetas neid NATO DIANA programmi raames testimistegevustega. 

Hollandi ettevõte Lobster Robotics on välja töötanud masstoodetavad allveedroonid, mis kaardistavad merepõhja kõrglahutuses. Nagu Google Maps, aga vee all. Nad suudavad tuvastada kahtlasi objekte kriitilise veealuse infrastruktuuri läheduses, aga ka loendada austreid rifi taastamise raames.  

„Kui esimene faas andis meile kaitsetööstuses tiivad, siis teise faasi raames oleme päriselt lendama õppinud. Oleme demonstreerinud oma tehnoloogiat neljas erinevas riigis ja peaaegu kahekordistanud oma meeskonna. Eesti kiirendi vankumatu entusiasm meiega kaasa mõelda, viia meid kokku õigete mentoritega ja anda viimane tõuge meie kõhklustest hoolimata – see on olnud meie jaoks otsustav,“ ütles Lobster Roboticsi tegevjuht ja kaasasutaja Stephan Rutten (ülaloleval pildil). 

USAs asutatud Dolphin Labs’i laineenergia muundur toodab vee all püsivat ja taastuvat elektrit, mille abil saab rakendada kaugandurvõrgustikke, veealuseid mikrovõrke ja sidevõimalusi. See tehnoloogia suurendab meie teadmisi meredomeenist ja parandab ka avamere loodusressursside ning kriitilise infrastruktuuri ohutust ja turvalisust. 

Kui soovid olla see asutaja ja tegevjuht, kelle käest me tulevikus alumni-tsitaati küsime, siis saad rohkem infot NATO DIANA Eesti kiirendis siit, lehe alumises nurgas saad ka meile oma andmed jätta. 

Kaitseministeerium loob koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga eelmentorluse programmi, et aidata ettevõtetel end ette valmistada NATO DIANA kiirendiprogrammidesse kandideerimiseks.

Eelmentorluse programm alustab veebruaris ning 4-5 kuu jooksul on huvitatud ettevõtetel võimalik koolituste, mentorsessioonide ning võimalike lõppkasutajate kaudu tutvuda kaitsevaldkonna väljakutsetega. Programmi raames on ettevõtetel võimalik kohandada teadus-arenduse ja innovatsiooni abil oma tehnoloogiline lahendus kaitsevaldkonna vajadustele vastavaks.

„NATO DIANA programm on hea võimalus soodustada Eesti kaitsetööstuse ettevõtete innovatsiooni ja panustada Eesti kaitsevõimesse. Kuna NATO DIANA kiirendiprogrammis osalemise konkurents kasvab iga aastaga, valmistame ette DIANA eelmentorluse programmi, mis aitaks tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet programmi kandideerimisel, sest kaitseministeerium peab oluliseks toetada Eesti ettevõtteid innovatsiooni edendamisel,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

NATO DIANA ettevõtluskiirendi teise tegevusaasta tiheda konkurentsisõela läbis edukalt kaks Eesti ettevõtet, kes alustavad detsembris oma toodete arendamist. Kokku osaleb NATO DIANA Tallinna haru kiirendis seitse iduettevõtet, lisaks Eestile ka Rootsist, Norrast ja Poolast. Alliansiüleselt esitati ligi 2600 taotlust 74 kohale 13 kiirendis.

Eesti ettevõtetest olid edukad Wayren ja Telearmy. Wayren arendab andmevahetuse platvormi, mis võimaldab luua lahendusi ka kõige nõudlikemates keskkondades, sealhulgas näiteks riikides, mis on sõjaseisukorras. Telearmy arendab toodet, mille olemasolevatesse sõidukitesse lisamine võimaldab näiteks Starlinki või Radiolinki kaudu autosid kaugjuhtida nii pika vahemaa tagant kui ka suure kiirusega.

„Meil on väga hea meel tõdeda, et Eesti ettevõtete huvi NATO DIANA vastu järjest kasvab ja oleme valmis meie ettevõtete edukat osalemist toetama. Hetkel seisneb väljakutse selles, et Eesti ettevõtete esitatud taotlusi on esimeses voorus üksjagu, kuid teise vooru edasipääsejate protsent on väike. Seega peame panustama taotluste kvaliteedi tõstmisse ja see ongi eelmentorluse programmi põhiline eesmärk,“ ütles Kaitseministeeriumi Innovatsiooniosakonna juht Miiko Peris.

Täpsem info eelmentorluse programmi kohta koos registreerimisinfo ja osalemistingimustega avalikustatakse jaanuari lõpus.

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargi ja ärikiirendiga Startup Wise Guys. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad Eestis oma panuse TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert. 

Originaalartikkel ilmus 11. detsembril Delfis.

Tänavu said NATO usaldustempli külge kaks Eesti idufirmat. Neist üks tõotab häiringuteta sidet ja teine viib lahingusse mehitamata autosid.

Teist aastat tegutsev NATO DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) innovatsioonikiirendi kuulutas taas välja ettevõtted, mis asuvad järgmisel poolaastal nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel tehnoloogiaid arendama. Kui mullu ületas kõrge lävepaku vaid üks eestimaine idufirma – GaltTec –, siis tänavu mahtus nimistusse juba kaks Eesti idufirmat: Telearmy ja Wayren.

Sel aastal kasvas võrreldes mullusega märkimisväärselt ühele kohale kandideerivate ettevõtete arv. Millega õnnestus komitee liikmed ära võluda just nendel kahel Eesti idufirmal? Loe edasi Delfist!

Täna kuulutati NATO DIANA innovatsioonikiirendi teise tegevusaasta raames välja ettevõtted, mis tulevad Eestisse oma lahendusi arendama. Sel aastal tegutseb üle alliansi 13 kiirendit, mis on kaheksa võrra rohkem kui pilootaastal. Kokku kandideeris neisse enam kui 2600 tehnoloogilist lahendust. Valituks osutusid üle 70 ettevõtte, mis esindavad 20 erinevat NATO liikmesriiki. Seitse ettevõtet alustab programmi raames oma teekonda just Eestis. NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.  

Kõik üle alliansi kiirenditesse pääsenud ettevõtted arendavad kõrge potentsiaaliga kahese kasutusega tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii igapäevaelus ehk tsiviilsektoris kui ka kaitsevaldkonnas. Tänavu pakuvad välja valitud ettevõtted lahendusi viies valdkonnas: jätkusuutlik energia tootmine, andmete ja teabe turvalisus, tuvastamine ja seire, inimeste tervis ja sooritusvõime ning kriitiline infrastruktuur ja logistika. Antud väljakutsete katusteemadeks on fookuses kosmose, vastupidavuse ja jätkusuutlikkusega seotud tehnoloogiad. Väljakutsed kriitiliste kaitse- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks pandi kokku kõigi liitlasriikide poolt. 

„Kahese kasutusega tehnoloogiad ja nende arendamine on muutunud järjest olulisemaks. Meil on vaja tagada riigi julgeolek ja teisalt toetada teadus- ja arendustegevusega suurema lisandväärtusega toodete arendamist ning kasutuselevõttu. NATO DIANA kiirendi on talentidele hea rahvusvaheline platvorm, kus saavad kokku iduettevõtlus ja teadusmahukas kaitsevaldkond, mis aitavad kasvatada meie majandust ja turvalisust,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. 

Kõik Eesti kiirendisse pääsenud tiimid saavad NATO DIANA’lt 100 000 euro suuruse rahastuse, parimatel on võimalik saada veel kuni 300 000 eurot lisarahastust programmi teises faasis. Lisaks ootab neid juurdepääs enam kui 180 testkeskusele, kaitse- ja ärivaldkonda ühendav programm ning tippmentorite võrgustik üle alliansi. DIANA loob silla ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel, eesmärgiga toetada innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis aitavad leevendada tsiviil- ja kaitsesektori probleeme ning juhivad meid jätkusuutlikult turvalisema maailma suunas.  

„Meil on väga hea meel, et vaatamata väga tihedale konkurentsile, osutus NATO DIANA kiirendi seekordses voorus valituks ka 2 Eesti ettevõtet. Valituks osutumine loob unikaalne võimaluse arendada kahese kasutusega tehnoloogiaid ning saada osa ülemaailmsest NATO võrgustikust. Oma esimese aastaga on NATO DIANA ennast tõestanud kui väga kõrgetasemelist innovatsiooni edendamise programmi kaitsevaldkonnas. Uued süvatehnoloogilised lahendused on kaitsevõimekuse tõstmises tänapäeva lahinguväljal kriitilise tähtsusega. Ootame põnevusega, et näha uusi innovaatilisi lahendusi panustamas Eesti kaitsevõimesse,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. 

NATO DIANA kiirendit Eestis juhib ka sel aasta teadus- ja ärilinnak Tehnopol. Eesti suurima äriinkubaatori tugevuseks on startup valdkonna süviti tundmine ja pikaajaline kogemus tehnoloogiapõhiste iduettevõtete kasvu toetamisel.  

NATO DIANA otsus suunata ligi kümnendik vastuvõetud tiimidest Eestisse on tunnustus Eesti kiirendiprogrammile. „Kiirendi pilootaasta tulemused olid väga head ja kinnitasid, et Eesti programm loob ettevõtetele tugeva aluse kiireks kasvuks ning arenguks. Selle aasta programm on pilootaasta kogemuse baasilt veel tugevamaks disainitud, et pakkuda ettevõtetele senisest suuremat väärtust. Tunnustuseks Eesti kiirendile on ka fakt, et koguni kolm siinse kiirendi ettevõtet pääses edasi kasvufaasi ning igaüks neist sai lisarahastust summas kuni 300 000 eurot,“ märkis Tehnopoli juhatuse liige Agnes Roos. Tema sõnul ühtib NATO DIANA Eesti kiirendi siht Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni.  

NATO DIANA Eesti kiirendis alustavad järgmised ettevõtted: Scaleout (Rootsi), Factiverse (Norra), Resquant, IS-Wireless, Microamp Solutions (kõik Poola), Telearmy, Wayren (mõlemad Eesti). 

Telearmy innovaatiline ja Ukraina eesliinil kasutusel kaugjuhtimistehnoloogia integreeritakse olemasolevatesse sõidukitesse, võimaldades Starlingi või raadiolingi kaudu kaugjuhtimist pikkade vahemaade ja suure kiirusega. 

Wayren arendab platvormi katkematu side tagamiseks kriitilistes keskkondades, kõrvaldades eluohtlikud viivitused nii kaevandustes kui ka lahinguväljadel. 

Ettevõtted alustavad kiirendites arendustööd detsembris. Lisaks Eestile toimuvad kiirendid Taanis, Itaalias, Tšehhis, Hollandis, Türgis, Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Kreekas, Kanadas ja USAs.  

Eesti kiirendit viivad läbi Tehnopol Startup Inkubaator koos Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert.