Soovid panustada kiirelt arenevasse tulevikku? Aidata tudengitel arendada maailmamuutvaid projekte sinule südamelähedases valdkonnas? Seda on võimalik teha TalTechi Arengufondi stipendiumiga.

Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedajana toob TalTech kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjaid tervest maailmast. Jätkusuutliku digituleviku poole poleks võimalik teed rajada ilma tudengiteta, kes igapäevaselt õpivad ja uurivad, projekteerivad ja arendavad, ehitavad ja katsetavad lahendusi elu edendamiseks. Sina saad panustada nende töösse ja Eesti ning maailma tulevikku omanimelise stipendiumiga!

Olulised kuupäevad sügisel 2024:

• 30. september – 21. oktoober – stipendiumitele kandideerimine
• 25. oktoober – ettevõtetele kandidaatide edastamine
• 22. november – stipendiaadi valiku teavitamine fondile
• 26. november – stipendiaatide nimekirjade avalikustamine 
• detsembris – stipendiumite üle andmise aktus

Vaata eelnevaid stipendiaate siit.

Rohkem infot taltech.ee/arengufond; lisainfot saab küsida aadressil arengufond@taltech.ee.

Pärast kosutavat suvepuhkust võib küll töötuhin sees olla, kuid ära unusta vahel töömõtteid kõrvale heita. Ning miks mitte koos kolleegidega samal ajal hoopis üks mõnus söögipaus teha?

Tehnopoli linnakut külastavad augustikuus ja septembrikuu alguses erinevad toidubussid, mis pakuvad just seda võimalust!

• 1. august – Biif toidubuss koos oma maitsvate käsitööburgeritega!
• 8. august – Uulits oma teadatuntud headuses!
• 15. august – Thai Graverson Gourmet Cafe, et saaks Tai maitseid nautida kaugele reisimata!
• 22. august – The Rocket Street maitsvad toiduvalikud
• 29. august – POKE kohviku värsked POKE kausid!
• 5. september – The Gourmet Machine ehk the Dumpling Trucki moodne tänavatoit!

Toidubussid peatuvad keskväljakul nutipoe kõrval ning on linnakus vahemikus 11.00-14.00.

Graafikus võib ette tulla muudatusi, nii et kõige ajakohasemat infot toidubusside kohta saate sama päeva hommikul Tehnopoli sotsiaalmeediast.

Mõnusaid maitseelamusi!

Eelmisel aastal kandideeris NATO DIANA innovatsioonikiirendisse üle 1300 ettevõtte, kellest 44 võeti vastu ning neist 9 valiti DIANA Eesti kiirendisse. Kui mullu otsiti uudseid tehnoloogilisi lahendusi kolmele väljakutsele, siis sel korral avalikustatakse viis väljakutset ning vastu võetakse suurem arv ettevõtteid. 

Eelmise aasta väljakutsete katusteemad olid energeetika, side ja kommunikatsioon, tuvastamine ja seire. Samad katusteemad saavad olema ka sel aastal, kuid neile lisandub kaks täiesti uut teemat. Kui sinu ettevõte eelmisel aastal kiirendisse ei pääsenud, siis tasub sel korral kindlasti uuesti proovida. 

Kiirendisse on oodatud iduettevõtted üle kogu alliansi, kes arendavad tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii tsiviil- kui kaitsesektoris. Kõik kiirendisse pääsenud ettevõtted saavad 100 000 euro suuruse grantrahastuse, parimatel on võimalik lisaks saada veel kuni 300 000 eurot. Lisaks juurdepääs enam kui 180-le testkeskusele, kaitse- ja ärivaldkonda ühendav programm ning tippmentorite võrgustik üle alliansi. 

DIANA kiirendi eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtteid, mis panustavad riiklikku julgeoleku ja kaitsevaldkonda, viies kokku andekad innovaatorid ning uute tehnoloogiate lõppkasutajad. Kiirendi võimaldab nii Eesti kui teiste NATO liikmesriikide iduettevõtjatel arendada oma toodet ja ärimudelit ning leida koostööpartnereid alliansi ülesel kaitseturul, mis on tavapäraselt suletud ja kõrge sisenemisbarjääriga. 

NATO DIANA järgmine taotlusvoor ja järgmised kaitsevaldkonna jaoks kriitilised väljakutsed, millele tehnoloogilisi lahendusi oodatakse, avalikustatakse juuli esimesel nädalal. Kandideerida saab kuni augusti alguseni ning 6-kuuline kiirendi alustab 2025 jaanuarist. Taotlusi võivad esitada mistahes NATO liikmesriigis registreeritud kaksikkasutusega süvatehnoloogia ettevõtted. Lisainfo ja kandideerimine: https://www.diana.nato.int/ 

Esimese vooru ettevõte: programm on olnud meie jaoks puhas kuld!

Eelmisel aastal pääses tihedast konkurentsist DIANA kiirendisse ka üks Eesti ettevõte, Tartu idufirma GaltTec. Ettevõte toodab patenteeritud tehnoloogial põhinevaid kütuseelemente ja kütuseelemendimaterjale, mis on erakordselt väiksed ja võimsad võrreldes teiste turul olevate tehnoloogiatega. GaltTeci tegevjuhi Glen Kelpi sõnul on NATO DIANA kiirendi olnud tõeline hüppelaud ettevõtte tegevusele hoo andmisel. „Tihe, aga sisukas programm on olnud puhas kuld meiesugusele alustavale ettevõttele ning kiirtee kaitsetööstuse eripäradest aru saamiseks. Kontaktid, mis on loodud tänu programmis osalemisele, on juba avaldanud positiivset mõju meie ettevõtte äritegevusele,” ütles Kelp. 

Mullu NATO DIANA Eesti kiirendisse pääsenud Suurbritannia ettevõtte Goldilocki tegevjuhi Stephen Kinesi sõnul ei olnud nad enne NATO DIANA programmi täielikult teadvustanud oma lahenduse kaksikkasutuse potentsiaali. „Oleme osalenud erinevates tipptasemel kiirendiprogrammides, kuid DIANA-l oli ainulaadne programmi sisu mentorluse ja sidusrühmadele suunamise kvaliteedi poolest, võimaldades meil arendada oma kaksikkasutuse strateegiat ja tehnoloogiat, et see vastaks soovitud eesmärgile. Tehnopoli tiim on olnud uskumatult professionaalne, tagades, et mitte ainult meie ise ei saa programmist parimat, vaid ka kogu grupp on suutnud ühiste lahenduste leidmiseks meeskonnana töötada,” lausus Kines. Goldilock arendab patenteeritud küberturvalisuse tööriista kriitiliste varade ja andmete kaitseks. 

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargi ja ärikiirendiga Startup Wise Guys. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad Eestis oma panuse TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert. 

Vaata videot NATO DIANA Eesti kiirendi esimese lennu ettevõtetest!

TalTech, teadus- ja ärilinnak Tehnopol ja Metroserdi rakendusuuringute keskus teevad koostööd, et aidata Eestis luua 500 süvatehnoloogia idufirmat.

Esmalt mõned faktid. Tehnikaülikoolis on ligi tuhat akadeemilist töötajat, nende hulgas 163 professorit ja 522 doktoranti, viimaste seas 13 tööstusdoktoranti. Ülikooli naabriteks on Tehnopol idufirmade kiirendiga ja Metrosert, kus sel kevadel avati rakendusuuringute keskus (RUK).

Ja siis väljakutse: millist rolli saavad kolm partnerit üheskoos mängida viiesaja süvatehnoloogia idufirma loomisel, mis Eesti on eesmärgiks võtnud? Arutlesime selle üle TalTechi ettevõtlusosakonna juhi Kristo Reinsalu, Tehnopoli tegevjuhi Agnes Roosi ja Metroserdi rakendusuuringute keskuse juhi Indrek Tulbiga.

Loe edasi siit!

Intervjuu viis läbi Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv, artikkel ilmus ajakirja Mente et Manu juuni 2024 numbris. Seda on võimalik täispikkuses lugeda Trialoogi veebist!

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös Civitta Eesti, Cecoforma, Ultrahacki ja Carsaga viis läbi esimese veebipõhise EUDIS (EU Defence Innovation Scheme) häkatoni. Häkaton toimus kuues asukohas üle Euroopa ja pakkus ettevõtetele võimalust lahendada kaitsesektori väljakutseid.

Euroopa Liidu Kaitseinnovatsiooni Kava ehk EUDISe eesmärk on muuta kaitsevaldkond väiksematele osalejatele ja innovaatoritele ligipääsetavamaks ning toetada neid nende arengutsükli jooksul kaitsevaldkonna häkatonide kaudu Euroopa Liidu liikmesriikides ja Norras.

Juuni alguses toimunud EUDIS häkaton andis ainulaadse võimaluse tutvuda Euroopa kaitsesektoriga, luua sidemeid sarnaselt mõtlevate inimeste ja organisatsioonidega ning kasutada oma teadmisi ja oskusi, et üheskoos meeskonnana lahendada tänaseid kaitsevaldkonna väljakutseid.

Esimese häkatoni fookusteemad olid:

• Veealuse inftrastruktuuri kaitse
• Olukorrateadlikkuse parandamine
• Küberturvalisus

Piiriülese ja valdkondadevahelise koostöö edendamise soov tõi häkatonile kokku meeskonnad, mentorid ja eksperdid kaitseministeeriumidest ning innovatsiooni ja äriringkondade esindajad nii EL-i liikmesriikidest kui ka Norrast, et ühiselt lahendada väljakutseid.

Võitjad:

• Aqua Hub (Poola): arendab dokkimisjaama, mis laeb, ankurdab ja käivitab veedroone kohapeal, vähendades tegevuskulusid ja inimtööjõudu, samal ajal patrullides kõrge väärtusega allveetaristut.
• Superlabs (Kreeka): arendab AI-l põhinevaid superagente, et suurendada terrorismiohu tuvastamist digitaalses keskkonnas.
• EUnify (Belgia): pakub AI-l põhinevat lahendust, mis ühendab kodanike poolt kinnitatud andmeid ja vastupidavatest isetoimivatest anduritest kogutud andmeid, et parandada olukorrateadlikkust sõjalistes või tsiviilkriisiolukordades.

Lõppvõistluse finalistid Aqua Hub, Superlabs ja EUnify avaldasid žüriile muljet oma murranguliste kaitseinnovatsioonidega. Kolm parimat meeskonda jätkavad kuuekuulises mentorlusprogrammis, et arendada oma lahendusi, mis vastaks otseselt kaitsesektori kasutajate vajadustele.

Finaalist välja jäänud tiimid Fraudshield (Ungari), Euri Swarm (Itaalia) ja Eye of Lizdeika (Leedu) osalevad kahekuulises mentorlusprogrammis, mille toel oma lahendusi edasi arendada.

Häkaton tõestas, et koostööl on suur mõju ja innovatsioonil veelgi suurem potentsiaal. Tugev meeskonnavaim ja oskused, koostöö ning valmisolek teadmiste arendamiseks ja ekspertteadmiste jagamiseks erineva tasutaga osalejate vahel aitab kahtlemata tõsta Euroopa Liidu kaitseinnovatsiooni taset. Esimene häkaton oli igati edukas ja loob soodsa pinnase järgnevate häkatoni korraldamiseks, mis toovad loodetavasti kokku veelgi rohkem kohalikke korraldajaid ja osalejaid, et luua innovaatilisi lahendusi, mis toetaks EL-i kaitsevajadusi.

Loe lisa: eudis-hackathon.eu

Tehnopol koostöös BDA Consultingu ja tipptasemel väliseksperidega kutsub ambitsioonikaid ettevõtteid kandideerima Tippinnovaatorite programmi. Programm on ellu kutsutud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt.

Turbulentsetest aegadest suudavad edukalt välja tulla ettevõtted, kes julgevad võtta kaalutletud riske, oskavad kiirelt ja efektiivselt uusi lahendusi välja töötada ja neid turule tuua ning suudavad seega kiirelt pidevalt muutuvate oludega kohaneda. Tulevikukindlaks ettevõtteks saab edukalt kasvada läbi pideva katsetamise ja loovust soosiva kultuuri loomise ning ambitsioonikate eesmärkide seadmise, mille elluviimisesse meeskond soovib innukalt panustada.

Seepärast oleme kokku pannud maailmatasemel arenguprogrammi, mille käigus kümme ambitsioonikat ettevõtet saavad võimaluse Eesti ja välismaiste innovatsiooniekspertide (nt Patrick van der Pijl, Tim Mulder, Leroy Spiekerman, Thomas Reibke) ning mentorite toel välja töötada oma ettevõtte innovatsioonistrateegia ning valmistuda järgmiseks innovatsiooni arenguhüppeks. Programmi käigus suureneb oskus planeerida ja ellu viia kõrge riskiga uuendusi, tõsta ettevõtete teadmusmahukust ja innovatsioonivõimekust. Programmis osalejate jaoks muutub innovatsioon ettevõtte lahutamatuks osaks. 

Tippinnovaatorite programm pakub unikaalset võimalust viia ettevõtte innovatsioonivõimekus järgmisele tasemele. 

Tehnopoli äriarendusjuhi ning programmi ühe kokkupanija Martin Goroško sõnul on Tehnopoli eesmärgiks toetada maailmamuutvat innovatsiooni ja tippinnovaatorite programm on selles selgelt teerajajaks. 

Ta tõi välja põhjused, miks programm on Eestis ainulaadne: 

• Käegakatsutavad praktilised tulemused: Tulevikukindla innovatsioonistrateegia ja tegevusplaani väljatöötamine arendussprintide käigus, samuti paralleelselt strateegia loomega toimub töö nn põllul ehk uute ideede katsetamine, tihe suhtlus ja tagasisidestamine turuga, strateegia vettpidavuse testimine erinevate ekspertidega
• Maailmatasemel koolitajad ja mentorid: Koostöö tippinnovatsiooniagentuuriga Business Models Inc. ning praktilise kogemusega koolitajad ja mentorid. väliskoolitajate ja mentorite poolt pakutava globaalse vaate ja kogemuse, neutraalse pilgu ärile ning seeläbi uute võimaluste avastamine.
• Koostöövõrgustiku arendamine: Viime osalevad ettevõtted kokku nii Eesti kui ka Hollandi uuendusmeelsete ettevõtetega, loome koostöösidemeid potentsiaalsete T&A partneritega, kutsume osalejaid kohtuma meie startupide ning investorkogukonnaga.
• Järelprogramm: Peale programmi lõpetamist on osalevatel ettevõtetel tugi innovatsioonistrateegia rakendamisel. Samuti anname kõikidele programmi läbinud ettevõtetele võimaluse osaleda aasta aega tasuta Innovatsiooniliidrite klubi sündmustel. 

Millised ettevõtted on oodatud osalema?

Programmi on oodatud ambitsioonikad ettevõtted, kes soovivad oma innovatsioonivõimekust kasvatada ja muuta innovatsiooni osaks oma ettevõtte DNA-st. 

• Kandideerida saavad ettevõtted, millel on vähemalt kümme töötajat ja majandusaasta netokäive vähemalt 300 000 eurot. 
• Programmis osalemiseks on vajalik ettevõtte suutlikkus tulla programmi 3-4 osalejaga ning läbida 8-kuuline programm täies mahus.
• Osalevate ettevõtete põhitegevus ja/või arendatav innovatsiooniprojekt peab panustama vähemalt ühte TAIE arengukava fookusvaldkonda: nt digilahendused igas eluvaldkonnas, tervistetehnoloogiad ja -teenused, nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, toit, puit, maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed. 

Kui sinus süttis innovatsioonisäde, täida kandideerimisankeet EISi kodulehel. Programmi valitakse osalema kümme tugevaima ambitsiooniga ettevõtet, kes alustavad oma innovatsiooni arenguhüpet juba novembris.

Loe rohkem ja kandideeri: https://eas.ee/teenused/tippinnovaatoriteprogramm/ 

Programmi viime ellu koostöös BDA Consulting OÜ-ga. Programmi kaasrahastab Euroopa Liit. Lisaküsimuste korral kirjuta tip@bda.ee.

13. juunil olid Tehnopoli äriarendusteenuse ja linnaku kliendid oodatud kasvuettevõtete koolitussarja koolitusele, kus seekord oli fookuses, kuidas leida rahastust teaduspõhiseks tootearenduseks. Osalejad said ülevaate nii võimalikest rahastamisallikatest kui ka kuulda ettevõtete kogemuslugusid rahakaasamisest. 

Mihkel Vainu, Invent Balticsi partner ja vanemkonsultant, andis nõu, kuidas olla edukas EIC Acceleratori programmist rahastuse saamisel. EIC Acceleratori eesmärgiks on pakkuda riskialti(ma)t kapitali üksikettevõtetele tehnoloogia-​ ja teadmusmahukate lahenduste turuvalmiks arendamisel ja turule toomisel. 

Mihkel on juhtinud mitmete edukate EIC Acceleratori kandideerinud ettevõtete teadus- ja arendusprojektide koostamist IT, meditsiini- ja rohetehnoloogiate valdkonnas nii Eestis kui Põhjamaades. Oma kogemuse põhjal tõi ta välja, et EIC Acceleratori programmist rahastuse saamiseks on suurem tõenäosus, kui ettevõtte poolt on täidetud viis kriteeriumit: 

• Lahendatav probleem peab olema pakilise vajadusega ja lahendama suuremat ühiskondlikku muret (nt valuvaigisti on eelisseisus vitamiinide ees). 

• Tegemist on uudse tehnoloogilise lahendusega ja projektil on väga konkreetne mõju (vau-efekt). 

• On selgelt välja toodud, miks on tegu kõrge riskiga innovatsiooniga, millised on riskid projekti elluviimisel ja lõpuleviimisel ning miks rahastus vajalik on. 

• Ettevõte tunneb oma turgu ja omab konkreetset laienemisstrateegiat. 

• Ettevõttel on olemas tiim, kus kõik põhikompetentsid on kaetud. 

Eero Liivandi andis ülevaate Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse teadusmahuka arenduse rahastamise võimalustest. Eero poolt juhitav kliendihalduse osakond aitab ambitsioonikatel ja rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtetel teha vajaduselt ning ajaliselt parimaid valikuid riigi poolt pakutavate äri võimendavate võimaluste hulgast. Ettevõtteid nõustatakse arendusprojektide ettevalmistamise ja elluviimise faasis.  

Anna-Liisa Kubo, Nanordica Medicali kaasasutaja, jagas ettevõtte asutamise lugu ning rääkis nende kogemusest grantide küsimisel. Näiteks on ettevõte saanud EIC Acceleratori programmist 2022. aastal 2,4 miljonit eurot ning käesoleva aasta kevadel kaasati investoritelt 1,75 miljonit eurot. Saadud rahastusega plaanib ettevõtte nanotehnoloogial põhinevad haavahooldustooted turule tuua juba ülejärgmisel aastal.   

Andi Hektor, GScani strateegiajuht ja kaasasutaja, rääkis ettevõtte kogemusest rahakaasamisel. GScanis valgustatakse läbi hooneid, sildu, tamme, tuumareaktoreid kasutades looduslikku ja ohutut kosmilist kiirgust. GScan loob uue lähenemise mittepurustavatele katsetele tsiviilehituses ja tööstuses, mille turu kogumaht on 40 miljardit euro. 2023. aastal olid GScani äri- ja granditulud vastavalt 1,5 ja 1,4 miljonit eurot. GScan on kogunud 3,6 miljonit eurot erainvesteeringuid ja 9,6 miljonit eurot granditoetusi.  

Esinejad rõhutasid sedagi, et äärmiselt oluline on tiimis omada neid liikmeid, kes keskenduks äriarendusele, et kaasatud kapital ei läheks vaid teaduse arendusse, vaid aitaks luua ettevõttele ka ärilist mõõdet ja tuua rohkem edu. 

Kasvuettevõtete koolitussari jätkub sügisel juba uute teemadega: tulemas on eksporti, kapitali ja juhtimist (tiimi motiveerimine, laiendamine) puudutavad koolitused. 

Tehnopol käivitab sügisel ekspordiprogrammi Baltic Sea Region – Go Abroad, mille eesmärk on Läänemere riikide vahelist väliskaubandust suurendada ning ekspordialast koostööd võimestada. Programmis osalevad Taani, Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Poola ja Eesti ettevõtted. 

Olgugi, et 2024. aasta aprillis kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaupade eksport 3%, ületas kaupade import ekspordi tulemuse, tehes kaubavahetuse puudujäägiks ligi 305 miljonit eurot. See tähendab, et kaubavahetuse puudujääk oli 65 miljonit eurot suurem kui eelmise aasta samal perioodil, mis on üsna tugeva languskraadiga nool diagrammil. 

Rahvusvahelise kauplemise vedurit kannab jõudsalt edasi teenuste eksport, mis tegi 2023. aasta IV kvartali lõikes rekordilise tulemuse, 3,1 miljardit eurot, tähendades ligi 6% kasvu. 2024. aasta I kvartalis oli tulem küll veidi väiksem, 2,8 miljardit eurot, aga siiski silmapaistev, sest teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot.

2023. aasta III kvartalit võib nimetada omamoodi ajalooliseks, sest esimest korda oli Eesti teenuste eksport suurem kui siinse päritolu kaupade eksport. Põhjusi ei pea kaugelt otsima – nii sise- kui ka maksupoliitilised kõikumised ja rahvusvaheline majandustupik on jätnud kaubavahetusele oma jälje. Ebastabiilne maksukeskkond, kõrged energiahinnad, oskustööliste puudus ja nii edasi – kriise, millega ettevõtjad täna silmitsi seisavad, on siinselgi turul ülejagu palju, et riskialtilt uuele eksportturule sisenedes neid endale lisagi korjata. Või siiski. 

Fookuses mikro-VKEde rahvusvahelistumine

BSR Go Abroad keskendub eelkõige mikro-ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisele, mis tähendab, et fookuses on kuni 10 töötajaga ettevõtted, kellel puudub või on vähene kogemus rahvusvahelises kauplemises. Selge fookuse just sellele esindusgrupile on seadnud tõdemus, et kõigest 6,3% Läänemere piirkonna mikro-VKEdest tegelevad aktiivselt oma toodete-teenuste ekspordiga. Võrdluseks võib tuua selle, et 10-49 töötajaga VKEdest ekspordivad 22,6% ning 50-250 töötajaga VKEdest 49,5% ettevõtjatest. 

Olgugi, et programmi esimene fookus baseerub mikro-VKEde rahvusvahelistumisele, on kandideerima oodatud ka kuni 49 töötajaga ettevõtted, kellel on huvi alustada või laiendada eksportimist Läänemere piirkonna riikidesse.

Programmi eesmärk on võimestada piirkonna ettevõtjate piiriülest kauplemist nagu teenuste-kaupade müük, osalemine rahvusvahelistel hangetel ning välisinvesteeringute kaasamine. Izabella Steinerowska-Streb on uurinud mikro ja meedium suuruses VKEde rahvusvahelist konkurentsivõimet ning selgitanud välja, et majanduskriisides ellujäämise potentsiaal ning ettevõtjate riskide talumise võimekus on 30% suurem eksportivatel ettevõttetel. Seega rahvusvahelistumine aitab otseselt kaasa ärisektori kriisivalmiduse tagamisele ja ootamatusteks valmistumisele ning seda ajal, kus maailm on pidevas ja kiires muutumises.

Tõhus ressursi- ja protsessijuhtimine on edu võti

Rahvusvahelistumine saab alguse ettevõtte protsesside ning ressursside tõhusast juhtimisest, mis tähendab, et kindel arusaam olemasolevatest ressurssidest nii ajas, inimjõus kui ka rahas aitab disainida ekspordi teekonda kliendini ning valmistuda uuel turul eesootavateks väljakutseteks. Suurim viga, mida tehakse, on üksnes müügistrateegiatele keskendumine ja nii võib juhtuda, et ebaselge strateegilise püstituse tõttu osutub uuele turule sisenemine ettevõtja jaoks väga ressursinõudlikuks tegevuseks. 

BSR Go Abroad pakub ettevõtjatele kolmel erineval tasandil ekspordialast nõustamist. Esimene faas keskendub ettevõtetele, kellel puuduvad või on minimaalsed teadmised rahvusvahelisest kauplemisest ning kes soovivad paremini mõista eksportimisega kaasnevaid riske – võimalusi, protsesside disaini ning ressursside juhtimist. Teine faas on suunatud ettevõtetele, kes soovivad mentorite abil konkreetsetele väljakutsetele lahendust leida – faas on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kellel on vähemalt minimaalne kogemus välisturul. Kolmas etapp on välisturgudel võrgustumine, eesmärgiga teenuste ja kaupade müük, rahvusvahelistel hangetel osalemine või välisinvesteeringute kaasamine. Programmi disain on samm-sammult kasvulava ettevõtjatele, kes soovivad juba lähiajal uutele turgudele laieneda.

Programmis osalevad riigid on Eesti ühed suurimad ekspordi sihtturud – Soome, Taani, Norra, Poola, Rootsi ja Saksamaa suunal eksporditi möödunud aasta lõikes ainuüksi 620 miljoni euro väärtuses kaupu, tuues nimetatud riigid siinsete ettevõtjate jaoks kümne tähtsama ekspordi sihtriigi nimekirja sekka. 

BSR Go Abroad käivitub sügisel, kuid programmi kandideerimine on juba alanud. Kui oled huvitatud kandideerimast, loe lisainformatsiooni Tehnopoli kodulehelt ning esita oma kandideerimisavaldus esimesel võimalusel. BSR Go Abroad programm kestab november 2023 kuni oktoober 2026. Programmi eelarve on 2 998 300€ ning on rahastatud Interreg Baltic Sea Region ja Euroopa Liidu poolt.

Järgmisel neljapäeval, 13. juunil on taas tulemas Tehnopoli linnaku suvepäev, kuhu on oodatud nii linnaku ettevõtted kui ümberkaudsed naabrid. Need, kes eelnevatel aastatel suvepäevast osa on võtnud, mäletavad mõnusaid söögibusse, maitsvat jäätist, meeleolukat kontserti… ja väljakutsete rohket ninja-rada!

Ka sel aastal on võimalus oma ettevõte proovile panna ninja-rajal! Selleks pole tarvis teha muud, kui panna kokku 4-liikmeline tiim, registreerida tiim siin ja siis hakata 13. juuniks sooja tegema. Ninja-rada on täis ootamatusi, täpselt samamoodi nagu tuleb ootamatustega silmitsi seista ka ettevõtluses. Kasuks tulevad raudsed närvid, kohanemisvõime ja hea pingetaluvus. Jällegi täpselt nagu ettevõtluses! Rajale on oodatud nii meie linnaku ettevõtted kui ka head koostööpartnerid, aga tasub kiirustada, sest seekord lubame rajale kõigest kümme tiimi (ja kohapeal registreerida ei saa). Nii et kes ees, see ninja!

Kui ninja-rada läbitud, siis saab end premeerida mõnusate maitsetega, mida pakuvad Uulits ja GrillChill Food truck. Jahutust ja värskendust pakume jäätisega ning Tanker pakub alkovaba õlut. Söögi kõrvale saab koos kolleegide, sõprade või perega nautida Jalmar Vabarna ning Andreas Meltsi kontserti. Kohal on ka Solaride’i päikeseauto, nii et kui sa pole seda veel oma silmaga näinud, siis 13. juunil on selleks ideaalne võimalus.

Pärast kontserti on aga lava ette oodatud kõik ninja-rajal osalenud tiimid, kuna jagame välja auhinnad. Ja kui osaled meie sammulugemise võistlusel, siis tasub suvepäevale kohe kindlasti kohale tulla, sest just seal jagame tublimatele välja auhinnad. Suvepäevale on teretulnud ka pere pisemad liikmed. Pane end kirja siin!

PS: kui sa pole varem meie suvepäeval käinud, siis kogu trall toimub Tehnopoli rohealal, mis jääb võrkpalliplatsi ja Sooneoja vahele.

Tõotab tulla igati tore päev, nii et näeme 13. juunil Tehnopoli linnakus!

Eesti ettevõte Ayren arendab veebiplatvormi AggregateMarkets.com, mis ühendab koduomanikke, maastikukujundajaid ja ehitusettevõtjaid karjääride ning transpordifirmadega, pakkudes lihtsat tellimissüsteemi liiva, kruusa, mullavilja ja muude puistematerjalide jaoks. Hiljuti tegid nad esimesed edukad müügid USA turul ja plaanivad juba ka laieneda.

Uuele turule sisenemine võib olla keeruline, eriti USA-s. Bürokraatia ja paberitöö on seal teistmoodi võrreldes sellega, millega oleme harjunud Euroopas: mis siin saab korda kiire telefonikõne või veebitehinguga, võib USA-s võtta päevi, nädalaid või isegi kuid.

Ayreni sisenemist USA turule toetas osaliselt ka Tehnopol ekspordiprojekti Bridging4Growth toel. Projekti raames aitasid USAs elavad mentorid hoida ettevõttel õiget kurssi. “Mentorid on sinu jaoks olemas, isegi kui sa ei kasuta projekti võimalusi täielikult või ei suhtle nendega iga päev. Meil kulus aastaid ideest ametliku lansseerimiseni, mistõttu on oluline, et meil oli toetajaid. Me poleks suutnud seda sammu teha ilma investorite, kohalike partnerite ja mentoriteta,” ütles Ayreni asutaja ja juhatuse liige Erik Mesikäpp.

Parim nõuanne uutele turgudele laienemiseks on Mesikäpa sõnul see, et ettevõttes peab olema kohaliku turu tundja. See inimene peaks olema kursis, kust otsida tuge; millised on sektorispetsiifilised probleemid; millised on klientide probleemid; kuhu laieneda ja kust eemale hoida, eriti nii suurel turul nagu USA. “Turud ja inimeste vajadused ning harjumused on erinevad. Lähenemisstrateegia peab vastama nendele eripäradele,” soovitas Mesikäpp. Selles kõiges aitasid ettevõtte juhil oma mõtteid ja strateegiaid valideerida kohalikud mentorid.

Töö USA suunal saab peagi suurema hoo sisse: juuni alguses lendab Ayreni esindaja USAsse ja hakkab seal ettevõtet üles ehitama. Jätkatakse uute vedajate ja karjääride otsimist ning koostööde sõlmimist. Lähikuude jooksul on plaanis avada Indianapolise ja Lõuna-Indiana suunad, samuti sihitakse Illinoisi ning Lõuna-Michigani osariike.

Bridging4Growth

Bridging4Growth (B4G) on suunatud kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele, toetades nende ekspordialast laienemist neljas riigis: Usbekistanis, Brasiilias ning Suure Järvistu piirkonnas ehk USAs ja Kanadas.

Projekti on oodatud tehnoloogiaettevõtted:

• kel on juba varasem ekspordikogemus olemas,
• kelle toode või teenus on turul juba skaleeritud,
• kes omavad piisavalt ressursse ja vahendeid, et kaugetel turgudel toime tulla,
• kes otsivad uusi ärivõimalusi.

Projekti raames pakutakse neljal erineval välisturul mentortuge – mentorite peamine ülesanne on valmistada ettevõtteid ette uuele turule sisenemiseks ning aidata otsida kohalikult turult sobivaid müügi- või edasimüüjate kontakte. Sügisel on võimalus projekti raames minna avastama USA ja Usbekistani turge.

Vaata lähemalt projekti kohta infot siit veebilehelt ja jälgi ka LinkedIN postitusi. Projektiga liitumiseks täida avaldus siin!

Igas ettevõtmises on õnnestumisi ja võite, kuid nendega käivad kaasas ka eksimused ja „läbi kolistatud ämbrid“ – just viimaste arutamiseks kogunesid Innovatsiooniliidrite klubi liikmed järjekordseks Eksimuste õhtuks, kus külalised jagasid julgelt ja avameelselt oma teekonnal tehtud vigu, et kogukonnaliikmetel oleks võimalus nende kogemusest õppida ja endalegi kasulikku teadmist kaasa võtta.

Ürituse raames koguneti sel korral Jõhvis, kus liikmed said muuhulgas sissevaate innovaatilise kood/Jõhvi õppeasutuse toimimismudelisse. Külastati ka Viru vanglat, mis jagas oma visiooni tööandja brändingu, töötajate leidmise ja värbamisega seotud teemadel.

Üritusel jagasid oma lugusid kood/Jõhvi poolt kogukonnajuht Kadi Lääts, lisaks Hansavest omanik Janek Sirg ja TalentHub kaasasutaja Reet Kaurit. Viimases vestlusringis arutlesid Forus Grupp juhatuse esimees Kalev Reiljan, NPM Silmet peadirektor Raivo Vasnu ja Arro & Agasild Inseneribüroo kaasasutaja Alari Arro. Üritusi ja vestlust juhtis ka seekord klubilistele juba tuttav ja armastatud Urmas Vaino.

Viru vangla külastus ja ülevaade väljakutsetest personalivallas

Päev algas unikaalse külaskäiguga Viru vanglasse, kus tutvustati asutuse erinevaid üksuseid ja nende juhtimise printsiipe. Vaba vestluse formaadis andis vangla tegemistest ülevaate Viru vangla juht Ain Anslan, kes on asutuses erinevatel ametikohtadel töötanud juba üle 16 aasta.

Anslan kirjeldas, et vanglakuvandi tõttu on kindlasti keskmisest keerulisem värvata uusi töötajaid, kuid selle jaoks tehakse erakordseid pingutusi, et laiem üldsus saaks rohkem aimu vanglaseinte vahel päriselt toimuvast. Pakutavate hüvedena tõi ta näite, et  vangla töötajatel on võimalus saada regiooni keskmisest kõrgemat palka, lisaks on kõigile töötajatele ette nähtud ulatuslik motivatsioonipakett, milles sisalduvad näiteks Stebby keskkonna kasutamise võimalus, lisapuhkepäevad koos tervisepäevadega, ühised kvartaalsed meeskonnaüritused, tööandja panus pensioni kogumisse ja palju muud. Pingutused on toonud tulemusi – töötajate keskmine tööstaaž on 5-7 aastat, sealjuures töötajatele vanusepiiri ei kehtestata, kuniks füüsilised eeldused on nende poolt täidetud.

Juht lisas, et vangla on samuti innovaatilise meelestatusega ja just praegu tehakse suuri samme näiteks tehnoloogia vallas. Alates eelmisest aastast on kinnipeetavatele võimaldatud tahvelarvutite kasutamist koos piiratud internetiga, mis aitab neil püsida tempos kiires tehnoloogiaarengus ning samas võimaldab neile vajalike teenuste ja asjaajamistega iseseisvalt hakkama saada. Käesoleval aastal on loodud ning arendamisel vanglate ettevõtluskeskus, mille eesmärk on parandada kinnipeetavate töö- ning rehabiliteerimis-võimalusi.

Suures pildis on vanglal strateegilised tegevused vanglakuvandi parandamiseks, et hõlbustada uute töötajate värbamist. Selle jaoks kasutatakse kaasaegseid lahendusi, muuhulgas näiteks uuendatud brändingu elemente ja erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid.

Innovaatiliste algatuste puhul tuleb inimestega koos rada sisse käia

Ürituse pealelõunase osa kood/Jõhvi koolis juhatas oma looga sisse kogukonnajuht Kadi Lääts, kelle igapäevase töö peamine taotlus on kood/Jõhvi kogukonna heaolu tagamine. Ta tutvustas lähemalt selle innovaatilise programmeerimiskooli põhimõtteid, mis on teinud kood/Jõhvist ühe unikaalsema õppeprogrammi meie regioonis. Õpet iseloomustab suur paindlikkus, kus iga õpilane saab programmi läbida oma soovile vastavalt kas Jõhvis kohapeal, distantsilt või hübriidvormis. Sealjuures puudub õppel akadeemiline fookus, vaid programm on väga praktiline ja õpilased saavad uusi oskusi päris ettevõtluses rakendada niipea kui oskused lubavad. Programm ei sea õpilastele eeldusi karjääri jätkamise suunaks, vaid nad saavad suunduda sellele spetsialiseerumisele, mida ise soovivad ning seda toetab esimesest päevast alates praktiliste töödega alustamine. Intrigeeriv asjaolu on ka see, et koolis puuduvad õpetajad ning kogu õppetöö käib iseseisvalt ning gruppides ilma juhendajata.

Innovatsiooniga käivad kahtlemata kaasas õppevalud ning seda ka Läätse jaoks. Ta selgitas, et programmi alguses oli peamiseks väljakutseks leida tasakaal ametliku ja mitteametliku ning sõbra ja juhendaja rollide vahel. „Ühest küljest oled õpilastele teenusepakkuja, kuid koos ühes hoones elades tekib paratamatult teatud familiaarsus,“ tõi Lääts välja. Ta kirjeldas näitena ühte valusat olukorda, kus peale ühe partneri teenustingimuste muutust leidis kooli meeskond end ootamatult õpilaste pahameele alt ning verbaalsed hoobid mõjusid talle päris isiklikult. Õppetunni järel leidis Lääts, et oluline on tajuda oma tegelikku rolli tööprotsessis ning osata – vajadusel karmilt –seada piire kõigi heaolu hüvanguks.

Sisetunnet usaldades jõuab eduni ka läbi komistuste

Oma kogemuse jagamisega jätkas Reet Kaurit, kes on värbajana tegutsenud üle 20 aasta. Teda sütitas oma agentuuri loomiseks tugev tunnetus värbamisprotsesside puudulikkusest start-up maastikul. Olnuna ise start-upis värbaja, teadis ta väga hästi, mis eripärad värbaja töös tol hetkel protsessist puudusid ning tundis, et olukord vajab parandamist. Oma sisetundest lähtudes alustas ta innovaatilise ettevõtte loomist, kuid üsna peagi tundis komistuskivina ümbritsevate inimeste kriitika liigset vastuvõtmist. Ta kirjeldas, kuidas hakkas teiste inimeste sõnade mõjul endas ning oma visioonis kahtlema, jõudes peaaegu allaandmise punktini. Päästenöör tuli aga lõpuks visiooni jagava kolleegi näol, kellega räägiti ühte keelt ning järgmisena loodigi koos TalentHub.

Kaurit jagas tausta oma töötajate värbamise kogemusest, kus kõik sobilikud värbajad olid juba töömaastikul võetud ning alustavasse ettevõttesse oli neid õigeid raske meelitada. „Start-upis ei värvata ainult oskust, vaid inimest tiimi,“ rõhutas Kaurit, pidades silmas, et inimene peab igast tahust klappima start-upi visiooni ja töökultuuriga. Seejärel jõudis ta punkti, kus värvatud olid küll head inimesed, kuid need ei olnud vajalikul määral Kauriti ja tema visiooni nägu. Ta nimetaski peamiseks õppetunniks asjaolu, et väärtused on ajas väga aeglaselt muutuvad ning lootus kuidagi töötajat ümber õpetada „oma nägu“ olema on väga valusate õppetundidega teekond.

Liikmetel oli võimalik kuulda ka Hansavesti omanik Janek Sirgi eksimuste lugu. Sirg on pikaaegse kogemusega ettevõtte omanik ja juht ning sellest tulenevalt on olnud pikal teekonnal ka eksimused paratamatud nähtused. Ta jagas lugusid erinevate ettevõtete pankrotti minemisest, kuidas see teda muutis mõneks ajaks väga ärevaks ja raskesti usaldavaks, tundudes lausa raisakotkana potentsiaalsete partneritega suheldes. Ta lisas, et ennast on siiski võimalik uuesti leida, kui teha selle nimel teadlik otsus.

Ka Sirgi kogemuslugu puudutab enda sisetunde usaldamist – selle vastu minnes võib leida ennast loodetust vastupidiselt rajalt. Ta tõi näite ühest oma ettevõttest, milles andis juhtohjad üle andekale juhile, et ise tegeleda veelgi suuremate, oluliste ülesannetega ja leidis end ühel hetkel ettevõtte pankrotti vormistamas. „Kõige stabiilsem asi maailmas on see, et kõik on pidevas muutuses,“ kirjeldas Sirg enda arenguteekonda kokkuvõtlikult ja lisas, et on ülioluline pidevalt muutustega kohaneda, samaaegselt oma sisetunnet usaldades ja sihti hoides.

Vigu tehes tuleb endaga aus olla ja õppetunnid ära tunda

Päev jätkus vestlusringis Kalev Reiljani, Raivo Vasnu ja Alari Arroga. Vestluses jagati oma pikaaegset töökogemust ja vaadati tagasi oma karjääri peamistele prohmakatele. Reiljan tõi ilmeka näite juhtumist, kus lahendus otsis probleemi nutikodulahenduse turule toomise näol. Ta kirjeldas kogemust toote loomise protsessist, millesse ise inseneritaustast lähtuvalt uskus suure kirega, kuid mis lõppes siiski tõdemusega, et turul nõudlust ei olnud. „Üks isiklik õppetund oli kindlasti see, et kui oled mingisse teemasse investeerinud kõiksugu energiat ja ressursse, ei tähenda see, et pead hambad ristis üritama seda maratoni lõpuni joosta,“ jagas Reiljan elutarka lähenemist.

Vasnu võttis sõnajärje üle ning jagas oma lugu ajast, kui ta tegeles tootega, keraamilise aknaplekiga, millel polnud eesti keeles sobivat vastetki – niiöelda „aknaasjadega“ – kuna eestlastele oli tuttav ainult väljaspool akent asetsev aknaplekk. Vasnu jagas eneseirooniliselt, et toode võib olla nii hea ja ilus kui tahes, kuid kui üritada müüa toodet, millel pole isegi õiget nime, peab paratamatult vitsad vastu võtma.

Tal oli võimalik jagada ka kibedaid kogemusi oma ettevõtte töökeskkonnast seoses sõltuvushäiretega. Ühel juhul oli tegemist mängusõltlasest kolleegiga, kelle lugu lõppes väga kurval viisil suitsiidiga. Omades ligipääsu ka ettevõtte finantsidele, läks olukord kiirelt käest ning tagantjärele tarkust jagades toonitas Vasnu, et on oluline tähele panna ohumärke juba nii varakult kui võimalik. Tal oli jagada ka teine kogemus alkoholisõltlasega, kelle puhul olid tunnusmärgid juba selgemad. Selle kolleegi kohta tõi Vasnu kentsaka näite, kus klient talle öösel helistas ja firma krediitkaardi PIN-koodi küsis, kuna kolleeg oli lubanud kõigile välja teha, kuid ise kõige esimesena ära kukkunud. „Ega infot selliste asjade kohta ei saa ju ka eelmiselt tööandjalt, tuleb üle-eelmise käest küsida – sest eelmine tööandja tahab temast ju lahti saada,“ sõnas Vasnu läbi huumoriprisma.

Arro jagas oma kogemuslugu eneseusu vaatest, meenutades, kuidas kahemehefirmat alustades ning sinna inimesi otsides painas pidevalt küsimus “Miks peaks keegi tahtma meiega liituda?”. Värbamise trikiks osutus aga perspektiivi ümber pööramine, kus Arro leidis, et tuleb mõelda, mida ise ühest tööandjast ootaksid. Ta rõhutas enesepeegelduse olulisust, tuues välja omaenda tunnete teadvustamise tähtsuse ja nende eraldamise ümbritsevast kontekstist. Siinjuures peab Arro väärtuslikuks coachiks õppimise kogemust ja sealt saadud teadmisi.

Päeva lõpetavana esitas moderaator vestlusringile intrigeeriva küsimuse, kuidas juhid tunnetavad ja mõõdavad töökeskkonna  kvaliteeti ja „õiget“ meeleolu. Reiljan vastas, et tema suhtleb inimestega ja suudab kogemusele tuginedes tajuda peegelduvaid emotsioone. „Olen töötanud ka Soomes ja seal oli selge märk probleemist siis, kui töötajal kõrvad punaseks läksid – siis sain aru, et miskit on käsil,“ tõi ta humoorika näite. Reiljan ühtlasi rõhutas, et oluline komponent on ise pead selgena hoida ja töökeskkonnas mitte  ära kaduda negatiivsuse lõksu. Arro ja Vasnu nõustusid, et inimeste meeleolusid tuleb osata “lugeda” ja väärtustest kõrvale kaldumine nõuab kohest tähelepanu. Vasnu tõi näite, et nende ettevõttes on kasutatud ka coach’i abi, et lahendada osakonnasiseseid käärimisi.

Reiljan lisas vestlusringi kokkuvõtteks kaks peamist tegevust, mida on oluline töökeskkonna hoidmisel silmas pidada – inimestele on oluline, kui neid kuulatakse ja kiidetakse. Neid kahte ei saa kunagi teha liiga palju ning need annavad juba suurema osa edust, et ettevõttes oleksid inimesed hästi hoitud.

Innovatsiooniliidrite klubi on kogukond, mille ühistegevused, innovatsioonialane koostöö ja tihe ideedevahetus sillutavad tee uudsete tulevikulahendusteni, mis viivad Eesti ettevõtted innovatsiooni eesliinile maailmas. Toetades innovatsiooni siiret ettevõtlusesse, anname oma panuse Eesti majanduskasvu ja kestlikkuse tagamisse. Innovatsiooniliidrite klubi on osa Tehnopoli innovatsiooniteenusest ja see sünnib koostöös SEB innovatsioonikeskusega.
Soovid liituda?

Kasvuprogramm Northbound Scaleups (NBSCALE) aitab alustavatel ettevõtetel uutele turgudele laieneda. Programmi raames saavad startupid osaleda tasuta rahvusvahelistel koolitustel ja mentorsessioonidel, lisaks toetab programm iduettevõtete ärireise uute sihtturgude kaardistamiseks. Programmi uues voorus alustas oma teekonda 14 tiimi.  

Viis tiimi Eestist, viis Soomest ja neli Rootsist alustasid programmi koolituspäevadega Tallinnas. Esimesel päeval andis Mariliis Uibomäe osalejatele põhjaliku ülevaate kasvuturundusest (growth hacking). Teisel päeval viis Bulgaaria päritolu koolitaja ja coach Stoyan Yankov läbi kaasahaarava koolituse teemal „Team performance and Productivity“.  

Järgmise poole aasta jooksul osalevad tiimid koolitustel Soomes ja Rootsis ning lisaks on neil igakülgne mentortugi, et valmistuda uuele turule sisenema. Eestist osaleb programmis 5 tiimi, keda toetavad juhtmentorid Karin Künnapas, Olle Tischler, Kaspar Hanni ja Anna-Liisa Reinson.

Eesti tiimid:  

• Rotazion on uuenduslik rendiplatvorm, mis võimaldab inimestel rentida esemeid, edendades seeläbi säästvat tarbimist ja ringmajandust. Ettevõtte eesmärk on laiendada haaret rahvusvaheliselt, pakkudes kasutajatele võimalust teenida tulu oma kasutamata esemetest, samal ajal vähendades ületootmist ja ressursikasutust. 
• Gruff Technology pakub nutikaid lahendusi kodudele, ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele, et hoida kokku elektrikulu. Nutikate releede ja pistikute abil saab automatiseerida näiteks vee soojendamist või ruumide kütmist. Rahaline sääst tuleb päeva odavamate Nord Pool hindade rakendamisest.  
• Crespect on intelligentne pilvetarkvara advokaadibüroode opereerimiseks ja äri kasvatamiseks. 
• Livful muudab ehitusturgu ühendades uuendusliku disaini ja jätkusuutliku materjali kasutuse. Lame-pakendatud majade ja kaitsetööstuse komplektid vähendavad klientide transpordikulusid ja ehituse aega tervelt 95%. Ühtlasi on majad madala ökoloogilise jalajäljega ning tagavad kiire paigalduse asukohast sõltumata.  
• Phishbite on õngitsustestide platvorm, mis muudab töötajate käitumist, et hoida ära võimalikku küberrünnakut. 

Northbound Scaleups (NBSCALE) on Tehnopoli, Turu Teaduspargi (Soome) ja Movexumi (Rootsi) ühisprojekt.