Eesti osaleb pilootriigina suurima südame-veresoonkonnahaiguste registri loomisel Euroopas

Eesti, eesotsas Eesti Kardioloogide Seltsiga, osaleb Euroopa Kardioloogide Seltsi algatatud EuroHearti projektis, mille tulemusel loodetakse parendada südame-veresoonkonnahaigustega patsientide ravi kvaliteeti. Connected Health klastrisse kuuluva Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogid on praeguseks platvormi mõned kuud kasutanud ja esmane tagasiside on positiivne.

Projekti raames töötatakse välja platvorm, mis aitab ühtlustada südame-veresoonkonnahaigustega seotud andmete kogumist, tõhustab ravikvaliteedi analüüsimist ja toetab registripõhiste randomiseeritud uuringute läbiviimist kardioloogia erialal.

Riikide ja tervishoiusüsteemi kuuluvate osapoolte (ministeeriumid, tervisekindlustused, tervishoiuteenuseosutajad, teadus- ja arendusasutused, patsiendid, era- ja iduettevõtted jt) jaoks loob EuroHearti projektis osalemine eeskätt võimaluse saada senisest parem ülevaade südame-veresoonkonnahaigustega seonduva ravi kvaliteedist, võimaldades muuhulgas võrrelda end üle-Euroopaliselt teiste raviasutustega ja jagada parimaid praktikaid ravikvaliteedi parendamiseks.

Kardioloogias hetkel kasutusel register vaid ühe haiguse kohta

Eestis on kardioloogia valdkonnas hetkel kasutusel meditsiiniline register vaid ühe haiguse – müokardi infarkti – kohta. Richard Jalakas, Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht ja EuroHearti IT projektijuht Eestis, nentis, et praeguse lahenduse peamisteks puudusteks on, et registrisse ei liigu andmed otse haigla infosüsteemidest. Andmete sisestamiseks ja puhastamiseks tuleb teha palju käsitööd ja seetõttu on mõjutatud ka andmete kvaliteet. Lisaks pole võimalik andmeid operatiivselt ja mugavalt reaalajas analüüsida.

“Praegusest registrist tehakse kord aastas kokkuvõte, aga igapäevaselt praktiseeriva arsti jaoks on see hilja, kuna andmed kuvatakse tagasiulatuvalt ja igapäevatöös on keeruline muudatusi teha,” sõnas Jalakas.

See pole probleemiks ainult Eestis – Euroopa Kardioloogide Selts on täheldanud seda mitmeski teises Euroopa riigis, lisaks sellele on tihtipeale riikidel raske kokku leppida, milliseid andmeid koguda ja kuidas neid ravikvaliteedi analüüsimisel ja parendamisel kasutada. Olukorra ühtlustamiseks kutsuti ellu EuroHearti projekt, mis baseerub suuresti Rootsi ja Suurbritannia meditsiiniliste registrite kogemusel.

Ühised pingutused ravi kvaliteedi parandamiseks

Euroopa Kardioloogide Selts töötab projekti raames iga haiguse kohta välja ravikvaliteedi indikaatorid, mida on arstil võimalik reaalajas analüüsida ja mis aitavad seeläbi ravikvaliteeti operatiivselt jälgida ja parendada. Lisaks lepitakse kokku andmekoosseisud ehk pannakse paika andmed, mida on tarvis koguda enim esinevate südame-veresoonkonnahaiguste kohta. Andmekoosseisude väljatöötamisel on juba osalenud ka Eesti kardioloogid.

Kuigi platvorm on hetkel arendusfaasis, on Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogid seda juba mõned kuud kasutanud. Jalakase sõnul on tagasiside olnud positiivne – kasutajaliides on väga mugav ja andmesisestus käib küllaltki kiirelt.

“Arstidele on väga meeldinud see, et platvorm on eestikeelne ja igal andmeväljal on abistav infotekst, mis muudab andmete sisestamise arsti jaoks lihtsamaks – tõlge sündis koostöös Eesti Kardioloogide Seltsi noorte kardioloogidega. Seega arstide tugev initsiatiiv on projektil taga,” rääkis Jalakas. Ta lisas, et igas riigis on võimalik platvorm kasutusele võtta emakeeles.

Üks oluline soov arstide poolt on olnud see, et platvorm oleks integreeritud haiglates kasutatavate süsteemidega, tagamaks andmete ühekordse sisestuse süsteemidesse, ja seda on plaanis ka teha.

Platvorm pakub arstidele mitmeid võimalusi

Platvormile tuleb lisaks eelpool mainitule selline moodul, mis võimaldab teha päriselu andmete põhjal registripõhiseid randomiseeritud ja teisi uuringuid, näiteks uute ravimite ja meditsiiniliste seadmete ohutuse uurimiseks. Rootsi kogemus näitab, et registripõhised teadusuuringud on tavapärastest randomiseeritud uuringutest kuluefektiivsemad. Patsiendile tähendab see, et uued innovaatilised ravisekkumised saavad olema senisest põhjalikumalt uuritud ja uute ravisekkumiste ohutus ning turvalisus on veelgi enam tagatud.

Edasiste plaanide hulka kuulub EuroHeart platvormi juurutamine teistes Eesti suuremates haiglates – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Oodatud on ka kõik teised südamehaiguste ravikvaliteeti mõõta ja parandada soovivad tervishoiuasutused. Samuti loodetakse projektikaasata teisi tervishoiusüsteemi olulisi osapooli nagu Eesti Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus jt.

Richard Jalakas sõnas, et üheks sooviks seoses uue platvormiga on ka analüüsida võimalusi koguda patsiendi raporteeritud ravitulemusi, kaasamaks rohkem patsiente ravikvaliteedi analüüsimise ja parendamise protsessi.
„Kuna Eesti on EuroHeart projektis esimene riik, kellele anti võimalus EuroHearti platvorm kasutusele võtta, siis soovime kindlasti toetada oma senise kogemusega ka uusi liituvaid riike,” ütles Jalakas.

EuroHearti projekti IT partner Eestis on Connected Health klastri liige Queretec. Ettevõtte tegevjuht Margus Jäger ütles, et tarkvara paigaldamine sisaldas mitmeid väljakutseid. „Kuna tarkvara on Rootsi partnerite poolt jätkuvas arenduses, siis puudusid mõned funktsionaalsused, mis tuli lahendada süsteemiväliselt. Näiteks kasutajate halduseks ja autentimiseks – sh ID-kaardi, mobiili-ID ja Smart-ID-ga – kasutasime oma lahendust, mille saime registritarkvaraga liidestada,“ sõnas Jäger. Kogu perioodi vältel tehti Rootsi partneritega tihedalt koostööd ja töö käigus said kõik väljakutsed edukalt ületatud.