Tallinna linn ja Tehnopol jagasid Tallinnovationi konkursi raames kuuele Eesti ettevõttele kokku 145 000 eurot, et arendada ja testida uuenduslikke targa linna lahendusi linnaruumis. Tallinnovation ei ole pelgalt testkeskkond – see on kasvulava, kus sünnivad linnaruumi uut kvaliteeti loovad ja maailmaturule pürgivad tehnoloogiad. 

Konkursi tänavused võidulahendused aitavad parandada hoonete energiatõhusust ja sisekliimat, optimeerida linnahaljastuse hooldust, juhtida taristut andmepõhiselt ning kujundada kaasavamat linnakeskkonda. Tegemist on praktiliste innovatsioonidega, mille mõju ulatub Tallinna tänavatest kaugemale – need on lahendused, millest võivad saada Eesti järgmised globaalsed edulood. 

Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul on Tallinnovation selge näide sellest, kuidas linn saab olla platvorm ettevõtetele uute lahenduste katsetamiseks ja rahvusvaheliseks skaleerimiseks. „Tallinnovation ühendab Tallinna linna strateegilised eesmärgid ja ettevõtluspotentsiaali. Nii sünnivad lahendused, mis mitte ainult ei paranda linnaruumi kvaliteeti, vaid avavad Eesti tehnoloogiaettevõtetele uksi ka välisturgudele. Rahvusvaheliste partnerluste lisandumine kinnitab, et Tallinna innovatsioonialased tegevused on inspiratsiooniks ka teistele linnadele,“ ütles Roose. 

Toetuse said järgmised projektid: 

• DeltaE Insenerid: dünaamiline energia seiresüsteem – 27 220 € 
• Paul-Tech: mullajaama teenus – 28 500 € 
• Urban Farm: nutikasvuhoone – automaatne, energiatõhus ja rakendusest juhitav taimeseade sisekeskkonda – 27 000 € 
• Teede Tehnokeskus: andmepõhine taristu mõõtmissüsteem – 20 760 € 
• 7sense: tehisaru põhine ligipääsetav turismi- ja muuseumikogemus nägemispuudega inimestele – 20 760 € 
• ThinFacility: tehisaru sisekliimalahendus avalikele hoonetele – 20 760 € 

Esimest korda avaneb Tallinnovationi raames Eesti ettevõtetel võimalus testida oma lahendusi ka väljaspool Eestit. Koostöös Heidelbergi linnaga Saksamaal pakutakse kuni kahele ettevõttele võimalust katsetada oma tehnoloogiat rahvusvahelises linnaruumis. Saksamaa testimist toetatakse täiendavalt 15 000 euro suuruse ekspordifondiga. 

Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos ütles, et Tallinnovationi konkursile esitatud ideed näitavad selgelt ettevõtete teadlikkust linnaruumi arendamise ja kestlike lahenduste olulisusest. „Ettevõtetele pakutav võimalus testida oma lahendusi reaalses linnakeskkonnas aitab tuua uuendused ka kiiremini inimesteni. Innovatsioonifondi korraldamine ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat tehnoloogiaettevõtlust – just sellised algatused aitavad Eesti nutikatel lahendustel jõuda laiemale avalikkusele lähemale ja toetavad targemat ning jätkusuutlikumat tulevikku. Selleaastase konkursi tugevust näitab ka see, et kogu summa jagati välja – esitatud ideede tase oli tõesti erakordselt kõrge,“ rääkis Roos. 

Tallinnovation toimus juba kuuendat korda ning selle kaudu kujundatakse Tallinna linnaruumi targemaks, kestlikumaks ja inimkesksemaks. Konkursi kaudu tugevdab linn koostööd tehnoloogiaettevõtetega ja annab neile reaalse võimaluse muuta prototüübid toimivateks lahendusteks. 

Rohkem teavet Tallinnovationi konkursi kohta leiab siit! Varasemad võitjad leiab siin. 

Avapildil võiduprojektide esindajatega: vasakult Teede Tehnokeskus (Marek Truu ja Maarja Rannama), abilinnapea Margot Roose, DeltaE (Marti Arak) ja Urban Farm (Artur Sirkel).

Tallinnas toimus 20.-21. maini rahvusvahelise projekti Scale-Able üritus, mis tõi kokku 13 korporatsiooni ja 45 kasvufaasis ettevõtet Eestist, Soomest ja Rootsist. Kohtumise keskmes oli koostöövõimaluste kaardistamine kaksikkasutusega tehnoloogiate ja turvatehnoloogiate vallas – valdkondades, mille tähtsus üha kasvab. 

Scale-Able projektipartnerid on Ignite Sweden, Norrköping Science Park (Rootsi) ja Tehnopol ning seda toetab Central Baltic Interreg programm. Eesmärk on toetada ettevõtteid rahvusvahelistumisel ning kiirendada koostööd üle riigipiiride. 

Fookuses kriitilise tähtsusega tehnoloogiad 

„Selle ürituse muudab ainulaadseks just selle temaatiline suunitlus – kaksikkasutusega ja turvatehnoloogiad on praegu kogu piirkonnas väga aktuaalsed,“ ütles Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško. „Nende valdkondade vastu tuntakse üha suuremat huvi, investeeringud kasvavad ning nii idu- kui ka suurettevõtted otsivad lahendusi, mis aitaksid neil paremini valmistuda ebakindluseks.“ 

Ekspertettekanded ja kogemuslood 

Ürituse esimene päev keskendus teadmiste jagamisele. Esinesid mitmed valdkonna tippspetsialistid – teiste seas NATO Küberkaitsekeskuse direktor dr Mart Noorma ning Marleen Rootamm, kes tutvustas NATO DIANA tegevusi. 

Ettekandega astusid üles ka Laura Toodu (DefSecIntel Solutions) ja Tauri Tuubel (Defendec), kes jagasid praktilisi kogemusi riigikaitseinnovatsiooni ja iduettevõtete koostöö teemal.  

Kui tavaliselt astuvad lavale startup’id, et oma lahendusi tutvustada, siis seekord said sõna hoopis korporatsioonid – nad esitlesid oma tegevussuundi ning tõid selgelt välja valdkonnad, kus ootavad koostööd ja tuge kasvufaasis tehnoloogiaettevõtetelt. 

Matchmaking tõi kokku õiged inimesed 

Teisel päeval toimus 75 eelnevalt kokku lepitud üks-ühele kohtumist, kus kasvuettevõtted ja korporatsioonid uurisid koostöövõimalusi konkreetsete projektide raames. 

„Matchmaking algab sellest, et leiame ettevõttes õige inimese, kes vastutab innovatsiooni eest. Seejärel kaardistame nende vajadused ja otsime iduettevõtteid, kelle tehnoloogia ja fookus sobituvad nende ootustega,“ selgitas Ignite Sweden projektijuht Arwin Zendehrokh. „See on kvaliteedile suunatud protsess, mille eesmärk on luua koostöösuhteid, millel on tegelik äriline potentsiaal.“ 

Rootsi iduettevõtte Norgald kaasasutaja Elin Sandahl lisas: „Silmast silma kohtumised aitavad paremini mõista, millised probleemid on partneritel päriselt lahendamist vajavad. Just sellistes vestlustes kerkivad esile koostöövõimalused, mida kaugemalt ei märkaks.“ 

Eesti ettevõtte TrackDeep juht Andy Viikmaa ütles, et kohtumised olid edukad: „Meil on juba mitme ettevõttega jätkukohtumised kokku lepitud – see näitab, et üritus täitis oma eesmärki.“ 

Korporatsioonide huvi oli suur 

Üritusel osalesid ka Enefit ja Elomatic, kelle esindajad tõid välja iduettevõtete paindlikkuse ja võimekusel põhineva mõtteviisi. 

„Mulle meeldivad just varase faasi idud – neis on palju loovust ja potentsiaali,“ ütles Elomaticu esindaja Jukka Turunen. 

Enefiti innovatsioonijuht Kaisa Einsok lisas: „Startup’id aitavad meil mõista, millised teemad on ühiskonnas tõusuteel. Nägime seda energiatehnoloogia puhul kriisiajal, ja nüüd paistab sama trend kaitsevaldkonnas.“ 

Koostöö jätkub 

Kuigi Scale-Able projekti ametlik viimane kohtumine sai peetud, ei tähenda see koostöö lõppu. 

„Soome on väike turg, ja võimalused suurte partneriteni jõudmiseks on piiratud. Sellised piiriülesed projektid aitavad laiendada meie haaret ja tugevdada sidemeid naaberriikide ettevõtetega,“ selgitas Oinride’i esindaja Eetu Silvennoinen. Oinride toodab autonoomseid roboteid kaevandustööstusele. 

„Eesti, Soome ja Rootsi koostööl on märkimisväärne väärtus. Meie riigid on geograafiliselt lähestikku, meil on sarnane innovatsioonikultuur ja ühised huvid,“ lisas Klara Ewald, Norrköping Science Parki projektijuht. „Scale-Able on hea näide sellest, kuidas luua tugevaid piiriüleseid sidemeid.“ 

„Kuigi projekt ametlikult lõppes, meie töö sellega ei lõpe,“ ütles lõpetuseks Martin Goroško. „Kohtumised andsid tugeva lähtekoha ja nüüd keskendume sellele, et need kontaktid areneksid reaalseks koostööks.“

Mai alguses toimus Tehnopoli ja meie Soome koostööpartneri GreenNetFinlandi ja Jaapani partneri CIRIOT’i koostöös esimene ettevõtete missioon Jaapanisse. Eestist osalesid missioonil väiketuulikute tootja Tuge Energia ja hoonetele hoonetele energiasäästlikkuse platvormi pakkuv R8Technologies. Ärimissioon toimus projekti FinEstJapan raames.

Lisaks Eesti ettevõtetele osales missioonil kaks Soome ettevõtet: sarnaselt R8Technologies’ hoonete energiasäästlikkuseks parimat energialahendust otsiv Nolla-E ning toiduainetööstuses ringmajanduse lahendusi ja seente kasvatussüsteeme pakkuv Helsieni.

Missioonil osales ka projekti Jaapani partner CIRIOT, kellel on oluline roll projektis osalevate ettevõtete nõustamisel ja toetamisel Jaapani turule sisenemisel. CIRIOT pakub ettevõtetele kohapealset mentorlust, aitab leida sobivaid äripartnereid ja kontakte ning toetab äritehinguteni jõudmist Jaapani turul.

Jaapan on palju võimalusi pakkuv turg, olles erinevate reitingute järgi mõnel juhul maailmas neljas või nüüd viies majandus. Mõnes valdkonnas äärmiselt kaugele arenenud, näiteks autotööstuses, kuid teisalt paljudes teemades veel arenguvõimalusi otsiv turg on alati pakkunud suurt huvi ka Eesti ettevõtetele.

Turule sisenemine Jaapanis tähendab kindlasti tavalisest pikemat suhete loomise aega ja seeläbi turule sisenemiseks investeeritavate ressursside maht (aeg, finantsid, tööjõud) on tunduvalt suurem võrreldes teiste kaugete turgudega. Jaapanlased on oma ärisuhete ülesehitusel ülimalt detailsed – uuritakse väga põhjalikult ettevõtte senist tausta ja kogemusi ning pakutava toote/teenuse või tehnoloogia tegelikku olemust ja töökindlust. Paljud küsimused, mis eurooplasele tunduvad iseenesestmõistetavana, tulevad eraldi tähelepanu alla. Sestap tuleb arvestada arvukate ärikohtumistega mitmete kuude või isegi aastate jooksul.

Teisalt, kui kohtumiste kadalipp on läbitud ja usaldus võidetud ning lauale võetakse teemad NDA, MoU või LoI sõlmimisest, siis on see konkreetne märk tegeliku äritehingu sõlmimise soovist. Lisaks on jaapanlaste jaoks pilootprojekti pikkus tavaliselt kolm aastat, erinevalt Euroopast, kus piloteeritakse või testitakse mõnede kuude ja maksimaalselt aasta jooksul. Lisaks on jaapanlased oma äripartnerite osas algselt küll väga valivad, kuid kord valiku teinud, väga lojaalsed. Seega ajalise ja rahalise investeeringu maht turule sisenemiseks tasub üldjuhul ära pikaajalise partnerlusena.

FinEstJapan projekti eesmärgiks on toetada 2,5 aasta jooksul Eesti ja Soome tehnoloogiaettevõtteid Jaapanis turule jõudmiseks. Selleks on projekti konsortsiumi liikmed, Tehnopol ja GNF, värvanud kohaliku konsultantide tiimi Jaapanis, kelle ülesandeks on kohapeal sobivaid ärilead’e  leida ning kohtumisteks ettevalmistusi teha. Lisaks toetab projekt huvilisi Jaapanisse toimuvate ärimissioonidega, mille raames on tähelepanu 1:1-le ärikohtumiste läbiviimisel ja uute kontaktide leidmisel.

Maikuus toimunud esimese missiooni käigus oli ettevõtetel palju eraviisilisi kohtumisi ja vabal hetkel sai külastada Sushi TecHi tehnoloogiamessi, mis koondab endas suurimate Jaapani korporatsioonide esindatust ja paljude idusektori ökosüsteemi osalejate väljapanekuid. Messi ülesehitus on üsna rahvusvaheline, mistõttu on lihtne uusi kontakte leida ja sõlmida. Projekti raames on plaan ka järgmisel aastal Tokyos SusHi Techi messi külastada.

Järgmine Jaapani suunaline missioon toimub 20.-24. oktoobrini Osakasse. Missioonil osalemiseks peab ettevõttel olema huvi Jaapani turule sisenemiseks ning tehtud omalt poolt ka esimesed taustauuringud turu sobivuse kohta. Projekt pakub läbi kohalike konsultantide täiendavat turuanalüüsi ja võimalikke kontakte. Lisaks peavad kõik projektis olevad ettevõtjad läbima turule sisenemiseks vajaliku eelmentorluse, mis aitab Jaapani turu jaoks vajalikku väärtuspakkumist ja ekspordistrateegiat analüüsida.

FInEstJapan projektiga liitumiseks kirjuta: Anu Puusaag, anu.puusaag@tehnopol.ee.

Tehnopol on aastaid toetanud linnu uute tehnoloogiate ja lahenduste juurutamisel. Meie kogemus näitab, et kõige edukamad on need omavalitsused, mis suudavad mõista ja haarata kinni uutest võimalustest. Hea näide sellest, kuidas linnaruumi rohkem innovatsiooni tuua, on Tallinnovationi konkurss.  

Tallinnovationi innovatsioonikonkursi järjekordne voor on avatud ja ootab taotlusi kuni selle nädala lõpuni. Sel aastal läheb innovaatiliste ettevõtete vahel jagamisele kuni 145 000 eurot, ühel ettevõttel on võimalik saada oma lahenduse arenduseks kuni 30 000 eurot. Esmakordselt toetatakse ka ettevõtete ekspordiambitsioone, tehes koostööd näiteks Saksamaal asuva Heidelbergi linnaga. 

Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonnajuht Anu Puusaag (pildil) sõnas, et innovatsioonifondide toel testitud Eesti ettevõtete lahendused on juba leidnud tee rahvusvahelisele turule. „Krattworksi droonid lendavad Ukrainas, 10Lines’i robotid ja Bikeepi rattaparklad vallutavad USAd, Fusebox toimetab Lõuna-Ameerikas, GScan Araabia maades. Need edulood kinnitavad, et isegi väikeses Eesti linnas tehtud pilootprojektidest võivad alguse saada lahendused, mis muudavad maailma,” ütles Puusaag. 

Sel aastal on ettevõtetel lisaks Tallinna linnas testimisele võimalus oma lahendusi testida ka näiteks Saksamaal Heidelbergis. Heidelbergi linnapea Eckart Würzneri sõnul on Heidelbergi ja Tallinna vaheline koostöö tugev signaal Euroopa innovatsioonivõime kohta.  

„Tallinn on üks Euroopa juhtivaid linnu innovatsiooni ja digitaliseerimise vallas. On oluline, et linnad teeksid koostööd, jagaksid häid praktikaid ja otsiksid koos uusi lahendusi just tulevikku suunatud valdkondades. Tänu edukale Tallinnovationi programmile tugevdame Heidelbergi positsiooni innovatsioonikeskusena ja toetame linna iduettevõtluse arengut. Koostöö aitab meil leida uuenduslikke ja tulevikku vaatavaid lahendusi, mis toovad kasu nii linnavalitsusele kui ka meie elanikele,“ rääkis Würzner. Heidelberg toetab ettevõtteid omalt poolt 15 000 euroga.  

Varasemalt on konkursilt rahastuse saanud GScan, TrackDeep, BiKeep, VOK Bikes, iBiot/Cleanhand, KrattWorks, R8 Technologies, Solintel, Teede Tehnokeskus, WiseParker (LainePoiss), Rexplorer, Fusebox, Aiotex, 10Lines, Ringo Eco, Koduandur, FudLoop, Thinnect, FOB Solutions, Digilogistika Keskus ja MyGames.

Taotluse saab täita siin lehel, tähtaeg on 25. mai.  

24. aprillil toimus Tehnopolis põhjalik koolitusseminar “How to prepare for entering the Japanese market?”, mille eesmärk oli tutvustada Eesti tehnoloogiaettevõtetele Jaapani turule sisenemise eeldusi ja võimalusi. Koolitus korraldati rahvusvahelise koostööprojekti FINESTJAPAN raames, mille fookuses on Eesti ja Soome väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine Jaapani turule laienemisel. 

Seminari viis läbi Jaapanis baseeruv ärikonsultatsioonifirma CIRIOT Inc., kelle eksperdid andsid osalejatele detailse ülevaate Jaapani ühiskonnast, ärikultuurist ning praktilistest sammudest, mida on vaja arvestada, et Jaapani turule sisenemine oleks edukas. CIRIOT on tegutsenud alates 2016. aastast ning on nõustanud rohkem kui 120 klienti Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas börsiettevõtteid ja idufirmasid. Ettevõtte teenused ulatuvad kasvustrateegiate nõustamisest ja turule sisenemise juhtimisest kuni kohalike müügikanalite arendamise ja teaduskoostööni. 

Üritus andis osalejatele võimaluse mõista, kui olulist rolli mängivad Jaapani ärikeskkonnas suhted, hierarhia ja kultuuriline sobivus. Esimene kontakt ei vii seal harilikult kiirete tulemusteni. Selle asemel oodatakse partnerilt kannatlikkust, austust ning soovi panustada pikaajalisse koostöösse. Usalduse saavutamine on määrava tähtsusega ning ilma selleta ei liigu protsess edasi – isegi kui toode või teenus ise on tehnoloogiliselt konkurentsivõimeline. 

Seminaril toodi välja, et Jaapani ühiskonnas põimuvad sügavalt juurdunud traditsioonid ja tänapäevane tehnoloogia, mille tulemusel on tekkinud turunišid, mis ootavad rahvusvahelisi koostööpartnereid. Näiteks digitaaltervise lahendused, eakate iseseisvat toimetulekut toetavad tehnoloogiad, rohetehnoloogia ning ringmajanduse teenused on valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suur potentsiaal. 

Turule sisenemisel on oluline mõista, et detailidel on väga suur kaal. Tüüpilise turule sisenemise mudeli puhul eeldatakse kohalikku agenti või partnerit, kuid üha enam kaalutakse ka oma ettevõtte loomist Jaapanis. Seejuures on oluline meeles pidada, et äripartnerid pööravad tähelepanu kapitalile, ettevõtte struktuurile, varasematele edulugudele ning pikaajalisele pühendumusele. Tasub arvestada, et Jaapanis peetakse ka kolme aasta pikkust lepingut lühiajaliseks. 

Seminaril käsitleti ka Jaapani majanduse strateegilisi suundi. Riik investeerib ulatuslikult rohepöörde, digitaalühiskonna, tervisetehnoloogiate ja biotootmise valdkondadesse. Nende prioriteetide valguses on ettevõtetel, kes suudavad pakkuda innovatiivseid lahendusi, suur võimalus leida koostööpartnereid või kliente. Julgustati vaatama väljaspoole Tokyot – näiteks Osaka piirkonnas pakuvad kohalikud omavalitsused maksusoodustusi ja toetusi ettevõtetele, kes rajavad sinna oma esinduse või tootmisüksuse. 

FINESTJAPAN projekt toetab Eesti ja Soome ettevõtteid Jaapani turule sisenemisel kuni aastani 2026. Projekti raames pakutakse turu- ja ärikultuuri alaseid koolitusi, ekspordinõustamist ning kontaktivõrgustike loomist. Juba mais suundub esmane ettevõtete delegatsioon Jaapanisse, kuid sügisese ärimissiooni jaoks on veel mõned kohad saadaval. See on suurepärane võimalus testida oma ideid ja luua suhteid kohapeal. 

Lisainfo ja osalemissoovi korral palume ühendust võtta Anu Puusaagiga (anu.puusaag@tehnopol.ee).  

Projekti rahastab Interreg Central Baltic programm. 

7.–11. aprillil viis Tehnopol koostöös Läti, Soome ja Rootsi partneritega kaheksa tehnoloogiaettevõtet Brasiilia suurimasse ärikeskusesse São Paulosse, et uurida võimalusi selle mitmekesise ja kiirelt areneva turu vallutamiseks. Missioonil osales neli Eesti ettevõtet: DriveX, Eupnoos, Hepta Insights ja Kevelt, kelle fookuses olid valdkonnad alates tehisarust kuni tervisetehnoloogiateni.

Fookus eesmärkidel ja kontaktidel

Missiooni eesmärk ei olnud pelgalt tutvuda Brasiilia ärikeskkonnaga, vaid luua konkreetseid kontakte potentsiaalsete koostööpartneritega. Kõik ettevõtted olid eelnevalt kokku leppinud mitmeid kohtumisi, mis sisaldas nii grupikülastusi kui ka individuaalseid kohtumisi kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega.

Kohtumised toimusid mitmetes erinevates asutustes, sh Novo Odessa linnavalitsuses, jäätmemajanduse ettevõtetes, kaubandus-tööstuskojas ning mitmete kaubandusorganisatsioonide juures nagu Swedcham ja Business Finland. Märkimisväärne oli ka külastus SAABi Brasiilia harusse, kus jagati teadmisi moodsate lennukite arendusest ning rahvusvahelisest koostööst.

Potentsiaal ja väljakutsed

Brasiilia, mille majandusmaht ületab kogu Euroopa suurriike, pakub Eesti ettevõtetele märkimisväärset potentsiaali – eriti São Paulo piirkond, mis moodustab ligi kolmandiku kogu Ladina-Ameerika majandusest. Praegu on fookuses valdkonnad nagu tehisaru, fintech, taaskasutuslahendused, tervisetehnoloogiad ja logistika.

Samas tuleb arvestada ka turu väljakutsetega. Keelebarjäär – alla 10% elanikkonnast räägib inglise keelt – ja kultuurilised erisused nõuavad personaalset lähenemist ning kohalike kontaktide olemasolu. Maksusüsteem on keeruline, kuid asjatundlikud mentorid jagasid ettevõtetele praktilisi soovitusi ja võimalusi maksusoodustuste kasutamiseks.

Väikesed linnad, suured võimalused

Üllatuslikult osutus üheks paljulubavamaks kontaktiks Novo Odessa linnavalitsus, kes näitas üles valmidust katsetada targa linna lahendusi ja e-juhtimise pilootprojekte. Väiksemates piirkondades on suur vajadus tootearenduse ja innovatsiooni järele, mis võib avada uksi just Eesti paindlikele ja tehnoloogiapõhistele ettevõtetele.

Tehnopoli roll ja tulevikuplaanid

Ekspordile keskenduv projekt Bridging4Growth pakub Eesti ettevõtetele tuge Brasiilia turule sisenemisel. Projekti raames tegutsevad kohapealsed mentorid ja konsultandid, kelle ülesanne on aidata ettevõtetel leida koostööpartnereid ja kohtuda potentsiaalsete klientidega.

Kuigi Brasiiliasse toimus sel aastal vaid üks ärimissioon, jätkavad mentorid ettevõtete toetamist kohapeal. Lisaks kaalub Tehnopol ühinemist Swedchami ja Finchamiga, et pakkuda Eesti ettevõtetele veelgi paremat tuge. Tulevikku vaadates on plaanis juba mais korraldada järgmine ärimissioon Jaapanisse ning sügisel Usbekistani ja taas kord Jaapanisse.

Loe rohkem eksporti toetavate projektide kohta:

• Bridging4Growth projekt
• FinestJapan projekt

15. aprillil toimus Kultuurikatlas MELT Innovatsioonifoorum, mis sel aastal keskendus ekspordile ja rahvusvahelisele kasvule. Üheks MELTi korraldajaks on Tehnopol – olime nii laval kui demoalal.

MELTi peaesineja, analüütik Christopher Lyrhem rõhutas, et maailmamajandust ootab ees suur ümberhäälestamine – ellujäämiseks tuleb julgeda uuendada oma ärimudelit ja investeerida innovatsiooni. Ja tulevik? See kuulub robotitele.

Tehnopoli teemaplokk keskendus tehnoloogiaekspordile ja kapitali kaasamisele:

• Anu Puusaag julgustas ettevõtteid vaatama kaugemale harjumuspärastest sihtturgudest – näiteks Kanada, Usbekistan või Brasiilia võivad pakkuda ootamatuid võimalusi.
• Kristi Lember (ÄIO) jagas kogemusi välisturgudele laienemisest.
• Kert Räis (DefSecIntel) rääkis kaitsetehnoloogiaettevõtte rahvusvahelise kasvu loost.
• Jaak Ennuste avas investori vaatenurka ja rääkis kapitali kaasamisest.

Välja kuulutati ka Tallinnovation 2025 konkurss, mis otsib nutika linna lahendusi Tallinna linnaruumi ja teenuste paremaks muutmiseks. Sel aastal saab oma ideid testida muuhulgas ka Saksamaal ja lisaks on ettevõtetel võimalus taotleda eksporditoetust.

Veidi ka numbritest: MELTi külastas sel aastal 306 osalejat; lavalt käis läbi 24 esinejat; demoalal oli 28 ettevõtet või organisatsiooni.

MELTi korraldavad Tallinna Ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Vaata järele sündmuse hetki fotogaleriist.

Innovatsioonifoorumil MELT kuulutati juba kuuendat korda välja Tallinnovationi konkurss. Tallinna linna ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol koostöös toimuva innovatsioonikonkursi eesmärgiks on leida targa linna lahendusi, mis muudavad linna teenuseid ja keskkonda mugavamaks nii ettevõtete, elanike kui külaliste jaoks. Esmakordselt on sel aastal lisandunud ka eksporditoetus ettevõtetele ja võimalus testida oma lahendusi Saksamaal. 

Innovatsioonikonkursiga võtab Tallinn kasutusele nüüdisaegsed targa linna lahendused, mis muudavad linnaruumi kaasaegsemaks, inimsõbralikumaks, säästlikumaks ja kaasavamaks. Konkurss elavdab linna ja tehnoloogiaettevõtete koostööd, luues võimalusi uudsete riistvarapõhiste toodete ja teenuste testimiseks, kasutamiseks ning arendamiseks. 

Lisaks testimisele näeb ka Tallinna linn vajadust toetada alustavaid ettevõtteid eksporditoetusega, mistõttu on konkursi toetussummast võimalik läbi viia testimisega seotud tegevusi välisriikides. Tallinn teeb sel aastal esmakordselt koostööd Saksamaal asuva Heidelbergi linnaga, kuhu kuni kahel Eesti ettevõttel on võimalik minna oma lahendusi testima. Heidelberg toetab Eesti ettevõtteid lisaks 15 000-eurose testimisfondi ulatuses. 

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul on Tallinnovation Tallinna kui targa linna julgus ja valmisolek teha koostööd ettevõtetega, et tuua uuenduslikud lahendused inimeste igapäevaellu. „Eesmärk on arendada linna, mis on avatud ideedele, toetab ettevõtlust ja loob väärtust nii siin kui piiri taga. Koostöö Heidelbergi linnaga annab Eesti ettevõtetele võimaluse viia oma lahendused rahvusvahelisele areenile – just selline partnerlus on tulevikulinna vundament,“ sõnas Roose.

Tehnopol on ettevõtetele testlinnaku võimalust pakkunud kümmekond aastat. See annab alustavatele ja kasvavatele ettevõtetele „päris kliendi“ kogemuse võimalikult kiiresti ning lubab katsetada enda loodavaid tehnoloogilisi lahendusi väga varajases faasis. Eesti kontekstis pole sugugi palju selliseid kohti, kus ettevõte saab oma asukoha lähistel testida enda arendatud toodet või teenust.  

Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško ütles, et hea meel on näha, et lisaks testimisvõimaluse pakkumisele panustab linn ka ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisse. „Tallinnovation ei ole enam ammu ainult kohalike testimiste platvorm – näeme järjest enam ettevõtteid, kes soovivad oma lahendustega ka välisturule minna. Seetõttu on eriti rõõmustav, et saame sel aastal esmakordselt pakkuda testimisvõimalust ka Saksamaal Heidelbergis. See avab ettevõtetele reaalseid koostöövõimalusi ja aitab viia Eesti nutikaid lahendusi rahvusvahelisele areenile. Usun, et ekspordivõimaluse ja kohaliku testimise kombinatsioon annab ettevõtetele võimsa tõuke edasiseks kasvuks,“ lausus Goroško. Tema sõnul ühtib see Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat tehnoloogiaettevõtlust ja innovatsiooni. 

Innovatsioonikonkursile on oodatud Tallinnasse registreeritud ettevõtted. Ettevõtete vahel läheb sel aastal jagamisele kuni 145 000 eurot. Varasemalt on konkursilt rahastuse saanud GScan, TrackDeep, BiKeep, VOK Bikes (pildil), iBiot/Cleanhand, KrattWorks, R8 Technologies, Solintel, Teede Tehnokeskus, WiseParker (LainePoiss), Rexplorer, Fusebox, Aiotex, 10Lines, Ringo Eco, Koduandur, FudLoop, Thinnect, FOB Solutions, Digilogistika Keskus ja MyGames. 

Kandideerimine on avatud kuni 25. maini.  

Konkursi kohta saab põhjalikumalt lugeda ja taotlusi esitada siin veebilehel.

Tehnopolis töötab täna u 40 inimest, aga tegelikkuses on meie kollektiiv oluliselt suurem. Miks? Sest meil on suur hulk mentoreid, kes on oma valdkonna eksperdid ja panustavad (idu)ettevõtete tähelendu. Sel hooajal on meil mentoreid lausa rekordarv – 173!

Tehnopoli mentorite ülesandeks on pakkuda ettevõtetele nõu ja jagada parimaid praktikaid erinevates valdkondades. Valdkondi on õige mitu – kõige rohkem mentoreid on meil hetkel äriarenduse ning tootearenduse ja teenusedisaini valdkondades. Kui soovid meie selle hooaja mentoritele otsa vaadata, siis nimekirja leiad siit lingilt.

Selleks, et mentorid nii omavahel kui ka Tehnopoli tiimiga paremini tuttavaks saaks, oleme hooaja alguses korraldanud tutvumisõhtuid. Sel korral leidis tutvumisõhtu aset 6. märtsil Tehnopoli kontoris. Meie tegevjuht Agnes andis ülevaate Tehnopoli tegemistest, Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa tutvustas inkubaatorit ja äriarenduse juht Martin rääkis, kuidas läheb kasvu- ning suurettevõtetele suunal.

Startup Inkubaatori kogukonnajuht Kätlin-Carolin viis läbi meeleoluka viktoriini. Muuhulgas pidid mentorid iseloomustama Tehnopoli ühe sõnaga – kõige enam kasutati sõna “innovatsioon”. Küsimusele, miks need kenad inimesed üldse otsustasid Tehnopoli mentoriks tulla, vastati kõige rohkem “lõbu/lõbus”. Viktoriini esikolmik, milles said määravaks nii teadmised kui ka vastajate nobedad näpud, kujunes selliseks: (1) Mihkel Tedremaa (toote- ja teenusedisaini, toote lansseerimise mentor), (2) Karin Künnapas (äriarenduse, investeeringute kaasamise mentor), (3) Tauri Kärson (finantsjuhtimise ja investeeringute kaasamise mentor).

Meeleoluka õhtu pildigalerii leiad Tehnopoli Flickrist!

Kas oled kohanud ettevõtet, kes ütleks, et koostöö alustamine suurte korporatsioonidega on lihtne ja relevantse kontakti leidmine kerge? Õige inimeseni pole Eestis ehk tõesti liiga keeruline jõuda, sest keegi ikka tunneb kedagi. Aga kas koostööks on ajastus õige? Või kuidas oleks kontaktide leidmisega Soomes või Rootsis? Juba keerulisem. 

Siin tulebki mängu projekt Scale-Able, mis idu- ja kasvuettevõtete eest on juba mõned head sammud ära teinud, saanud pardale innovaatilistest lahendustest huvitatud korporatsioonid ja kaardistanud nende konkreetsed vajadused. Kui see protsess on tehtud, siis asutakse leidma korporatsioonidele sobivaid lahendusi ja tooteid pakkuvaid ettevõtteid. Kõik see eelneb kahepäevasele matchmaking üritusele, mis toob valitud idu- ja kasvuettevõtted kokku korporatsioonidega. Ürituse raames toimuvad ettevõtete vahelised kureeritud kohtumised, töötoad ning suur roll on võrgustumisel ja kontaktide loomisel.  

Projekt põhineb Ignite Swedeni poolt välja töötatud unikaalsel metoodikal. Alates 2017. aastast alates on läbi Ignite süsteemi alguse saanud üle 610 eduka ärilise koostöö.  

Scale-Able projekti raames on toimunud juba kaks väga edukat matchmaking sündmust Rootsis – Norrköpingus ja Stockholmis. Neil üritustel on osalenud sellised mainekad korporatsioonid nagu näiteks Royal Caribbean Group, Siemens Energy, Liebherr Appliances, Valmet Automotive, Fortum, A2A, Elisa, EnBW Energie Baden-Württemberg AG, Meyer Turku, ENEFIT, SEB, Saab AB, Skanska.  

Aleksandr Zirk firmast Bisly jagas oma kogemust Stockholmi üritusel osalemisest: “See üritus oli suurepäraselt korraldatud – alates planeerimisest kuni kohapealse ürituse ja suurkorporatsioonidega kohtumiseni. Kõik sujus laitmatult. Valitud ettevõtted olid täpselt õiged, kuna nad olid tõeliselt huvitatud meie pakutavast.” 

Kolmas matchmaking toimub Tallinnas 20.-21. mail ja meil on nimekirjas juba väga põnevaid suurettevõtteid. Seekordsele üritusele otsime idu- ja kasvuettevõtteid, kes pakuvad kaksikkasutuse ja turvatehnoloogia lahendusi sellistes alamkategooriates: 

• Küberturvalisus 
• Arvutinägemine 
• Kriitiline infrastruktuur ja logistika  
• Andmete ja teabe turvalisus 
• Digitaalne kaitse  
• Digitaalne vastupidavus  
• Droonid ja robootika  
• Operatiivne turvalisus  

Kui sinu idu- või kasvuettevõte pakub lahendusi nimetatud valdkondades ja soovib teha koostööd korporatsioonidega, ootame sinu avaldust hiljemalt 3. aprilliks siin: scale-able.tehnopol.ee.

Huvitatud korporatsioonidel palume ühendust võtta Alice Reiseliga (alice.reisel@tehnopol.ee). 

Scale-Able projektipartnerid: Ignite Sweden (Rootsi), Norrköping Science Park (Rootsi) ja Tehnopol. Projekt saab rahastust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist. 

Tehnopol alustas koostöös Soome partneri, Green Net Finlandiga, Eesti ettevõtete toodete ja teenuste viimist Jaapani turule. Koostöö toimub projekti FinEstJapan raames. 

Jaapan, maailmas neljas majandus, on ilmselgelt väga huvitav sihtriik paljudele Euroopa Liidu ja ka Eesti ettevõtetele. Kuigi kultuuriruumilt ja keeleliselt keeruline, on see täna, maailmas toimuvat arvestades, sihtriik, mida tasub uue sihtturuna kaaluda.

Ärisuhteid Jaapanis mõjutab kõige enam Euroopa Liidu ja Jaapani vahel sõlmitud majanduslik lepe aastast 2019, mis vähendab oluliselt Euroopast pärit toodetele tollimakse Jaapani turule sisenemisel. EL on omalt poolt ka palju pingutanud, et majandussuhteid hoida ja toetada. Jaapani turgu kaaludes peab arvestama, et turg on kindlasti ajaliselt pikka planeerimist ja sisseelamist vajav, mis tähendab ka piisavalt ressursse, et kohalike kontaktidega töötada. Riigi kultuuriruum ja keeleline eripära on peamiseks takistuseks, miks paljud ettevõtted loobuvad. Samas pikaajaliselt loodud suhtevõrgustik ja suhete hoidmine tagavad lõpuks edu. 

Toetamaks Eesti ja Soome ettevõtete Jaapani turule laienemise võimalusi, käivitas Tehnopol koostöös Green Net Finlandiga projekti FinEstJapan. Projekti raames on Eesti ettevõtetel võimalus kasutada turule sisenemiseks ettevalmistavate tegevuste, peamiselt ekspordistrateegia ja tegevuskava loomiseks, kohalikku mentorabi kuni 8 tunni ulatuses ning turule sisenemiseks Jaapani turul kohapealset mentorabi. Jaapani turul kohapeal on projekti partnerite poolt kinnitatud partner, kelle peamiseks ülesandeks on igale projektis osalevale ettevõttele otsida sobivaid kontakte. Projekti partner Jaapanis toetab ja osaleb ka sissejuhatavate kohtumiste läbiviimisel ja läbirääkimiste algatamises.

Lisaks on projekti raames võimalik kord aastas, 2025. ja 2026. aastal, külastada Jaapanit koos teiste Eesti ja Soome ettevõtetega ning kohtuda partneritega kohapeal. Seejuures tasutakse programmi raames ettevõttele kohapealne majutuskulu ning programm. 

Kõiki projektis osalevaid ettevõtteid oodatakse ühinema ka Exponauti platvormiga, mille abil veelgi enam kontakte ja haaret Jaapani turul laiendada. 

Osalema on oodatud Eesti tehnoloogiaettevõtted, sh tervisetehnoloogia ettevõtted, mille toote/teenuse peamiseks märksõnaks on kas rohetehnoloogia, säästlikkus või jätkusuutlikkus.

Kui Jaapan tundub põnev, siis täpsema info FinEstJapan projekti kohta leiab siit. Täiendavaid võimalusi tasub vaadata ka EU Business Hubi kodulehelt. 

Küsimuste korral pöörduge Anu Puusaagi poole: anu.puusaag@tehnopol.ee.

Tehnopol viis läbi seminari, mis andis põhjaliku ülevaate ÜRO hankevõimalustest ja kasulikku nõu, kuidas hangetel edukalt osaleda. ÜRO organisatsioonid kulutasid 2023. aastal erinevatele toodetele ja teenustele 24,9 miljardit USA dollarit ning see globaalne turg on avatud ka Eesti ettevõtetele. 

ÜRO hankeid tutvustav üritus toimus INGOs projekti raames. Projekti eesmärk on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, et suurendada nende osalust rahvusvahelistes hangetes. 

Ürituse peaesineja, Susan Rendtorff, United Nations Global Marketplace’i (UNGM) hankespetsialist, andis põhjaliku ülevaate sellest, kuidas registreeruda UNGM süsteemi ja osaleda hangetel. Ta rõhutas, et kuigi ÜRO on hiiglaslik organisatsioon, on paljud hankelepingud alla 50 000 euro, mis teeb neist ideaalse sihtmärgi just VKEde jaoks. Lisaks tõi ta esile, et pea 90% ÜRO hangetel osalenud ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega ettevõtted.  

2023. aastal avaldati UNGM portaalis üle 30 000 hankevõimaluse selliste organisatsioonide poolt nagu UNICEF, WHO, UNESCO, IMF, WORLD BANK. Suurim kategooria on tervisega seotud tooted ja teenused nagu näiteks ravimid ja vaktsiinid, kuid esindatud on väga erinevad valdkonnad ehitusest kuni IT lahendusteni ning tooteid ja teenuseid vajatakse üle kogu maailma. Kui Eesti ettevõtja tahaks paigaldada päikeseenergia tootmissüsteemi UNESCO jaoks Kuubal, müüa IT seadmeid Gruusiasse või pakkuda küberturvalisuse testimise teenust ÜRO organisatsioonidele, siis läbi hangetel osalemise on selleks head võimalused. Erinevate hangetega saab tutvuda siin. 

2023. aasta andmete põhjal oli Eesti ettevõtete osalus ÜRO hangetes jõudnud 11,44 miljoni USA dollarini, mis on märkimisväärne tõus võrreldes eelmise aastaga. See näitab, et kohalikel firmadel on suur potentsiaal laiendada oma tegevust globaalsel areenil.  

Seminaril jagas oma kogemusi ka Hille Hinsberg ettevõttest Proud Engineers, kes on edukalt koostööd teinud ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP). Ta tõi välja, et kuna protsessid on aeganõudvad, siis tuleb olla kannatlik. Lisaks on oluline ka isiklike suhete loomine ÜRO süsteemis ning hangetel osalemisel tuleb olla paindlik ja täpne, et vastata ÜRO dünaamilistele vajadustele. Kui on tõsine soov hangetel osaleda, siis tuleb regulaarselt portaalis hankevõimalusi uurimas käia ja mõelda laiemalt, kuhu sinu ettevõtte toode või teenus sobida võiks.  

Triinu Kallas Eesti saatkonnast Kopenhaagenis jagas oma kogemust ÜRO hangete tutvustamiseks korraldatud suurest üritusest, mis tõi kokku erinevate ÜRO organisatsioonide esindajad üle maailma ja ettevõtjad. Ka tema rõhutas erinevate kontaktide loomise vajalikkust.  

Seminar oli osa Kesk-Läänemere Interreg programmi poolt rahastatud INGOs projektist. Kui soovid projekti tegevustest osa saada, siis lisainfot leiad siit.  

Soovi korral saad toimunud ürituse salvestust järele vaadata: