Eesti tehnoloogiaettevõtted loovad lahendusi, mille toel muutuvad meie elu ja töökeskkond mugavamaks, tõhusamaks ja kestlikumaks. Selleks, et iduettevõtted saaks jalad alla ja kasvuettevõtted sooritaks hoogsaid arenguhüppeid, panustab suur meeskond tipptasemel eksperte oma kogemuste ja teadmistega. 

Kui tahad panustada tehnoloogia ettevõtete edulugudesse ja oled valmis jagama oma aega, kogemusi ning teadmisi, siis liitu Tehnopoli ja Startup Inkubaatori mentorite võrgustikuga. 

Esita oma kandideerimine enne 18.02.2026 Tehnopoli mentorteenuse riigihankes siin!

Logi Riigihangete Registrisse sisse, registreeru hanke juurde ja esita oma pakkumus. Selleks, et protsess läheks kiirelt ja ladusalt, soovitame pilgu peale heita juhenditele:

• Üldine Riigihangete Registri videojuhis
• Videojuhis pakkujale
• Kasutusjuhendid tekstifailidena (vt Kasutajajuhend – pakkujale RHR 5.3 (2).pdf)

Kandideerima on oodatud nii eraisikud kui ettevõtted. Pane tähele, et kui sul on ekspertiis rohkem kui ühes valdkonnas, tuleb iga valdkonna sooviavaldus eraldi lisada.

Uus aasta on juba käima läinud ja uued programmid startimas, kuid enne kui 2026 täiskiirusel ette võtame, on paslik teha tagasivaade: milline oli Tehnopoli 2025. aasta tehnoloogiaettevõtete kasvu toetamisel ning millist mõju avaldas see ettevõtete arengule.

2025. aastal pakkus Tehnopol kasvu toetavaid teenuseid 103-le tehnoloogiaettevõttele. Nii nagu igal aastal, olid fookuses välisturgude avamine, uute toodete ja teenuste arendamine ning kasvuks vajaliku kapitali kaasamine. Möödunud aastat iseloomustab kõige paremini ettevõtete soov ja vajadus säilitada positsiooni olemasolevatel turgudel, kasvatada kasumlikkust ning avada uusi eksportturge. Mitmed ettevõtted, kes käivitasid uue ekspordi, pidasid otstarbekamaks laieneda väljapoole Euroopat – fookuses olid Kagu-Aasia, Jaapani, USA, Kanada ja Lõuna-Ameerika riikide turud.

Aasta numbrites: mentorid, koolitused ja uued turud

Tehnopol toetas ettevõtteid tervise-, digi-, AI- ning kaksikasutuse tehnoloogiate fookusvertikaalides. Ettevõtete kõrval olid 170 erialamentorit, kes veetsid ettevõtetega kokku ligikaudu 1000 tundi. Aasta jooksul toimus ligi 90 erinevat koolitust või seminari ning Tehnopoli mentorite ja ekspertide töö keskendus eelkõige eksportturgude avamisele, millele järgnesid tootearendus ja kapitali kaasamine.

Tulemusena avas 2025. aastal 25 ettevõtet portfellis vähemalt ühe uue sihtturu – populaarseimateks sihtturgudeks olid USA, Saksamaa, Brasiilia ja Jaapan.

Ekspordiprojektid: lihtsam tee kaugematele turgudele

2025. aastal käivitas ja juhtis Tehnopol viite erinevat ekspordisuunalist projekti, mille eesmärk oli aidata ettevõtetel minna senisest kindlamalt ka kaugematele turgudele. Fookuses olid muuhulgas Brasiilia, USA, Kanada, Usbekistan, Suurbritannia, Jaapan ning mitmed Euroopa turud. Kokku investeeris Tehnopol aasta jooksul ettevõtete ekspordipotentsiaali avamiseks ligi pool miljonit eurot.

Piloteerimine ja prototüüpide katsetamine koos linnadega

Olulise suunana toetas Tehnopol prototüüpide arendamist ja katsetamist. Koostöös Tallinna ja Pärnu linnaga said mitmed ettevõtted käivitada pilootprojekte oma toodete testimiseks linnaruumis. Kokku investeeris Tehnopol koos linnadega katsetuste läbiviimisesse ligikaudu 200 000 eurot.

Tervisetehnoloogiad: heaoluteenuste innovatsioon ja koostöö üle Eesti

Tervisetehnoloogiate fookuses oli 2025. aastal heaoluteenuste kvaliteedi parandamine Eestis. Koostöös partneritega Sotsiaalministeeriumist lansseeriti heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm, mis võimaldab ettevõtetel katsetada ja tuua turule uusi heaoluteenuseid ja tooteid Eestis, töötades koos omavalitsuste ja teiste avaliku sektori organisatsioonidega. Pilootprojektidesse investeeritakse kahe aasta jooksul kokku enam kui miljon eurot.

Lisaks vedas Tehnopol üle-eestilist koostöökokkulepet Eesti tervisetehnoloogiat kujundavate organisatsioonide vahel. Septembris allkirjastati koostöömemorandum, mille alusel hakatakse Eesti tervise- ja hoolekandesüsteemi parendama uute tehnoloogiate abil. Memorandumi allkirjastasid muuhulgas Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Metrosert, jt.

Tootearendus ja tihedam koostöö ülikoolidega

2025. aastal taotlesid ettevõtted rekordiliselt rahastust tootearendustegevuseks nii Euroopa Liidu kui Eesti meetmetest. Aasta jooksul investeeriti ligikaudu 10 miljonit eurot teadus- ja arendustegevustesse, mis Tehnopoli vaatest tähendas tihedamat läbikäimist ülikoolidega ning ettevõtete arendusvajaduste ja ülikoolide võimaluste sildamist.

EDIH AIRE sai jätku

Tehnopol osaleb EDIH AIRE konsortsiumis ning 2025. aastal pikendasid Euroopa Liit ja MKM EDIH AIRE mandaati toetada tööstus- ja tootmisettevõtete digitaliseerimist ning AI rakendamist veel nelja aasta võrra. See tähendab, et Tehnopol keskendub ka edaspidi tööstus- ja tootmisettevõtete digitaliseerimisele ja AI rakendamisele, kapitali kaasamise nõustamisele ning omatoodete arendamisele.

Kapital, mida ettevõtted kasvuks vajasid

Eelmisel aastal kaasasid portfelli ettevõtted kokku 26,7 miljonit eurot kapitali, millest 10 miljonit eurot oli avalik rahastus arendustegevusteks. Üldpildis oli aasta fookus selgelt tasakaalus: olemasolevate turgude kaitsmine ja kasumlikkuse kasvatamine käis käsikäes uute turgude avamise, tootearenduse ja kasvukapitali kaasamisega.

Pilk 2026. aastasse: rohkem turge, rohkem süvatehnoloogiat ja kaitsetööstust

2026. aastal planeerime suuremaid muutusi eelkõige kahes suunas. Esiteks laiendame sihtturgude valikut ning käivitame mitmeid uutele turgudele sisenemise programme, mis sisaldavad eelkonsultatsioone, ärimissioone ja tuge sihtturul kohapeal olevatelt nõustajatelt. Ettevõtetel on võimalus senisest enam avastada Brasiilia, USA ja Kagu-Aasia riikide turge.

Teiseks kasvab fookus kaitsetööstuse ja süvatehnoloogia ettevõtetele. Käivitame arenguprogrammi süvatehnoloogia ettevõtetele, et võimendada Eesti teadusmahukate ettevõtete kiiret kasvu. Samuti planeerime rahvusvahelisi koostööprojekte kaitse- ja kaksikkasutuse vertikaali ettevõtetele, et toetada teenuste ja toodete piloteerimist ning rahvusvahelist müüki.

Valdkondade lõikes jätkub töö tervise-, AI-, digi- ning kaksikasutuse ja süvatehnoloogia ettevõtetega. Tervisetehnoloogias on fookus piloteerimisvõimaluste loomisel ja makstud pilootprojektide käivitamisel; AI valdkonnas toetame ettevõtteid, kes suudavad AI abil luua uusi ärimudeleid ja skaleeritavaid omatooteid; kaksikasutuses laieneb tugi lisaks startupidele ka kasvufaasis tegutsevatele ettevõtetele; ning süvatehnoloogias oleme valmis käivitama üle-eestilist koostööprogrammi, mis aitab uutel süvatehnoloogia ettevõtetel jõuda grantrahastuse ja investeeringute toel eksportturgudeni.

Kui 2025. aasta kokku võtta ühe lausega, siis Tehnopoli ettevõtete kasvu teenuste vaates oli see aasta, kus portfell kasvas sisuliselt tugevamaks: rohkem tuge eksportturgudele minekul, selgemad piloteerimisvõimalused, tihedam koostöö teadusarenduse partneritega ning väga konkreetne tulemus nii kapitali kaasamises kui uute sihtturgude avamises.

19. novembril toimus ESG kohvihommik, mis tõi kokku ettevõtted ja eksperdid, et arutleda, kuidas siduda jätkusuutlikkus ettevõtte strateegia ja ärilise kasvuga. Kõigi esinejate sõnum oli ühene: ESG ei ole enam eraldiseisev kohustus, vaid osa sellest, kuidas ettevõtted oma äri juhivad.

Regulatsioonid on muutunud, kuid ootused jäävad

2025. aasta veebruaris tuli välja uus regulatsioone lihtsustav raamistik. Uue korraga muutus jätkusuutlikkuse aruandlus Eestis kohustuslikuks väga kitsale ettevõtete ringile. Viimase info kohaselt kehtib aruandekohustus edaspidi ainult neile ettevõtetele, kellel on üle 1 000 töötaja ja vähemalt 450 miljonit eurot käivet.

See tähendab, et enamik Eesti ettevõtteid ei pea ESG aruannet koostama. Kuid partnerid, kliendid ja rahvusvahelised hankijad küsivad jätkuvalt sama infot. Seega ei ole ESG sisu kadunud, vaid muutub ettevõtete jaoks veelgi olulisemaks konkurentsivõime seisukohast.

Miltton New Nordics, ESG strateegilise konsultandi Diana Paakspuu sõnul on see ka võimalus, mitte ainult leevendus: „ESG-le tuleb läheneda sisuliselt, mitte raporteerimise andmepunktidest lähtuvalt. ESG-d saab vaadelda kui täiendavat riskijuhtimise tööriista ning paljud ESG raames käsitletavad teemad annavad hea täiendava vaate ettevõttele, millest on võimalik kasu lõigata.“

Diana Paakspuu: jätkusuutlikkus ei ole oma olemuselt uus teema

Diana tõi välja, et jätkusuutlikkusest on räägitud juba aastakümneid. „ESG ei ole tegelikult uus. Juba 1980ndatel arutati ettevõtete tegevuse mõju inimestele ja keskkonnale. Täna oodatakse aga süsteemsust, läbipaistvust ja andmeid.“

Diana rõhutas, et ettevõtted peavad vältima lähenemist „teeme ära, sest nõutakse“. Tema sõnul on äriline kasu palju suurem, kui ettevõte võtab ESG enda äristrateegia osaks. Ettevõtted peavad küsima, mis on nende päris mõju ja päris võimalused, mitte tegelema teemadega, mis ei ole nende ärile olulised.

Carolina Sinisalu: Tallinna lennujaamas on kestlikkus osa tööloogikast

Tallinna lennujaama keskkonna- ja kestlikkuse eestvedaja Carolina Sinisalu jagas praktilist kogemust suure taristuettevõtte vaatest.

Ta tõi esile, et kui kestlikkusearuanne tuli, siis nad otsustasid seda võtta kui raamistikku, mille fookuse läbi vaadata oma tegevusi. Mõtestati läbi oma eesmärgid, protsessid ja investeeringud ja saadi aru, milline on mõju ja kuidas seda kõige paremini juhtida.

Carolina selgitas, et nende töö algas andmetest. „Kui me ei tea, kus me täna oleme, siis me ei saa seada eesmärke. Andmete kogumine oli väga konkreetne ja põhjalik töö. See oli suur töö, aga ilma selleta ei oleks me saanud liikuda süsinikneutraalsuse poole.“

Lennundus oma olemuselt ei ole küll keskkonnasõbralik tegevusala, kuid vastutustundliku teenuse pakkujana on nad teadlikud oma põhitegevuse keskkonnamõjudest ja on andnud endast parima, et neid vähendada. Tallinna lennujaam on viimasel viiel aastal teinud märkimisväärseid samme, testides elektrilisi tööautosid Eesti kliimas, rajades energiatõhususe standarditele vastavaid hooneid, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega vesiniku- ja alternatiivkütuste projektides ning panustades regulaarselt töötajate koolitamisse ja sisekommunikatsiooni tugevdamisse. 

Osadel lennufirmadel on selge eesmärk, et nad hakkavad tulevikus lendama vaid lennujaamadesse, mis on kestlikkusearuande põhjal auditeeritud ja kellel on vastavad sertifikaadid olemas. Seega on ESG-le keskendumine oluline ka konkurentsis püsimise vaates.

Tema sõnum oli selge: kestlikkus ei ole projekt ega kõrvaltegevus, vaid osa iga tööpäeva otsustest.

Helen Anijalg: tarbija hääletab rahakotiga, aga ootused ei kao

Roofit Solari kaasasutaja Helen Anijalg tõi välja ettevõtja perspektiivi. Ta kirjeldas olukorda, kus inimesed soovivad valida keskkonnasõbralikke lahendusi, kuid hind võib olla otsustav tegur.

„Inimesed hääletavad rahakotiga. Isegi kui süda ütleb, et valida tuleks kõige keskkonnasõbralikum lahendus, eelistatakse vahel ikkagi odavamat varianti.“

Samas rõhutas ta, et ESG ei ole enam „pehme teema“. „Rahvusvahelised partnerid küsivad sertifikaate ja keskkonnamõju andmeid sama tõsiselt kui finantsnäitajaid. Kui ettevõttel neid ei ole, siis teda lihtsalt ei kaasata.“

Helen kutsus ettevõtjaid vaatama pikemale ajaperspektiivile. „Mõelge sellele, millises maailmas elavad teie lapsed ja lapselapsed. Üksi ei muuda keegi kõike, aga iga väike samm loeb.“

Mida ettevõtted saavad kohe teha

Kohvihommikul tõid esinejad välja selge tegevusplaani:

• Olulisuse hindamine: ettevõte peab keskenduma teemadele, mille tegelik mõju on suurim.
• Huvirühmade kaasamine: töötajad, kliendid ja partnerid toovad välja riske ja võimalusi ning annavad väärtuslikku tagasiside.
• Mõõdikute loomine: ilma selgete mõõdikuteta ei teki mõju ega järjepidevust.
• ESG kui investeering: läbimõeldud tegevused avavad uksi uutele turgudele ja partneritele.

Kuigi kohustuslik ESG aruandlus puudutab nüüd vaid üksikuid väga suuri ettevõtteid, ei ole ESG roll vähem tähtis. Ootused turult, partneritelt ja klientidelt on endiselt kõrged. Ka need ettevõtted, kes ei pea regulaarselt aru andma, loovad sisuka ja läbimõeldud lähenemisega selge konkurentsieelise.

Diana Paakspuu võttis teema kokku lihtsalt: „Jätkusuutlikkuse mõte ei ole täita nõudeid. Mõte on juhtida ettevõtet targemalt ja teadlikumalt.“

Tehnopol viis FinEstJapan projekti raames Eesti ettevõtted Jaapanisse, et toetada ettevõtteid uue turu võimaluste avastamisel. Tänaseks on nii Tuge Energial kui Digitouchil käsil reaalsed läbirääkimised või esimesed testimised, mis tähendab, et Jaapanis müügi alustamine on neile väga tõenäoline.

Ettevõtete turule sisenemist toetab projekti Jaapani partner CIRIOT, kes pakub kohapealset mentorlust ning aitab leida sobivaid koostööpartnereid ja ärikontakte.

Tehnopoli äriarenduse juht Martin Goroško ütles, et Jaapanis üllatas teda Eesti ja Jaapani ärikultuuri sarnasus. Goroško sõnul edenevad protsessid seal teadlikult rahulikult. „Eesti ja Jaapani ettevõtjad leiavad kiiresti ühise keele. Läbirääkimised kulgevad rahulikus tempos, kuid see tagab pikemaajalise ja tugevama kliendisuhte. See rütm sobib eestlastele väga hästi,“ sõnas Goroško.

Samal ajal on Jaapani ärikeskkond väga avatud uuendustele – seal hinnatakse kõrgelt tehnoloogiaid, mis jõuavad esimesena just Jaapani turule. Nõudlust on kõikides sektorites digitaliseerimise, AI-põhiste lahenduste ning energia- ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate järele.

Jaapan – koht, kus domineerivad suurkorporatsioonid

Goroško sõnul on Jaapan tugevalt suurkorporatsioonide keskne: enamik ettevõtteid on väga pika ajalooga ning märksa vanemad kui Eesti riik. Need korporatsioonid on ühtaegu nii suurtehnoloogia tarbijad kui ka strateegilised investorid.

Paljud Jaapani ettevõtted osalevad riskikapitali fondides või investeerivad otse idufirmadesse, mis tähendab, et Eesti ettevõtetel on võimalus leida Jaapanist nii kliente kui ka pikaajalisi strateegilisi partnereid.

Tehnopol toetab ettevõtteid Jaapani turule sisenemisel läbi selgelt toimiva mudeli. Koostöös kohapealsed partnerite ja valideeritud konsultanntidega, sealhulgas CIRIOT’iga lepitakse kokku personaalsed ärikohtumised, mis on Jaapani ärikultuuris hädavajalikud – külmade kontaktide najal turule siseneda ei ole võimalik. Ettevõttel tuleb vaid täpsustada, kas eesmärk on klientide, edasimüüjate, investorite või strateegiliste partnerite leidmine, ja selle põhjal pannakse paika sobiv kontaktvõrgustik. Kohtumised toimuvad esmalt veebis ning seejärel kohapeal.

Seekordne visiit keskendus Osakale ja Kyotole, kuid juba järgmine missioon liigub Tokyo suunas. Plaanis on ka osalemine SusHi Tech konverentsil – Jaapani olulisemal tehnoloogiaüritusel, mis annab kiire ja laiapõhjalise võimaluse kohaliku võrgustiku ülesehitamiseks.

Kui tunned Jaapani turu vastu huvi, võta ühendust Anu Puusaagiga (anu.puusaag@tehnopol.ee).

Loe projekti kohta lähemalt siit!

Eelmisel nädalal alustas Helsingis oma teekonda uus lend Zebra ScaleUp ettevõtteid, et ühendada ambitsioon ja jätkusuutlikkus. Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel kasvada targalt – luues väärtust nii majandusele kui ühiskonnale. 

Zebra ScaleUp programmi bootcamp’is osales 21 ettevõtet Eestist ja Soomest, kes mentorite abiga alustas oma arenguteekonda, pidades silmas jätkusuutlikke ja vastutustundlikke põhimõtteid. 

Programmi keskmes on ettevõtete toetamine kasvusammude planeerimisel ja strateegilisel sihiseadmisel – nii, et majanduslik edu käiks käsikäes positiivse mõju loomisega ühiskonnale ja keskkonnale. 

Kaks intensiivset päeva pakkus osalejatele sisukaid arutelusid, väärtuslikke kontakte ja meeskonnatööd, mis lõid tugeva aluse edasiseks. Inspireerivad esinejad ja ühised töötoad aitasid osalejatel eesmärgistada oma ettevõtte arengut, seada läbimõeldud eesmärke ning luua selgust, kuhu ja kuidas edasi liikuda. 

Zebra ScaleUp programmi teises kohordis osaleb kuus Eesti ettevõtet, kes on keskendunud oma kasvustrateegia loomisele ja elluviimisele, lähtudes jätkusuutlikkuse põhimõtetest: 

• Akuvool ehitab usaldusväärsetest komponentidest akupankasid nii rendiks kui müügiks, kasutades sertifitseeritud roheenergiat. 
• Claricy aitab ettevõtetel lihtsamini digitaliseerida läbi IT-auditite ja digitransformatsiooni. 
• KULG pakub jooksjatele treeningandmete analüüsi ja visualiseeritud tagasisidet. 
• Urban Farm kasvatab linnakeskkonnas aastaringselt mikrovõrseid ja ürte ning pakub kiire tarnega taimetoitu. 
• Spiiker loob rakendust, mis aitab inimestel suhtluspilte kasutades rääkida või end väljendada, toetades kõnet või asendades seda. 
• WiseClean teeb platvormi, mille kaudu saab broneerida kodukoristust lihtsalt ja turvaliselt. 

Programmis saadava mentorluse toel saavad ettevõtted tuge oma kasvustrateegiate täpsustamisel, investeerimisvalmiduse suurendamisel ning kestlike ja skaleeritavate ärimudelite kujundamisel. 

Zebra ScaleUp programmi rahastab Kesk-Läänemere Interreg programm 2021-2027 ning seda viiakse ellu koostöös Haaga-Helia Ülikooliga. 

Pärnu linn koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol kuulutas kolmandat korda välja innovatsioonikonkursi, mille toel muudetakse Pärnu linnakeskkond nutikamaks ja inimsõbralikumaks. Lisaks finantstoele saavad ettevõtted ligipääsu Pärnu linna kontaktidele, infrastruktuurile ja teistele vajalikele ressurssidele, et oma projekti edukalt ellu viia. 

Innovatsioonifondi eesmärk on soodustada Pärnu linna ja tehnoloogiaettevõtete vahelist koostööd, et viia ellu uudseid tark- ja riistvaralisi lahendusi, toetada linna arengut kaasaegseks ja säästlikuks elukeskkonnaks ning tutvustada linnale innovaatilisi targa linna valdkonna tooteid ja teenuseid. 

„Juba mitu aastat oleme teinud koostööd innovatsiooni eestvedaja Tehnopoliga. Üheskoos oleme saanud hoo sisse anda päris mitmele põnevale ja innovatiivsele ideele. Näiteks näeb linnaruumis Solinteli poolt arendatud smart city platvormil päikese- ja tuuleenergial töötavaid on- and off-grid multifunktsionaalseid tänavavalgusteid. Traffest tõi linnaruumi tehisaru poolt treenitud termokaamera, mis on mõeldud erinevate liiklejagruppide – sõidukid, kergliiklejad, jalakäijad – tuvastamiseks ja nende loendamiseks. See omakorda aitab linnaruumi planeerida. Need on ainult kaks näidet. Ootan põnevusega selle aasta ideid ja lahendusi. Ikka selleks, et linnakeskkond inimsõbralikumaks muuta,” ütles Pärnu abilinnapea Irina Talviste. 

Innovatsioonifondi kogumaht on 60 000 eurot, ühe ettevõtte maksimaalne ühekordne toetus on kuni 20 000 eurot. Ettevõtted, kes saavad innovatsioonifondist toetust, saavad oma pilootprojekte ellu viia Pärnu linnas reaalses elukeskkonnas; koguda linnalt ja linlastelt reaalajas tagasisidet; kasutada linna infrastruktuuri ja kontakte; saada nõuandeid ja tuge projekti elluviimiseks.  

„Meil on hea meel, et Pärnu otsib järjepidevalt uusi ja innovaatilisi lahendusi linnakeskkonna arendamiseks. Nii kasvab ühtaegu nii linna kui ka elanike teadlikkus uuenduslikest tehnoloogiatest, mis on soodsamad, kiiremad ja võimekamad,“ ütles Tehnopoli digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag. Tema sõnul ühtib innovatsioonikonkursi eesmärk Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvaid tehnoloogiaettevõtteid ja innovatsiooni. 

2025. aasta fookusteemad ja otsitavad lahendused 

Pärnu linna jaoks prioriteetsed valdkonnad ja probleemkohad, millele ettevõtetelt sel aastal lahendusi oodatakse: 

• Ringmajandus 
• Haridus 
• Andmepõhine linnajuhtimine 
• Teenused ja digitaalsed platvormid 
• Liikuvus  
• Liikluskorraldus 

Varasemalt on innovatsioonifondi kaudu Pärnus katsetatud Solinteli, Seventh Sense’i, Triumf Researchi, Traffesti, Fudloopi, ForestSofti ja Solve et Coagula lahendusi. 

Tehnopoli eestvedamisel on innovatsioonikonkurssi juba mitmeid aastaid edukalt ellu viidud Tallinnas ja alates sellest aastast käivitus koostöö ka Saksamaal asuva Heidelbergi linnaga. Innovatsioonikonkursid muudavad linnaruumid turvalisemaks, ressursside säästlikumaks, nutikamaks ja mugavamaks. 

Foto: Priidu Saart

Kui varasemalt on Tallinna linna ja Tehnopoli ühiselt korraldatud Tallinnovationi konkurss olnud fokusseeritud vaid pealinnale ning siinsetele testimisvõimalustele, siis esimest korda avaneb ettevõtetel võimalus testida oma lahendusi ka väljaspool Eestit.  

Saksamaal asuva Heidelbergi linna esindajad valisid Tallinnovationile esitatud lahenduste seast välja seitse iduettevõtet, kes said võimaluse oma lahendusi eraldi esitleda kohalikele ekspertidele. Kui esialgu oli planeeritud anda võimalus kuni kahele Eesti startupile oma lahendusi Saksamaal piloteerida ning toetada neid kuni 15 000 eurose ekspordifondiga, siis tegelikult valiti välja kolm ettevõtet ning toetussumma tõusis 20 000 euroni.  

Eesti iduettevõtted, kes saavad oma lahendusi Heidelbergis testida:  

• IamTeledriving – 10 000 eurot toetust (toetajad Sparkasse Heidelberg ja Stadwerke Heidelberg) 
• Urban Farm – 5000 eurot toetust (toetaja Sparkasse Heidelberg) 
• Plugfree – 5000 eurot toetust (toetaja Stadtwerke Heidelberg) 

IamTeledrivingu lahendus on kaugjuhitav elektritaksoteenus, mis pakub võimalust tellida juhiabita sõiduk, ühendades kaugjuhitava tehnoloogia ja taksoteenuse, et luua alternatiiv tulevikus laiemalt levivatele isejuhtivatele autodele. 

Urban Farmi lahendus on automaatne, energiatõhus ja nutirakendusest juhitav sisekeskkonda mõeldud taimekasvatuskapp, mis võimaldab aastaringselt võrseid ja söödavaid taimi kasvatada, ühendades praktilise toidutootmise, haridusliku rohetehnoloogia ning ringmajanduse mudeli ühtsesse väärtusahelasse. 

Plugfree arendab nutikat ja rahvusvaheliselt skaleeritavat tarkvaraplatvormi, mis ühendab linna elektriautode laadijad ühtsesse võrku, võimaldades nende tsentraalset haldamist, reaalajas jälgimist ja andmepõhist juhtimist, et muuta laadimistaristu jagatavaks, läbipaistvaks ja tulevikuks valmis. 

Heidelberg on Saksamaa edelaosas asuv linn, kus on umbes 160 000 elanikku, suure osa neist moodustavad tudengid. Linn on tuntud lossi, tugeva teadusülikooli ja üleüldise romantilise ning ajaloolise olustiku tõttu. Linna tugev majandusstruktuur ja rahvusvaheline teadustöö teevad Heidelbergist ühe Saksamaa atraktiivseima teaduse ja tööstuse keskuse. 

Avapildil: Eesti ettevõtete pitchimine Heidelbergi esindajatele.

Zebra ScaleUp programm, mille eesmärk on toetada kasvuettevõtteid kestlikkuse integreerimisel oma ärimudelisse, on edukalt lõpetamas oma esimest hooaega. Ettevõtete pool aastat kestnud arenguteekond leidis väärilise kulminatsiooni Latitude59 laval, kus esitlesid oma edulugusid ja ambitsioone üheksa programmi lõpetanud ettevõtet.

Programm sai avapaugu möödunud sügisel suure ökosüsteemi sündmusega. Sellele järgnes intensiivne bootcamp, kus 18 ettevõtet alustas teekonda kasvustrateegiate ja ESG (keskkonna, sotsiaalsete ja juhtimisalaste) lähenemiste arendamiseks. Programm koosnes mitmetest praktilistest töötubadest, isiklikest nõustamistest ja vahehindamisest, mille järel jätkas kümme ettevõtet personaalse arendusfaasiga.

Latitude59 konverentsil toimunud demopäeval astusid lavale: Antscape, Bondauttaja, ContractOK, KindelAI, Kontrova, KRATT Services, Marleq, Rentster Online ja Tuntu. Igaüks neist tutvustas oma kasvuambitsioone ja kestlikkuse strateegiaid laiemale publikule.

Ettevõtete kogemused programmist

• ContractOK – digiplatvorm töölepingute kontrolliks

ContractOK aitab inimestel kiiresti ja usaldusväärselt hinnata töölepingute vastavust seadustele. Ettevõtte enda arendatud tehnoloogia võimaldab pakkuda teenust kuni kümme korda soodsamalt kui traditsioonilised advokaadibürood, säilitades samas juriidilise täpsuse ja kvaliteedi.

Ettevõtte sõnul andis Zebra ScaleUp programm neile julguse mõelda suuremalt. Mentorite tagasiside aitas teenust edasi arendada ja sihti täpsemalt seada. Ettevõte osales esmakordselt ka riigihankes ja võitis! Alates 2025. aastast on ContractOK Tallinna linna ametlik õiguspartner. Programm andis neile vajalikud tööriistad, kogukonna ja kindluse, et liikumine kasutajakesksuse ja kestlikkuse suunas on õige suund.

• Rentster Online – automatiseeritud iseteeninduslahendused

Rentster aitab rendi- ja teenindusettevõtetel liikuda 24/7 iseteeninduse suunas nutikappide, digiallkirjastamise, e-maksete ja kaugjuurdepääsu kaudu.

Programm andis väärtuslikku tuge kasvu planeerimisel. Ettevõtte sõnul said nad tuge oma väärtuspakkumise täpsustamisel, investoritega suhtlemiseks ning uute turgude hindamiseks. Zebra ScaleUp aitas kiirendada arengut ja valmistuda rahastusvooruks.

• KRATT Services – ekspertide ühendusplatvorm

KRATT on platvorm, mis koondab digiteenuste eksperte projektipõhisteks tiimideks, ühendades arendajaid, disainereid, projektijuhte ja küberturbe spetsialiste.

Zebra ScaleUp oli nende jaoks tõeline arenguhüpe – see aitas vaadata arengut värske pilguga ning pani paika reaalsed tegevused ESG ja AI valdkondades. Ettevõte sai tugeva aluse vastutustundlikuks ja kestlikuks skaleerumiseks ning mõtestas AI rolli oma äris. Kohtumised mentorite ja teiste ettevõtetega olid nende sõnul innustavad ja tulemuslikud.

Zebra ScaleUp programmi rahastab Kesk-Läänemere Interreg programm 2021–2027 ning seda viiakse ellu koostöös Haaga-Helia Ülikooliga.

Jälgi järgmise vooru infot ja loe rohkem: tehnopol.ee/zebra-scaleup

Mai alguses toimus Tehnopoli ja meie Soome koostööpartneri GreenNetFinlandi ja Jaapani partneri CIRIOT’i koostöös esimene ettevõtete missioon Jaapanisse. Eestist osalesid missioonil väiketuulikute tootja Tuge Energia ja hoonetele hoonetele energiasäästlikkuse platvormi pakkuv R8Technologies. Ärimissioon toimus projekti FinEstJapan raames.

Lisaks Eesti ettevõtetele osales missioonil kaks Soome ettevõtet: sarnaselt R8Technologies’ hoonete energiasäästlikkuseks parimat energialahendust otsiv Nolla-E ning toiduainetööstuses ringmajanduse lahendusi ja seente kasvatussüsteeme pakkuv Helsieni.

Missioonil osales ka projekti Jaapani partner CIRIOT, kellel on oluline roll projektis osalevate ettevõtete nõustamisel ja toetamisel Jaapani turule sisenemisel. CIRIOT pakub ettevõtetele kohapealset mentorlust, aitab leida sobivaid äripartnereid ja kontakte ning toetab äritehinguteni jõudmist Jaapani turul.

Jaapan on palju võimalusi pakkuv turg, olles erinevate reitingute järgi mõnel juhul maailmas neljas või nüüd viies majandus. Mõnes valdkonnas äärmiselt kaugele arenenud, näiteks autotööstuses, kuid teisalt paljudes teemades veel arenguvõimalusi otsiv turg on alati pakkunud suurt huvi ka Eesti ettevõtetele.

Turule sisenemine Jaapanis tähendab kindlasti tavalisest pikemat suhete loomise aega ja seeläbi turule sisenemiseks investeeritavate ressursside maht (aeg, finantsid, tööjõud) on tunduvalt suurem võrreldes teiste kaugete turgudega. Jaapanlased on oma ärisuhete ülesehitusel ülimalt detailsed – uuritakse väga põhjalikult ettevõtte senist tausta ja kogemusi ning pakutava toote/teenuse või tehnoloogia tegelikku olemust ja töökindlust. Paljud küsimused, mis eurooplasele tunduvad iseenesestmõistetavana, tulevad eraldi tähelepanu alla. Sestap tuleb arvestada arvukate ärikohtumistega mitmete kuude või isegi aastate jooksul.

Teisalt, kui kohtumiste kadalipp on läbitud ja usaldus võidetud ning lauale võetakse teemad NDA, MoU või LoI sõlmimisest, siis on see konkreetne märk tegeliku äritehingu sõlmimise soovist. Lisaks on jaapanlaste jaoks pilootprojekti pikkus tavaliselt kolm aastat, erinevalt Euroopast, kus piloteeritakse või testitakse mõnede kuude ja maksimaalselt aasta jooksul. Lisaks on jaapanlased oma äripartnerite osas algselt küll väga valivad, kuid kord valiku teinud, väga lojaalsed. Seega ajalise ja rahalise investeeringu maht turule sisenemiseks tasub üldjuhul ära pikaajalise partnerlusena.

FinEstJapan projekti eesmärgiks on toetada 2,5 aasta jooksul Eesti ja Soome tehnoloogiaettevõtteid Jaapanis turule jõudmiseks. Selleks on projekti konsortsiumi liikmed, Tehnopol ja GNF, värvanud kohaliku konsultantide tiimi Jaapanis, kelle ülesandeks on kohapeal sobivaid ärilead’e  leida ning kohtumisteks ettevalmistusi teha. Lisaks toetab projekt huvilisi Jaapanisse toimuvate ärimissioonidega, mille raames on tähelepanu 1:1-le ärikohtumiste läbiviimisel ja uute kontaktide leidmisel.

Maikuus toimunud esimese missiooni käigus oli ettevõtetel palju eraviisilisi kohtumisi ja vabal hetkel sai külastada Sushi TecHi tehnoloogiamessi, mis koondab endas suurimate Jaapani korporatsioonide esindatust ja paljude idusektori ökosüsteemi osalejate väljapanekuid. Messi ülesehitus on üsna rahvusvaheline, mistõttu on lihtne uusi kontakte leida ja sõlmida. Projekti raames on plaan ka järgmisel aastal Tokyos SusHi Techi messi külastada.

Järgmine Jaapani suunaline missioon toimub 20.-24. oktoobrini Osakasse. Missioonil osalemiseks peab ettevõttel olema huvi Jaapani turule sisenemiseks ning tehtud omalt poolt ka esimesed taustauuringud turu sobivuse kohta. Projekt pakub läbi kohalike konsultantide täiendavat turuanalüüsi ja võimalikke kontakte. Lisaks peavad kõik projektis olevad ettevõtjad läbima turule sisenemiseks vajaliku eelmentorluse, mis aitab Jaapani turu jaoks vajalikku väärtuspakkumist ja ekspordistrateegiat analüüsida.

FInEstJapan projektiga liitumiseks kirjuta: Anu Puusaag, anu.puusaag@tehnopol.ee.

Innovatsioonifoorumil MELT kuulutati juba kuuendat korda välja Tallinnovationi konkurss. Tallinna linna ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol koostöös toimuva innovatsioonikonkursi eesmärgiks on leida targa linna lahendusi, mis muudavad linna teenuseid ja keskkonda mugavamaks nii ettevõtete, elanike kui külaliste jaoks. Esmakordselt on sel aastal lisandunud ka eksporditoetus ettevõtetele ja võimalus testida oma lahendusi Saksamaal. 

Innovatsioonikonkursiga võtab Tallinn kasutusele nüüdisaegsed targa linna lahendused, mis muudavad linnaruumi kaasaegsemaks, inimsõbralikumaks, säästlikumaks ja kaasavamaks. Konkurss elavdab linna ja tehnoloogiaettevõtete koostööd, luues võimalusi uudsete riistvarapõhiste toodete ja teenuste testimiseks, kasutamiseks ning arendamiseks. 

Lisaks testimisele näeb ka Tallinna linn vajadust toetada alustavaid ettevõtteid eksporditoetusega, mistõttu on konkursi toetussummast võimalik läbi viia testimisega seotud tegevusi välisriikides. Tallinn teeb sel aastal esmakordselt koostööd Saksamaal asuva Heidelbergi linnaga, kuhu kuni kahel Eesti ettevõttel on võimalik minna oma lahendusi testima. Heidelberg toetab Eesti ettevõtteid lisaks 15 000-eurose testimisfondi ulatuses. 

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul on Tallinnovation Tallinna kui targa linna julgus ja valmisolek teha koostööd ettevõtetega, et tuua uuenduslikud lahendused inimeste igapäevaellu. „Eesmärk on arendada linna, mis on avatud ideedele, toetab ettevõtlust ja loob väärtust nii siin kui piiri taga. Koostöö Heidelbergi linnaga annab Eesti ettevõtetele võimaluse viia oma lahendused rahvusvahelisele areenile – just selline partnerlus on tulevikulinna vundament,“ sõnas Roose.

Tehnopol on ettevõtetele testlinnaku võimalust pakkunud kümmekond aastat. See annab alustavatele ja kasvavatele ettevõtetele „päris kliendi“ kogemuse võimalikult kiiresti ning lubab katsetada enda loodavaid tehnoloogilisi lahendusi väga varajases faasis. Eesti kontekstis pole sugugi palju selliseid kohti, kus ettevõte saab oma asukoha lähistel testida enda arendatud toodet või teenust.  

Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško ütles, et hea meel on näha, et lisaks testimisvõimaluse pakkumisele panustab linn ka ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisse. „Tallinnovation ei ole enam ammu ainult kohalike testimiste platvorm – näeme järjest enam ettevõtteid, kes soovivad oma lahendustega ka välisturule minna. Seetõttu on eriti rõõmustav, et saame sel aastal esmakordselt pakkuda testimisvõimalust ka Saksamaal Heidelbergis. See avab ettevõtetele reaalseid koostöövõimalusi ja aitab viia Eesti nutikaid lahendusi rahvusvahelisele areenile. Usun, et ekspordivõimaluse ja kohaliku testimise kombinatsioon annab ettevõtetele võimsa tõuke edasiseks kasvuks,“ lausus Goroško. Tema sõnul ühtib see Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat tehnoloogiaettevõtlust ja innovatsiooni. 

Innovatsioonikonkursile on oodatud Tallinnasse registreeritud ettevõtted. Ettevõtete vahel läheb sel aastal jagamisele kuni 145 000 eurot. Varasemalt on konkursilt rahastuse saanud GScan, TrackDeep, BiKeep, VOK Bikes (pildil), iBiot/Cleanhand, KrattWorks, R8 Technologies, Solintel, Teede Tehnokeskus, WiseParker (LainePoiss), Rexplorer, Fusebox, Aiotex, 10Lines, Ringo Eco, Koduandur, FudLoop, Thinnect, FOB Solutions, Digilogistika Keskus ja MyGames. 

Kandideerimine on avatud kuni 25. maini.  

Konkursi kohta saab põhjalikumalt lugeda ja taotlusi esitada siin veebilehel.

Kas oled kohanud ettevõtet, kes ütleks, et koostöö alustamine suurte korporatsioonidega on lihtne ja relevantse kontakti leidmine kerge? Õige inimeseni pole Eestis ehk tõesti liiga keeruline jõuda, sest keegi ikka tunneb kedagi. Aga kas koostööks on ajastus õige? Või kuidas oleks kontaktide leidmisega Soomes või Rootsis? Juba keerulisem. 

Siin tulebki mängu projekt Scale-Able, mis idu- ja kasvuettevõtete eest on juba mõned head sammud ära teinud, saanud pardale innovaatilistest lahendustest huvitatud korporatsioonid ja kaardistanud nende konkreetsed vajadused. Kui see protsess on tehtud, siis asutakse leidma korporatsioonidele sobivaid lahendusi ja tooteid pakkuvaid ettevõtteid. Kõik see eelneb kahepäevasele matchmaking üritusele, mis toob valitud idu- ja kasvuettevõtted kokku korporatsioonidega. Ürituse raames toimuvad ettevõtete vahelised kureeritud kohtumised, töötoad ning suur roll on võrgustumisel ja kontaktide loomisel.  

Projekt põhineb Ignite Swedeni poolt välja töötatud unikaalsel metoodikal. Alates 2017. aastast alates on läbi Ignite süsteemi alguse saanud üle 610 eduka ärilise koostöö.  

Scale-Able projekti raames on toimunud juba kaks väga edukat matchmaking sündmust Rootsis – Norrköpingus ja Stockholmis. Neil üritustel on osalenud sellised mainekad korporatsioonid nagu näiteks Royal Caribbean Group, Siemens Energy, Liebherr Appliances, Valmet Automotive, Fortum, A2A, Elisa, EnBW Energie Baden-Württemberg AG, Meyer Turku, ENEFIT, SEB, Saab AB, Skanska.  

Aleksandr Zirk firmast Bisly jagas oma kogemust Stockholmi üritusel osalemisest: “See üritus oli suurepäraselt korraldatud – alates planeerimisest kuni kohapealse ürituse ja suurkorporatsioonidega kohtumiseni. Kõik sujus laitmatult. Valitud ettevõtted olid täpselt õiged, kuna nad olid tõeliselt huvitatud meie pakutavast.” 

Kolmas matchmaking toimub Tallinnas 20.-21. mail ja meil on nimekirjas juba väga põnevaid suurettevõtteid. Seekordsele üritusele otsime idu- ja kasvuettevõtteid, kes pakuvad kaksikkasutuse ja turvatehnoloogia lahendusi sellistes alamkategooriates: 

• Küberturvalisus 
• Arvutinägemine 
• Kriitiline infrastruktuur ja logistika  
• Andmete ja teabe turvalisus 
• Digitaalne kaitse  
• Digitaalne vastupidavus  
• Droonid ja robootika  
• Operatiivne turvalisus  

Kui sinu idu- või kasvuettevõte pakub lahendusi nimetatud valdkondades ja soovib teha koostööd korporatsioonidega, ootame sinu avaldust hiljemalt 3. aprilliks siin: scale-able.tehnopol.ee.

Huvitatud korporatsioonidel palume ühendust võtta Alice Reiseliga (alice.reisel@tehnopol.ee). 

Scale-Able projektipartnerid: Ignite Sweden (Rootsi), Norrköping Science Park (Rootsi) ja Tehnopol. Projekt saab rahastust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist. 

Tehnopol alustas koostöös Soome partneri, Green Net Finlandiga, Eesti ettevõtete toodete ja teenuste viimist Jaapani turule. Koostöö toimub projekti FinEstJapan raames. 

Jaapan, maailmas neljas majandus, on ilmselgelt väga huvitav sihtriik paljudele Euroopa Liidu ja ka Eesti ettevõtetele. Kuigi kultuuriruumilt ja keeleliselt keeruline, on see täna, maailmas toimuvat arvestades, sihtriik, mida tasub uue sihtturuna kaaluda.

Ärisuhteid Jaapanis mõjutab kõige enam Euroopa Liidu ja Jaapani vahel sõlmitud majanduslik lepe aastast 2019, mis vähendab oluliselt Euroopast pärit toodetele tollimakse Jaapani turule sisenemisel. EL on omalt poolt ka palju pingutanud, et majandussuhteid hoida ja toetada. Jaapani turgu kaaludes peab arvestama, et turg on kindlasti ajaliselt pikka planeerimist ja sisseelamist vajav, mis tähendab ka piisavalt ressursse, et kohalike kontaktidega töötada. Riigi kultuuriruum ja keeleline eripära on peamiseks takistuseks, miks paljud ettevõtted loobuvad. Samas pikaajaliselt loodud suhtevõrgustik ja suhete hoidmine tagavad lõpuks edu. 

Toetamaks Eesti ja Soome ettevõtete Jaapani turule laienemise võimalusi, käivitas Tehnopol koostöös Green Net Finlandiga projekti FinEstJapan. Projekti raames on Eesti ettevõtetel võimalus kasutada turule sisenemiseks ettevalmistavate tegevuste, peamiselt ekspordistrateegia ja tegevuskava loomiseks, kohalikku mentorabi kuni 8 tunni ulatuses ning turule sisenemiseks Jaapani turul kohapealset mentorabi. Jaapani turul kohapeal on projekti partnerite poolt kinnitatud partner, kelle peamiseks ülesandeks on igale projektis osalevale ettevõttele otsida sobivaid kontakte. Projekti partner Jaapanis toetab ja osaleb ka sissejuhatavate kohtumiste läbiviimisel ja läbirääkimiste algatamises.

Lisaks on projekti raames võimalik kord aastas, 2025. ja 2026. aastal, külastada Jaapanit koos teiste Eesti ja Soome ettevõtetega ning kohtuda partneritega kohapeal. Seejuures tasutakse programmi raames ettevõttele kohapealne majutuskulu ning programm. 

Kõiki projektis osalevaid ettevõtteid oodatakse ühinema ka Exponauti platvormiga, mille abil veelgi enam kontakte ja haaret Jaapani turul laiendada. 

Osalema on oodatud Eesti tehnoloogiaettevõtted, sh tervisetehnoloogia ettevõtted, mille toote/teenuse peamiseks märksõnaks on kas rohetehnoloogia, säästlikkus või jätkusuutlikkus.

Kui Jaapan tundub põnev, siis täpsema info FinEstJapan projekti kohta leiab siit. Täiendavaid võimalusi tasub vaadata ka EU Business Hubi kodulehelt. 

Küsimuste korral pöörduge Anu Puusaagi poole: anu.puusaag@tehnopol.ee.