Eesti ettevõtjate edu ei piirdu koduturuga – just rahvusvaheline tegutsemine on see, mis loob lisandväärtust ja aitab paremini toime tulla ka majanduskriisidega. Kui sinu ettevõte plaanib laieneda Läänemere regiooni riikidesse, siis Tehnopol koos partneritega kutsub osalema rahvusvahelises ekspordiprogrammis BSR Go-abroad. 

Tegemist on praktilise ja struktureeritud programmiga, mis on suunatud mikro- ja väikese suurusega ettevõtetele, kellel on soov kasvatada ekspordivõimekust ja laiendada tegevust välisturgudele. 

Miks liituda? 

• Ainult 6,3% Läänemere piirkonna VKEdest ekspordib aktiivselt – see on võimalus silma paista! 
• Ettevõtted, kes tegutsevad rahvusvaheliselt, on kriisidele 30% vähem vastuvõtlikud. 
• Teenuste eksport kasvas 2024. aastal märgatavalt – eriti tugev kasvuala on Saksamaa turg. 

BSR Go-abroad programm koosneb neljast erinevast etapist ning algab see kuu aja jooksul toimuvate online töötubadega järgmistel teemadel:  

• Rahvusvahelise mõtteviisi kujundamist 
• Andmepõhist turuanalüüsi ja turule sobivuse hindamist 
• Meeskonna ülesehitamist ekspordiks 
• Rahvusvaheliste tegevuste digitaliseerimist ja skaleerimist 

Edasi on võimalik omistatud teadmisi veelgi süvitsi viia läbi peer-to-peer sessioonide, ekspordinõustamiste, individuaalse toe ja tagasiside kaudu. Programmis pakume ka võrgustumisvõimalusi teiste Läänemere piirkonna ettevõtjatega – just seal, kuhu soovid jõuda! 

Programmi eesmärk on olla sillaks sinu ettevõtte ja Läänemere piirkonna turgude vahel, toetades nii turule sisenemise strateegiate loomist, ärimudeli valideerimist kui ka reaalsete kontaktide loomist koostööks. 

Järgmine grupp alustab juba juunis. Osalemiseks on vaja registreerida ja avaldus saata siin platvormil.

Loe ka teiste Eesti ettevõtete kogemuslugusid programmist. 

Huvi ja küsimuste korral kirjuta: mariann.uudmae@tehnopol.ee.  

20.-21. maini toimub Tallinnas rahvusvaheline matchmaking üritus, kus Eesti, Soome ja Rootsi idu- ja kasvuettevõtted saavad luua koostöösuhteid juhtivate korporatsioonidega nagu näiteks ACTIA, SAAB, SEB, Telia ja paljud teised. See on suurepärane võimalus idu- ja kasvufaasis ettevõtetele, mis tegelevad turvatehnoloogia või kaksikkasutusega tehnoloogia lahendustega. 

Üritus toimub Scale-Able projekti raames, mida Tehnopol viib ellu koos Rootsi koostööpartneritega Ignite Sweden ja Norrköping Science Park. Scale-Able projekti raames on toimunud juba kaks väga edukat matchmaking sündmust Rootsis – Norrköpingus ja Stockholmis. Neil üritustel on osalenud sellised mainekad korporatsioonid nagu näiteks Royal Caribbean Group, Siemens Energy, Liebherr Appliances, Valmet Automotive, Fortum, A2A, Elisa, EnBW Energie Baden-Württemberg AG, Meyer Turku, ENEFIT, SEB, Saab AB, Skanska ning ka seekord on üritusel osalemas väga mainekad korporatsioonid. 

Üritusele eelneb korporatsioonide vajaduste kaardistamine, et leida neile sobivaid teenuseid ja tooteid pakkuvad idu- või kasvuettevõtted. Ürituse raames toimuvad ettevõtete vahelised kureeritud kohtumised, töötoad ning suur roll on võrgustumisel ja kontaktide loomisel.   

Seekordse matchmaking ürituse raames otsivad korporatsioonid lahendusi järgmistes valdkondades: 

• Küberturvalisus (cybersecurity): lahendused, mis kaitsevad andmeid ja süsteeme väliste rünnakute eest. 

• Masinnägemine (computer vision): tehnoloogiad, mis võimaldavad masinatel tõlgendada visuaalset maailma. 

• Operatiivne turvalisus (operational security): meetmed ja tehnoloogiad, mis tagavad organisatsioonide olulise teabe igapäevase turvalisuse. 

• Digitaalne vastupidavus (digital resilience): lahendused, mis aitavad organisatsioonidel vastu seista ja kiiresti taastuda digitaalsetest häiretest või rünnakutest.  

• Andmete ja teabe turvalisus (data & information security): lahendused, mis on suunatud organisatsiooni andmete kaitsmisele volitamata juurdepääsu, kasutamise, avalikustamise, rikkumise, muutmise või hävitamise eest. 

• Digitaalne kaitse (digital defence solutions): lahendused, mis aitavad kaitsta organisatsioone ja nende digitaalseid süsteeme küberohtude eest. 

• Kriitiline infrastruktuur ja logistika (critical infrastructure & logistics): lahendused, mis tagavad süsteemide ja rajatiste turvalisuse ja efektiivsuse. 

• Droonid ja robootika (drones and robotics): autonoomsed süsteemid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid. 

Kui sinu ettevõte poolt loodav lahendus sobib, kohandub või oma potentsiaali neis valdkondades, siis on see matchmaking üritus sinu võimalus avastada uusi strateegilisi koostöövõimalusi. 

Idu- ja kasvuettevõtete avaldusi üritusel osavõtmiseks ootame kuni 6. aprillini. Rohkem infot ja taotlusvormi leiad siit: scale-able.tehnopol.ee 

Scale-Able projekt on ellu kutsutud tänu Euroopa Liidu Kesk-Läänemere Programmile. 

Startup Inkubaatori kiirendiprogrammis alustas oma teekonda uus kohort – 10 uut ja ambitsioonikat iduettevõtet asuvad järgmise kuue kuu jooksul oma lahendusi arendama, turule tooma ja loodetavasti jõuavad ka investorite huviorbiiti. Neid toetavad tipptasemel mentorid, nad läbivad kvaliteetse koolitusprogrammi ning saavad kasvada ja areneda tugeva kogukonna toel.

Startup Inkubaator pakub alustavatele ettevõtetele parimat tuge MVP või prototüübi edasiarendamiseks. Programm on kuutasu vaba, pakkudes osalejatele ligipääsu mentoritele ja vajalikele ressurssidele. Inkubaatori eesmärk on aidata idufirmadel jõuda järgmisele tasemele, pakkudes neile tuge ja väärtuslikke kontakte, mis kiirendavad ettevõtete kasvu ja arengut.

Tutvu uue lennu ettevõtetega:

FindMyAccountant – Eestis ainulaadne raamatupidamisteenuste otsimise portaal, mis viib kokku ettevõtjad ja raamatupidajad, pakkudes kiiret ja soodsat lahendust hinnapäringuteks ning teenusepakkujate leidmiseks.

Helly – Tehisintellektil põhinev AAC-tarkvara, mis lihtsustab kõnehäiretega laste suhtlemist, pakkudes intuitiivseid ja nutikaid lausete koostamise funktsioone.

Blissin.me – AI-põhine coaching’u platvorm, mis aitab kasutajatel seada eesmärke, jälgida edusamme ja saada taskukohast juhendamist igal ajal ja igas kohas.

ChargeIQ – Platvorm, mis muudab pistikupesad kasumlikuks ärivõimaluseks avalikes kohtades, näiteks lennujaamades ja kohvikutes.

Antscape – Automatiseeritud ja andmepõhine maastikuplaneerimise tarkvarateenus, mis lihtsustab ja optimeerib haljastusprojekte.

UXMust – Kasutajakogemuse optimeerimise tööriist, mis tuvastab kasutatavusprobleeme ja pakub praktilisi soovitusi, et parandada digitaalseid teenuseid ja kasvatada äritulemusi.

LeadFellow – PRM (partner relationship management) lahendus, mis lihtsustab müügivihjete vastuvõtmist ja haldamist, pakkudes läbipaistvat komisjonitasude süsteemi.

VocaMetrix – Kõneteraapia tehnoloogiad, mis ühendavad täiustatud helitöötluse ja interaktiivsed mängud, et muuta taastusravi tõhusamaks ja kaasahaaravamaks.

Spiiker – AI-põhine AAC-rakendus, mis loob piktogramme ja toetab kõnehäiretega inimeste suhtlemist, pakkudes mitmekesiseid kohandatavaid lahendusi.

Regalecus – Mitmeotstarbeliste meredroonide arendaja, mille droonid suudavad tegutseda nii vee peal kui ka all, pakkudes lahendusi nii sõjaliseks kui ka tsiviilkasutuseks.

Esimene koolituspäev toimus 18. märtsil Tehnopol Startup Inkubaatoris ning selle viis läbi kogenud võtmementor Heidi Kakko, keskendudes ärimudeli ja meeskonna arendamisele. Järgmisel õhtul kohtusid uued ja senised inkubandid ühisel koosviibimisel, et üksteisega lähemalt tuttavaks saada ja kogemusi vahetada.

Startup Inkubaator võtab avaldusi vastu kaks korda aastas. Järgmine kandideerimisvoor toimub sügisel 2025. Registreeri oma huvi SIIN, et olla esimeste seas, kes sellest teada saab!

Innovatsioon on linnade jaoks võimas tööriist, kuid see nõuab tahet ja ressurssi, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopoli digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag Äripäevas.

Kaasajal ei konkureeri oma elanike heaolu ja talentide meelitamise vallas omavahel üksnes riigid, vaid ka linnad. Linnad peavad pakkuma atraktiivset ja turvalist elukeskkonda ning hoidma end uuendustele avatuna, et vältida väljasuremist. Vastupidist võib tihti näha paikades, kust inimesed massiliselt ära kolivad.

Mida saab üks linn omalt poolt teha, et püsida ahvatlevana nii kohalike kui ka talentide jaoks? Vastus peitub muu hulgas innovatsioonis ja selle teadlikus juhtimises.

Tallinn, Pärnu, Kohtla-Järve

Tehnopol on aastaid toetanud linnu uute tehnoloogiate ja lahenduste juurutamisel. Meie kogemus näitab, et kõige edukamad on need omavalitsused, mis suudavad mõista ja haarata kinni uutest võimalustest.

Üheks selliseks võimaluseks on innovatsioonifondi konkurss. Tallinn, Pärnu ja Kohtla-Järve on head näited sellest, kuidas linna areng on saanud hoogu ja värsket hingamist uuenduslike lahenduste testimiste ja rakendamise abil. Nutikas ülekäigurada Kohtla-Järvel, targad toidujagamiskapid Pärnus ning pakendikorjesüsteem või rattaparklad Tallinnas on vaid mõned näited sellest, kuidas tehnoloogia võib muuta linnakeskkonna turvalisemaks, efektiivsemaks, rohelisemaks ja atraktiivsemaks.

Miks ei ole sarnaseid lahendusi näha kõikides Eesti linnades? Kas mõned omavalitsused on kohanemisvõimelisemad kui teised?

Esmalt kulu, seejärel tulu

Innovatsioon on võimas tööriist, kuid see nõuab tahet ja ressursse. Linnadel tuleb arvestada, et uus tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme automaatselt. Esmalt tähendab see suuremat pingutust: rohkem organiseerimist, valmidust teha asju teistmoodi, algseid investeeringuid ja järjekindlust, et lahendused hästi tööle saada. Aga kui see kord juurutatud saab, näeme olulist kokkuhoidu, olgu siis tõhusama liikluskorralduse, energiasäästu või kasvava turvalisuse ja linnakodanike heaolu näol.

Innovatsioonifondide toel testitud Eesti ettevõtete lahendused on leidnud tee ka rahvusvahelisele turule. Krattworksi droonid lendavad Ukrainas, 10Lines’i robotid ja Bikeepi rattaparklad vallutavad USAd, Fusebox toimetab Lõuna-Ameerikas, GScan Araabia maades. Need edulood kinnitavad, et isegi väikeses Eesti linnas tehtud pilootprojektidest võivad alguse saada lahendused, mis muudavad maailma.

Kohalikud omavalitsused võiks senisest rohkem kaaluda innovatsioonifondi-sarnaste meetmete rakendamist, mis võimaldavad tehnoloogiaid testida kiiremini ja vähem riskantsemalt ning seeläbi vältida kohest hankimiskohustust. Seejuures tuleks selgelt teadvustada, et linnaruumi areng on meie kõigi ühine vastutus. Uuendustele vastuseis või nende edasilükkamine ei toeta ei elanike heaolu ega linna kestlikkust.

Kui tahame, et Eesti linnad oleks kohad, kuhu inimesed soovivad ka tulevikus elama tulla ja siia jääda, peab innovatsioon olema prioriteet, mitte juhuslik valik. See pole mitte ainult konkurentsieelis, vaid ka ellujäämise küsimus.

Arvamuslugu ilmus 18. märtsil Äripäevas.

Veebruaris toimunud Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi TECH Bootcamp’il jõudis finaali kuus tiimi – igaüks oma idee, kire ja ambitsiooniga. Silma paistis aga üks tiim eriti eredalt: SceneHunter, kes võttis ette filmimaailma ühe kõige ajamahukama ja paberimahukama osa – võttepaikade leidmise – ning pakkus sellele nutikat, tehnoloogiapõhist ja skaleeritavat lahendust.

SceneHunter valiti bootcamp’i parimaks tiimiks. Neile anti 1000-eurone toetus prototüübi loomiseks ning kutse liituda Filmi- ja multimeediakiirendiga, et viia idee järgmisele tasemele koos filmisektori ja iduettevõtluse ekspertidega.

Mis probleemile SceneHunter lahendust pakub?

SceneHunter on platvorm, mis aitab režissööridel, lokaatsioonijuhtidel ja produtsentidel leida sobivaid võttepaiku kiiresti, lihtsalt ja visuaalselt läbimõeldult.

Funktsioonid, mis muudavad töö sujuvamaks:

• Otsing visuaalsete parameetrite alusel
• 360° panoraamvaated
• Võimalus salvestada sobivaid kaadreid õigete nurkade alt
• Võrdlus storyboard’i ja võtteplaaniga
• Loodusliku valguse langemise simuleerimine
• Info olemasolevate pistikute, tualettide ja parkimise kohta

Virtuaalse koopia loomiseks kulub vaid viis minutit ning piisab tavalisest nutitelefonist ja sammsammulisest juhendist – ei mingit spetsiaalset varustust.

Miks see on oluline just praegu?

Voogedastusplatvormide buum on tõstnud sisu tootmise enneolematule tasemele. Netflix, HBO, Disney+ ja Amazon loovad sadu originaalprojekte aastas, millest igaüks vajab värskeid ja mõjuvaid visuaalseid keskkondi. Samal ajal on sobivaid võttepaiku järjest keerulisem leida – see nõuab aega, raha ja tohutut eeltööd.

SceneHunter pakub lahendust, mis võimaldab võtteid ette planeerida, modelleerida kaadreid, hinnata valgusolusid, võrrelda asukohti storyboard’idega – ja seda kõike ilma sõitude, koosolekute või pikalt venivate kooskõlastusteta.

Meeskond ei püüa valdkonda pea peale pöörata, vaid usub järk-järgulisse, aga süsteemsesse muutusesse – tehnoloogia abil ja sisuliselt.

„Konkurente uurides märkasime, et Euroopas ei ole ühtset platvormi, mis võimaldaks lokaatsioone otsida universaalselt. Mõnes riigis leidub väiksemaid kohalikke lahendusi, kuid midagi tõeliselt rahvusvahelist ei ole. Kuna tootmise geograafia laieneb, peavad ka võttekohtade turud muutuma globaalseteks,“ märgib SceneHunteri tiim.

Ent see on vaid üks külg

Filmi- ja multimeediakiirendi programmi juhi Olga Kurdovskaja sõnul on kasvamas huvi virtuaalsete võttevormide ja XR-tehnoloogiate vastu. „LED-stuudiotes tehtavad võtted eeldavad kõrgresolutsiooniga 3D-lokaatsioone. SceneHunter suudab seda pakkuda. Tegelikult võib platvorm toimida sillana pärismaailma ja virtuaalsete võttepaviljonide vahel, avades täiesti uue turu. Ja ärme unusta noori iseseisvaid loojaid, kel puuduvad eelarved pikkadeks scoutimistuurideks – nemad saavad vajaliku info kätte ühe klikiga ja saavad rohkem toota.“

Nafta Filmsi tegevjuht Esko Rips, kes kuulub ka filmikiirendi nõuandvasse kogusse, lisas:
„Nägin hiljuti, kuidas Amsterdam tellis linna südamest digitaalse mudeli – lihtsalt selleks, et vältida iga kord reaalse tänava sulgemist filmimiseks. Täpselt siin on SceneHunteri potentsiaal – tuua lahendus sinna, kus tootmine juba komistab.“

SceneHunteri tiimi vastus: „Need näited kõnetavad meid. Keskendume praegu lihtsale ja skaleeritavale tuumiklahendusele, kuid oleme valmis arenema koos tööstuse vajadustega. Oleme paindlikud ja kuulame tähelepanelikult.“

Kuidas jääb andmete ajakohasusega?

Võttepaigad muutuvad – sisekujundus uueneb, omanikud vahetuvad. Et andmed oleksid alati värsked, alustab tiim usaldusväärse baasiga, mida nad ise regulaarselt üle kontrollivad. Paralleelselt luuakse aktiivne kogukond kasutajatest ja sisuloojatest, kes saavad samuti aidata info ajakohasena hoida. Hiljem saavad liituda ka eramute ja huvitavate paikade omanikud, kellele pakutakse lihtsaid tööriistu oma andmete haldamiseks.

Bootcamp toob kokku mitte ainult ideed, vaid ka inimesed

Bootcamp toob kokku mitte ainult ideed, vaid ka inimesed SceneHunteri lugu ei räägi ainult tehnoloogiast – see räägib kohtumisest, mis oleks võinud olemata jääda. Meeskonna liikmed polnud enne bootcamp’i omavahel tuttavad. Aleksandr Korovin tuli filmimaailmast, samas kui Jegor Kisseljov, Artjom Kulikovski ja Jevgeni Andreitšenko on kood/Jõhvi tudengid. Bootcamp’i jooksul tekkis ühine arusaam ja soov teha midagi suuremat – koos.

Tänaseks on neil žürii tunnustus, kogukonna toetus ja esimene samm, mis võib muuta kogu valdkonda.

Liitu järgmise bootcamp’iga!

Programm toimub kaks korda aastas ning järgmine voor ootab osalejaid sügisel. Kui näed mõnda kitsaskohta filmitootmises, järeltöötluses, levitamises või monetiseerimises – ja sul on idee, kuidas seda lahendada, siis kandideeri juba täna.

Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi on rahastanud Euroopa Liit.

15. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas 10. innovatsioonifoorum MELT, mis sel aastal keskendub ettevõtete kasvule ja uurib lähemalt, millised on Eesti ettevõtete võimalused välisturgudel edu saavutamiseks. Üheskoos tipptegijatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas alustada eksporti, kuidas tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni maailmaturul ja kuidas ehitada üles jätkusuutlik rahvusvaheline äri.

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul arendatakse Tallinnas hulgaliselt innovaatilisi tooteid, teenuseid ja uusi ärimudeleid, millel oleks potentsiaali välisturgudele laieneda. „Ettevõtte kasvatamine ja ekspordiga alustamine on aga sageli keeruline väljakutse – see nõuab uusi teadmisi, ressursse ja riskide võtmist. MELT foorumil esinevad inspireerivad tipptegijad, eksperdid ja ettevõtjad, kes jagavad oma rahvusvahelise äri edulugusid ja praktilisi nõuandeid. Loodan, et need ettekanded, arutelud ja vahetu suhtlus kohapeal julgustavad ettevõtjaid Eesti piiridest kaugemale vaatama,” sõnas Roose.

Tallinna ettevõtluskeskuse andmetel on ettevõtjate huvi äri kasvatamise ja ekspordi vastu elav. Enamik ettevõtteid, kes on kasutanud linna välismessitoetust, on suutnud viimastel aastatel oma eksporti kahekordistada – edu on saavutanud teiste seas kondiitritoodete müügifrantsiisi looja, elektrikütte kulude optimeerimise lahenduste pakkuja ja haridustehnoloogia iduettevõte. Lisaks on keskus digilahenduste toetuse kaudu aidanud disainiettevõttel suurendada nii käivet kui ka kasumit, võimaldades ettevõttel oma tooteid edukalt Amazoni platvormil turustada.

MELT innovatsioonifoorumi alapealkirjaga „Kasv algab ekspordist: kuidas viia Eesti ettevõtted maailmaturule?“ võtabki fookusesse erinevad ekspordiga seotud aspektid. Innovatsioonifoorumil lavale astub enam kui 20 ettevõtjat ja eksperti, kes arutlevad välisturgudel tegutsemisega seonduvatel teemadel. Kõne alla tulevad ettevõtete kasvu- ja ekspordivõimalused ning väljakutsed ja rahvusvahelise brändingu olulisus, Eesti moebrändide rahvusvaheline edu ning kohalike teenuste maailmaturule viimise edulood. Lisaks arutletakse, kuidas saaksid ettevõtted Eesti kvaliteedikuvandist kasu lõigata. 

Foorumi peaesineja on Christopher Lyrhem, kes ise nimetab end „häirivaks analüütikuks“. Viimase 16 aasta jooksul on ta töötanud erinevates analüütikavaldkondades, sealhulgas aktsiauuringute, portfellihalduse ning tulevikustrateegia alal, praegu tegutseb ta investeerimisuuringute ettevõttes Sircular tulevikustrateegina (Chief Future Officer). Tema koostatud ulatusliku ülevaade „Regenerate the Economic Machine“ põimib omavahel eri lähtekohad – tehnoloogia, majanduse, kultuuri, poliitika ja rahanduse – ning väidab, et kliimakriisi lahendamise võti ei peitu laialdases koostöös, vaid maailmamuutvates innovaatilistes ideedes. Lyrhemi ettekanne foorumil „Regenerating the Global Economy” keskendub muuhulgas innovatsiooni piiriülesele olemusele ja globaalsel turul tegutsemisele ning tutvustab strateegiaid ärimudelite skaleerimiseks ja välisturgudel edukalt tegutsemiseks.

MELTi laval saavad sõna veel SEB analüütik Mihkel Nestor, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigiturunduse osakonna juht Kata Varblane, Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, Latitude 59 tegevjuht Liisi Org, JOIK ekspordi-ja turundusjuht Kadri Sild, Thermory AS müügidirektor Katrin Reinaste-Parve, Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Külli Hansen, ÄIO äriarendaja Kristi Lember, Racer Worldwide’i asutaja ja tegevjuht Mihhail Zigaldo, Maisons Beast asutaja Michael Burich ja Marimo asutaja Mariliis Pikkar. Kõnelejate seas on ka Cachet kaasasutaja ja juht Hedi Mardisoo, Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon ja NOH Production juhtiv partner Birgit Karus.

Vestlusi juhivad päevamoderaator, ajakirjanik ja saatejuht Johannes Tralla, Brand Manual asutaja Kaarel Mikkin, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag ning Tehnopoli ärisuuna juht Martin Goroško. 

Lisaks sisukatele ettekannetele ja diskussioonidele on Tallinna Kultuurikatlas demoala, kus tutvustatakse Eesti kõige põnevamaid innovatsioonitooteid ja -teenuseid. Sooviavaldused ettevõtjatel, kel on huvi oma toodet-teenust innovatsioonikonverentsil tutvustada, on oodatud kuni 24. märtsini. Rohkem infot leiab MELTi kodulehelt.

Foorumi lõpetab ühine võrgustumise üritus, kus saab jagada päevamuljeid ja luua kontakte. 

15. aprillil Tallinna Kultuurikatlas (Kursi 3, Tallinn) toimuvat 10. MELT innovatsioonifoorumit korraldavad Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Programmiga saab tutvuda ja pileti, hinnaga 60 eurot, osta lehel www.melt.ee.

Foto: Maksim Toome

Oma valdkonna jätkusuutlikkuse toetamist ei saa jätta kellegi teise hooleks. Järjepideva arengu tagamine on ühine vastutus. Just sina saad anda oma panuse stipendiumite, mentorluse või ka kogemuslugude jagamise näol. Sina mõistad, kuidas iga toetus loob võimaluse põhjalike teadmistega eksperdi lisandumisele.

TalTechi arengufondi eesmärk on aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ja akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis. Ettevõtlikud ülikooli lõpetajad ja kõrgete visioonidega teadusarendustöötajad panustavad enim Eesti majanduse arendamisse ja edasi viimisesse.

Millega arengufond tegeleb?

• Annavad võimaluse ettevõtetele ja eraisikutele toetada tehnikaülikooli üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid. Seda läbi stipendiumite ja ka muude toetusvõimaluste.
• Korraldavad kaks korda aastas suuri stipendiumikonkursse ning kogu sellega seonduvaid tegevusi (administreerivad tegevused, taotluste koondamine ja edastamine, aktuste korraldamine)
• Organiseerivad fondis olevate vabade vahendite ja stipendiumifondide investeerimist. Seda arengufondi nõukogu nõusolekul ning investeerimisspetsialistide nõuannete baasil.
• Toetavad koostöös erasektoriga Eesti inseneeria, loodustäppisteaduse, majanduse ja tehnoloogiahariduse jätkusuutlikku arengut.

Loe lähemalt TalTechi veebist!

Kas teadsid, et väljaspool Tallinna ja Tartut puuduvad Eestis valveapteegid? Hajaasustusega piirkondades ei ole 50%-l elanikest apteeki isegi 15-minutilise sõidu kaugusel. See tähendab, et tööpäevavälised tervisemured suunavad paljusid pöörduma just kiirabi või EMO poole, kuigi lahendust võiks pakkuda apteek.

Accelerate Estonia ja PricewaterhouseCoopers poolt läbi viidud mõjuanalüüs tõi esile, et iseteenindusapteekidel on potentsiaal pakkuda olulist lahendust.

1. Laiendada valveapteekide võrgustikku ja parandada käsimüügi- ja retseptiravimite kättesaadavust.
2. Parandada regionaalset apteegiteenuse kättesaadavust, eriti maapiirkondades.
3. Leevendada proviisorite ja farmatseutide nappust, võimaldades paindlikumat teenuse korraldamist.
4. Vähendada survet kiirabi ja EMO ressurssidele, kuna ootamatute tervisemuredega inimesed leiaksid lahenduse apteegist.

Kõige tõhusam lahendus?

Mõjuanalüüsi hinnangul oleks parim mudel kombineerida iseteeninduslahendus tavaapteegi käepikendusega ja täiesti eraldiseisva lahendusega. See tagaks paindlikkuse ja teenuse kättesaadavuse. Samuti on oluline vältida üleliigset regulatsiooni ja kaasata huvigrupid otsustusprotsessi.

Miks see oluline on?

• Apteekrite arv on vähenemas – 53% proviisoritest ja 43% farmatseutidest on üle 50-aastased ning paljud suunduvad pensionile järgmise 15 aasta jooksul.
• 36% kiirabi väljakutsetest toimub öösel (21.00–9.00), kuid ainult 40% EMO pöördujatest vajavad kiiret abi. Õhtustel tundidel eelistaks 45% elanikkonnast esmalt apteeki pöörduda.

Lahendus on võimalik.

Accelerate Estonia partneriks antud projektis on Grab2Go, kes pakub innovaatilisi iseteenindusapteekide lahendusi, võimaldades automatiseeritud käsimüügiravimite ostu ja videokonsultatsioone proviisoritega.

Grab2GO tehnoloogia aitab ressursse optimeerida, võimaldades proviisoritel nõustada patsiente üle Eesti video teel, luues samal ajal rohkem aega kohapealseteks konsultatsioonideks. Grab2Go täielikult autonoomne süsteem sisaldab reaalajas IoT-andmete kogumist, automatiseeritud laohaldust ja optimeeritud logistikat sujuvaks toimimiseks. Antud projekt on äratanud huvi Grab2Go ettevõtte ja lahenduste vastu paljude ettevõtete seas üle maailma ning samuti riikides, kus esinevad sarnased väljakutsed ravimisektoris. See kinnitab, et lahendusel on potentsiaali laienemiseks ka teistesse riikidesse.

Mõjuanalüüsi tulemusena on Accelerate Estonia koostamas seadusanalüüsi ja eelnõud toetamaks antud lahenduse turule tulekut.

Loe mõjuanalüüsi kohta rohkem siit!

Accelerate Estonia on riiklik innovatsioonilabor, mis aitab ettevõtetel ületada regulatiivseid takistusi ning avada uusi innovatiivseid turge läbi avalikule sektorile poliitikasoovituste koostamise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud ning Teadus ja ärilinnak Tehnopoli jõul käivitatud Accelerate Estonia eesmärgiks on teha kindlaks, et õigusruum käiks ühte jalga innovatsiooniga, tugevdades nii ettevõtete ja avaliku sektori vahelisi sidemeid kui ka tagades Eestile pikaajaline majanduskasv.

Jätkusuutlikkus pole enam ainult suund, vaid ettevõtete jaoks hädavajalik strateegiline eesmärk, et tagada konkurentsivõime muutuvas maailmas. Suurenev nõudlus keskkonna- ja ühiskonnahoidlike lahenduste järele sunnib idufirmasid mõtlema laiemalt – mitte ainult oma toodete ja teenuste arendamise, vaid ka nende mõju üle. Uus programm – Zebra ScaleUp – aitabki kasvuettevõtetel töötada välja äristrateegia, mis on kookõlas kestlikkuse printsiipidega. 

Tehnopoli ja Soome koostööpartneri, Haaga-Helia ülikooliga koostöös loodud Zebra ScaleUp programm alustas 8. oktoobril sündmusega, mis tõi osalejateni väärtuslikku teavet ettevõtte skaleerimisest ja investeerimisest jätkusuutlikesse idufirmadesse. 

Üritusel jagasid oma edulugusid Eesti edukad kasvuettevõtted Roofit.Solar ja Raiku Packaging. Mõlemat ettevõtet ühendab asutajate ääretu pühendumus ja eesmärgile orienteeritus. Roofit.Solar kaasasutaja Helen Anijalg tõi esile toetused, mida nad on aastate jooksul saanud. Inkubaatori ja kiirendiprogrammid, ülikoolide ning riigi poolt juhitud toetusökosüsteemid on olnud hindamatud kontaktide loomisel, tagasiside saamisel ja toote testimisel enne järgmiste sammude astumist. 

Zebra ScaleUp bootcamp aitab ettevõtetel kasvuks valmistuda 

Eesti rohetehnoloogia riskikapitaliettevõte 2C Ventures käivitas käesoleva aasta jaanuaris 50 miljoni euro suuruse fondi. Ettevõtte asutaja Hendrik Reimand andis ülevaate fondi investeerimisstrateegiast, kus on olulisel kohal globaalsed eesmärgid, läbimõeldud tootearendus ja teadlikkus investorite ressurssidest ning ühendustest, mis aitavad ettevõttel maksimaalset kasu saavutada.  

Eelmainitu on fookuses ka novembri lõpus toimuval Zebra ScaleUp bootcampis, milles saavad osaleda 20 valitud kasvuettevõtet. Bootcampi raames saavad ettevõtted nõu ja juhiseid kogenud ekspertidelt tootearenduse, meeskonna ülesehituse, investeeringuvalmiduse ja globaalsete turgude vallutamise osas. Lisaks saavad osalejad tuge kogukonna kaudu. Valitud ettevõtted töötavad ühiselt oma eesmärkide saavutamise nimel ning üksteiselt õppimine ja toetus omab seejuures suurt väärtust.  

Jätkusuutlikkuse strateegia aitab äri kasvatada 

Greenstepi jätkusuutlikkuse teenuste juht Ella Tanskanen rõhutas usaldusväärse jätkusuutlikkuse andmestiku olulisust. Uued ettevõtted vajavad tõenduspõhiseid andmeid, et konkureerida suurte tegijatega maailmas, kus ESG-raporteerimine mängib võtmerolli. 

Soome investor ja sariettevõtja Mikko-Pekka Hanski ning Helsingi Ülikooli professor Kim Yrjälä käsitlesid väljakutseid, millega jätkusuutlikud ettevõtted rahastuse leidmisel kokku puutuvad. Hanski rõhutas, et üha enam investoreid huvitab ettevõtete ja toodete mõju: kuidas need kujundavad klientide elu ning avaldavad ühiskondlikku või keskkondlikku mõju kogu maailmas. 

Zebra ScaleUp bootcamp aitab ettevõtetel luua jätkusuutlikkuse strateegiat. Osa programmist keskendub algse sotsiaalse ja keskkonnamõju strateegia väljatöötamisele. Kõigile osalejatele pakutakse ka juhiseid ja põhimõtteid jätkusuutlikuks kasvuks.  

Bootcamp toimub 28.-29. novembril ja ettevõtetel on võimalik programmiga liitumiseks veel kandideerida. Lisainfo saamiseks vaata zebrascaleup.eu. 

Teine Scale-Able Matchday tõi Stockholmis kokku kasvuettevõtted ja suured korporatsioonid, et leida koostöövõimalusi energia ja rohepöörde valdkonnas.

Ürituse korraldasid Ignite Sweden, Norrköping Science Park, SISP – Swedish Incubators & Science Parks, teadus- ja ärilinnak Tehnopol ning Business Turku, eesmärgiga edendada koostööd korporatsioonide ja kasvuettevõtete vahel, kes pakuvad lahendusi energia ja rohepöörde valdkonnas.

Üritus oli osa Kesk-Läänemere Interregi programmi projektist Scale-Able, mille eesmärgiks on aidata skaleeritavatel ettevõtetel kasvada läbi piiriülese koostöö.

„Tugevate võrgustike loomine ja erinevate fookusvaldkondade ühendamine pakub kasvavatele ettevõtetele võimalust rahvusvaheliseks laienemiseks. Oluline on kultuuriperspektiivide mitmekesisus, mis elavdab piiriülest koostööd, eriti füüsilistel üritustel,“ sõnas Julia Ekström, Business Turku nõunik.

Johanna Lindholm-Järvinen, müügijuht Soome idufirmast Rester, mis toodab tekstiilijäätmetest taaskasutuse kaudu kvaliteetkiude, jagas oma mõtteid piiriülese koostöö kohta, mida projekt võimaldab.

„Scale-Able projekt on suurepärane, sest see toob kokku kasvuettevõtted ja uuenduslike ideede ning tehnoloogiatega idufirmad ja ühendab neid suurte ettevõtetega, kellel on võimalus neid ideid ellu viia ja neist ka kasu saada. Hindan eriti piiriülest koostööd, kuna Soome, Rootsi ja Balti riigid on üsna väikesed. On äärmiselt oluline, et me ei laseks piiridel meid piirata, vaid hoopis edendaksime koostööd,“ rääkis Lindholm-Järvinen.

Töötuba: koostöö idufirmadega ja „tagurpidi“ pitchimine

Scale-Able Matchday esimene päev algas töötoaga idufirmade ja korporatsioonide koostööst, kus osalejad uurisid koostöö väljakutseid ja takistusi. Liebherr ja idufirma IPercept jagasid oma edulugusid, pakkudes väärtuslikke teadmisi, kuidas ületada raskusi, millega idufirmad ja korporatsioonid sageli koostöös kokku puutuvad.

Üritus jätkus n-ö tagurpidi pitchimise võistlusega, kus korporatsioonid tutvustasid end potentsiaalsete partneritena idufirmadele. Võitjaks tuli Stockholm Exergi, kes avaldas publikule muljet oma veenva liftikõnega. Ruumi täitis elav energia, kus osalejad arutlesid ja tutvusid spontaanselt.

„Mulle meeldis väga kogu see võrgustumine. Inimesed olid tõeliselt huvitatud üksteise ettevõtete ja väljakutsete mõistmisest ning avatud arutelud toimusid igal pool,“ ütles Åsa Lyckström, Siemens Energy jätkusuutlikkuse juht.

Koostöö edendamiseks mõeldud matchmaking

Scale-Able Matchday teine päev oli pühendatud kureeritud matchmaking-kohtumistele, kus üle 50 kasvuettevõtte Eestist, Soomest ja Rootsist kohtusid 15 juhtiva korporatsiooniga, nagu Royal Caribbean Group, Fortum, A2A, Elisa, EnBW ja Valmet Automotive, kes kõik soovisid uurida uusi tehnoloogiaid oma tööstusharude uuendamiseks.

Päeva jooksul toimus enam kui 100 kohtumist ning lisaks mitmeid spontaanselt loodud kontakte, mis andsid üritusele täiendava dünaamika.

Ignite Sweden projektijuht Arwin Zendehrokh selgitas matchmaking‘u protsessi: „Alustasime mitu kuud tagasi, kaasates osalevad korporatsioonid ja määratledes nende tehnoloogiavajadused. Seejärel otsisime Soome, Rootsi ja Eesti ökosüsteemidest sobivaid idufirmasid, mis hõlmas taotluste ülevaatamist, andmebaaside sirvimist ja koostööd inkubaatoritega, et tagada parimad võimalikud vasted. Scale-Able Matchday kohtumised on selle põhjaliku protsessi tulemus.“

Eesti Energia tootejuhtimise kompetentsi ja discovery juhile Kaisa Einsokile avaldasid muljet ettevõtted, kellega ta päeva jooksul kohtus. „Kõik idufirmad, keda kohtasin, olid väga hästi ette valmistatud ja nendega oli väga lihtne suhelda. Nad vastasid täpselt meie vajadustele. Rääkisime sellest, kuidas me saame koos edu saavutada.“

Aleksandr Zirk, Eesti idufirma Bisly Balti- ja Põhjamaade ärisuundade asepresident, leidis, et üritus oli oluline võimalus kohtuda potentsiaalsete korporatiivpartneritega ja uurida uusi turge. Bisly tegeleb hooneautomaatika kättesaadavamaks tegemisega.

„Bisly on juba hästi esindatud Eesti ja Balti ökosüsteemides, kuid nüüd soovime laieneda Põhjamaadesse. Meie jaoks on oluline leida korporatiivpartnereid, kes aitaksid meil seda turgu vallutada,“ ütles Zirk.

Mitteametlikud vestlused ja tugevad kontaktid

Scale-Able Matchday pakkus ettevõtetele võimalust kohtuda silmast-silma. Lisaks eelbroneeritud, kureeritud kohtumistele soodustas üritus arvukalt vestlusi vabas õhustikus ja spontaanset suhtlust.

Fusebox Energy jaoks, mis ühendab energiaressursse ja energia vahendajaid, algasid vestlused juba enne ürituse algust.

„Minu jaoks algas üritus Tallinna lennujaamas, kui kohtusin kohalike Eesti idufirmade ja korporatsioonidega. Meil olid vabas vormis vestlused, naersime ja tutvusime üksteisega paremini. Kohtumine korporatsiooni esindajatega võileiva, koogi või kohvi kõrval loob täiesti teistsuguse õhkkonna võrreldes sellega, kui kohtume kontoris ja läheme kohe pitch‘ile,“ rääkis tegevjuht Tarvo Õng.

Teise Scale-Able Matchday lõppedes lahkusid osalejad uute kontaktide, teadmiste ja koostöövõimalustega. Idufirma Woola, mis kasutab jäätmevilla plastist mullikile asendamiseks, Põhjamaade müügijuht Basma Lerström tõi esile silmast-silma kohtumiste väärtuse. „Spontaanseid kohtumisi pidades olen saanud nii palju teadmisi korporatsioonide sisemistest toimingutest, probleemidest ja väljakutsetest ning sellest, kuidas idufirmad nagu Woola, saavad tõeliselt nende vajadusi uuenduslikul ja värskel viisil rahuldada,“ sõnas Lerström.

Scale-Able projekt jätkub kolmanda matchmaking-üritusega, mis toimub 12.-13. veebruaril Tallinnas, kus keskendutakse turvalise tehnoloogia ja kahese kasutusega lahendustega ettevõtetele. Lisainfot projekti kohta leiate siit.

Vaata videot Scale-Able Matchday tipphetkedest!

4.-8. novembrini on väikese ja keskmise suurusega tehnoloogiaettevõtetel võimalus külastada Usbekistani, et leida uusi koostööpartnereid ja ärivõimalusi.

Kontaktreisi eesmärgiks on toetada delegatsiooni liikmete ehk ettevõtete ärikontaktide loomist sihtriigis ning aidata kaasa toote/teenuse kohalikule turule sisenemisel. Külastatakse äriorganisatsioone, korraldatakse iga ettevõtte jaoks väärt kohtumisi ning luuakse uusi koostöösuhteid. 

Kontaktreisil osalemiseks peavad ettevõtted olema liitunud Bridging4Growth projektiga.

Reisi korraldab Bridging4Growth projektipartner CleanTech Latvia.

Projekti kohta leiad lähemalt infot Tehnopoli kodulehelt ja LinkedInist.

Küsimuste korral aitavad Anu Puusaag (anu.puusaag@tehnopol.ee) ja Kristin Puusepp (kristin.puusepp@tehnopol.ee).

Majanduse ebastabiilne olukord on pannud nii ettevõtjad kui ka investorid oma tegevusi hoolikamalt läbi mõtlema. Ajal, mil riigis valitseb ebakindlus, on ülikoolidest saanud võtmetegelased majanduse elavdamisel ning ettevõtluse rahvusvahelistumisel, kirjutab Prototroni fondi juht Brait Pilvik TalTechi väljaandes Trialoog.

Ajal, mil statistika näitab majanduse vähikäiku ja uudised ebaselgeid maksude kogumise võimalusi ning riiklik strateegiline tulevikuplaan on selge vast ainult strateegiadokumentide kokkukirjutajatele, on ettevõtjatel keeruline planeerida oma äritegevuse järgmisi samme. Kuidas sa paigaldad majale katust, kui vundament logiseb? Pika plaani olemasolu pakub ettevõtjatele meelerahu, mis on eriti vajalik ajal, mil väliseid ebaselgeid mõjutajaid on rohkem kui küllalt.

Eesti väliskaubanduse käive oli 2024. aasta teises kvartalis sama suur kui aasta tagasi ning täna saab öelda, et pikalt kestnud langus on taandumas. Uuringud näitavad, et ettevõtjate usaldus riigi ning institutsioonide vastu tugevdab äritegevuse rahvusvahelistumist − suurema tõenäosusega tegelevad ettevõtjad ekspordiga neis riikides, kus avaliku sektori usaldus on kõrgem. Seda seetõttu, et nad tajuvad väiksemalt riske, kui nad tegutsevad võõrastel rahvusvahelistel turgudel, kus institutsionaalsed raamistikud on usaldusväärsed ning riigi sõnumid arusaadavad.

Nii võib öelda, et ameerika mägesid meenutav elamussõit tänases poliitika kujunduses mõjutab nii siinseid ettevõtjaid, kes eksportturgudele jahti peavad, kui ka Eesti atraktiivsust olemaks rahvusvaheline kaubanduspartner teistele riikidele.

Loe edasi Trialoogist!

Prototroni fondi lõid Swedbank, TalTech ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol ühisjõuna, et arendada ja rahastada tehnoloogiliste ideede prototüüpide loomist. Kümne aasta jooksul on Prototron rahastanud 102 projekti ligikaudu 1,3 miljoni euroga, ning meeskonnad on järelinvesteeringuna kaasanud enam kui 85 miljonit eurot.