Eesti innovaatorite vastusamm võimu tagurlusele: mõelgem edasi, mitte tagasi

Innovatsiooni eestvedajad, IT-gurud ja visionäärid on otsustanud Postimehe ärgitusel suu lahti teha – me peame mõtlema edasi ja mitte tagasi ning pidada 2017. aasta Eestis ühe võimuerakonna eestvedamisel diskussioone e-valimiste tiibade kärpimise üle on nende hinnangul kummaline , et mitte öelda ootamatu ja tagurlik.

Postimehe Teadus ja tehnika rubriik pöördus mitmete Eesti innovatsiooniinimeste ja otsustajate poole ettepanekuga algatada arutelud täpselt vastupidisel suunal: mis oleks, kui ragistaks pead hoopis selle üle, millised võiksid olla meie järgmised e-kanalitesse siirduvad teenused, mida võiks veel laialdasemalt digitasemele viia? Valdkonna ekpertide seas oli ka Tallinna Teaduspargi Tehnopoli IKT ja targa linna valdkonna juht Toomas Türk. 

Vastukaja oli külluslik: ideed läksid lendu, inimesed olid rõõmsad, silm läks särama, mõni asutus on esindatud lausa kahe rääkijaga. Allolev jutt tuleb pikk, ühe korraga seda läbi ei loe. Sooviti täielikku paberivaba asjaajamist, sooviti täisautomaatset juhilubade vahetust, sooviti väga palju muud.

«Kohe tuju läheb heaks, kui loen seda plaani tuua meediasse arutelu digitaliseerimise tulevikust,» kõlas näiteks ettevõtte Columbus Baltimaade juhi Ivo Suursoo reaktsioon.

Toomas Türk
Teaduspark Tehnopol, IKT ja targa linna valdkonna juht

Heaks näiteks on e-kool, kus õpetajatel ja lapsevanematel on võimalik digitaalselt omavahel suhelda ning sellest jääb ka jälg. Digitaalne suhtlus ja asjaajamine koolis tuleks aga viia uuele tasemele, arendada edasi, kuna koolides on jätkuvalt tohutult paberitööd.

Laste õppimine muutub tulevikuks kindlasti veelgi interaktiivsemaks ning ka õppematerjalid ja testid saab koguda ja läbi viia interaktiivses keskkonnas. Selle teemaga on näiteks algust teinud juba Tehnopoli Startup Inkubaatori vilistlane Õpiveeb.

Uus suund targa linna teemal võiks olla kohalike omavalitsuste tasandil arendada paberivabu piirkondi, kus kogu asjaajamine, aruandlus ja suhtlus kodanikega käiks e-lahnedustega.

Ning kindlasti on suuremalt mõeldes üheks väga oluliseks teemaks tööstuse/tootmise ehk lisandväärtuse loomise digitaliseerimine, mis peaks kindlasti olema laiemalt prioriteet nr 1!

Ivo Suursoo
Columbus, Baltimaade peadirektor

Võiks kehtestada nõude, et alates 2020 ei tohi ükski arve liikuda paberkujul (sealhulgas PDF e-kirjaga), vaid kõik peab käima masinloetavas formaadis otse ostja raamatupidamisse või panka. Kõik tarbijad peavad saama soovi korral oma tehingu kohta e-kviitungi.

Urve Palo
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Valitsusel ei ole plaani e-teenuseid kokku tõmmata. Otse vastupidi! Valimiste ja ka e-hääletamise puhul on oluline järgida põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse ja salajasuse nõuet. Ühetaolisus tähendab, et valijad fikseerivad ühel kindlal hetkel võrdsetes tingimustes oma poliitilise tahte järgmiseks neljaks aastaks. Ehk e-valimiste periood peaks olema sama pikk kui on jaoskonnas eelhääletamise aeg. Lisaks leian, et peaksime leidma lahenduse elektrooniliseks hääletamiseks ka valimispäeval, et valimised oleks tõesti ühetaolised ning valijate võrdsus kaitstud. See lisaks meie suurepärasele e-valimiste süsteemile mugavust veelgi juurde!

Nii nagu tänane valitsus on otsustanud IKT sektorisse panustada, pole varem tehtud. Järgnevate aastate jooksul läheb 30 miljonit eurot e-Eesti arendamisesse. See tähendab, et paljud vaeslapse ossa jäänud projektid saavad kasvada ja areneda ning seni olematutel ideedel on võimalik turule tulla. Hea näide on e-residentsus, mis on seni opereerinud piskuga, saab juurde kokku 8 miljonit eurot. See on suur summa, mida seni pole keegi julgenud investeerida meie e-riigi lipulaeva.

Lisaks plaanime tegeleda B2B (business to business, ärilt ärile) e-teenuste arendamisega, tööstussektori digipöördega, sealhulgas on nii töötajate koolitamine kui tööstuste digitaliseerimine ja automatiseerimine, aga ka suurandmete avamisega paremate poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemiseks.

Üks osa on e-teenused riigi sees aga me viime need ka piiride üleseks. Soome ja Eesti ühine mittetulundusühing riikidevahelise x-tee arendamiseks lihtsustab äritegevust kummalgi pool lahte. See tähendab, et ettevõtja ei pea enam ringi jooksma notariaalselt kinnitatu paber näpus, mis ütleb, et tegu pole maksuvõlglasega või et sel inimesel on üldse õigus ettevõtet esindada. Vahetuvad andmed rahvastikuregistrist ja digiretseptist kuni äriregistriandmeteni – see teeb meie kõigi elu lihtsamaks.

Selge on see, et meie inimesed on harjunud e-teenustega ja isu nende järele ainult kasvab. Just selleks on meil IKT valdkonna arenguprogramm, mille ettepanekuid tutvustasin märtsi alguses.

Paul Jaakson
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, innovatsioonihangete ekspert

Innovatsiooniga käib alati kokku risk ja uudse tehnoloogia levikul peab head eeskuju näitama ka suurt ostujõudu omav riik ise. Kogu Euroopas on riigid üha enam hakanud tähelepanu pöörama innovatsiooni „hankimisele“ ning selle tulemusel on loodud avalikus sektoris väga mitmesuguseid lahendusi. Eesti puhul võib meditsiinitöötajate personaalmeditsiini otsustustoe rakendust lugeda heaks näiteks edukast innovatsiooni loovast riigihankest. Hetkel töös oleva hanke eesmärgiks on koguda patsiendi kohta info erinevatest andmebaasidest ja teha selle põhjal tervishoiutöötajale andmete põhjal kalkuleeritud raviettepanekuid. Selline tehnoloogia kasutamine, võttes arvesse näiteks patsiendi geneetilisi iseärasusi, võimaldab ravi korraldada patsiendipõhiselt ning tunduvalt efektiivsemalt. Samuti saavutatakse rahaline kokkuhoid, kuna haiguste ennetamise puhul puudub vajadus neid hiljem kallilt ravida.

Teise näitena võib tuua e-politsei hanke, mille eesmärgiks on varustada politseid vastupidavate tahvelarvutitega, millel on peal uudne ning äärmiselt intuitiivne tarkvara. Selliste tahvlite näol on teenistusülesandeid täitval politseinikul alati kaasas töökindel infoallikas, mille kaudu tuleb vajalik teave erinevatest andmebaasidest kiiresti ja hoomataval kujul kokku.

Neid kahte näidet ühendavaks teguriks on tehnoloogia poolt loodud võimalus hallata ja töödelda informatsiooni enneolematul viisil nii, et inimene sellest otsese kasu saab. Innovaatiliste riigihangete juures tuleb meeles pidada, et lisaks hankijale, kes innovatsioonihanke läbiviimisel uudse lahenduse kasutusse rakendab, omandab suure kogemuse ja konkurentsieelise ka ettevõtte, kes töötas välja uudse teenuse või toote ning saab seda nüüd kasutada mujalgi.

 

Loe lisaks IT-visionääri Linnar Viiki, riigi IT-peaarhitekti Andres Küti, e-residentsuse direktori Kaspar Korjuse, E-riigi Akadeemia arendusjuhi Hannes Astoki ja E-riigi Akadeemia väliseksperdi Aare Lapõnini arutelusid täismahus artiklist SIIT 

(allikas: tehnika.postimees.ee, autor: Aivar Pau)

 

Meie partnerid

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega