Eesti Pimedate Liit: liigume selles suunas, et nägemispuudega inimeste maailm ei erineks oluliselt teiste omast

Klastri värske liige, Eesti Pimedate Liit tähistab detsembris juba 100. tegutsemisaastat. Liit esindab nägemispuudega inimesi, nii pimedaid kui vaegnägijaid, ja seisab nende õiguste eest riiklikul tasandil.

„Suures plaanis on meie eesmärgiks see, et nägemispuudega inimeste maailm ei erineks oluliselt teiste maailmast,“ ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin (parempoolsel pildil). Tema sõnul kaasatakse liitu üha enam nii seaduseelnõude tagasisidestamisse kui ka lihtsalt konsultatsioone andma. Näiteks küsitakse neilt nõu, kuidas luua veebilehti või õppematerjale, mis oleksid kättesaadavad kõigile, hoolimata erivajadusest. „Sisuliselt oleme sillaks nägemispuudega inimese ja riigi vahel,“ sõnas Jakob.

Eesti Pimedate Liidu liikmed on erinevad organisatsioonid, praegu on neid 17. Organisatsioonidesse kuuluvaid üksikisikuid on umbes 1500 ringis, seega üle Eesti on liidul võrdlemisi hea võrgustik. Liit korraldab liikmetele pidevalt koolitusi ja tutvustab neile ka uusi lahendusi ning tehnoloogiaid, mida vaegnägijad saaksid kasutusele võtta. Liit on omakorda Euroopa Pimedate Liidu liige.

Ootavad oma ridadesse noori

Jakob Rosin rääkis, et üheks murekohaks, millele liit lähiaastatel rohkem tähelepanu pöörab, on see, kuidas kaasata rohkem noori. „Sotsiaalvaldkond pole noorte jaoks atraktiivne, aga praegune kogukond vananeb, seega peame leidma mooduseid, kuidas ärgitada noori rohkem ühingutesse astuma ja kaasa rääkima,“ ütles Jakob. „Mida rohkem on neid, kes räägivad nägemispuudega inimeste probleemidest, seda paremaks asjad muutuvad.“

Õnneks on inimeste teadlikkus pimedate ja puuetega inimestega seotud teemadest järjest parem ning Jakobi sõnul on äärmiselt oluline, et me räägiksime sellest, et sellised inimesed on olemas ja nende huvidega peab arvestama.

Liidul on plaanis tugevdada ka Eestis rehabilitatsiooni võrgustikku. „Tänasel päeval on see süsteem suhteliselt keeruline ja me soovime seda lihtsustada. Näiteks kui inimene kaotab ootamatult nägemise või kui sünnib laps, kes ei näe, siis peab ise üsna palju infot otsima, kuidas edasi toimetada,“ nentis Jakob.

Ligipääsetavus ei ole ainult puudega inimeste probleem

Jakobi sõnul mõeldakse ligipääsetavusest tihtilugu kui heategevusest ja puuetega inimestele vastutulekust, aga tegelikult puudutab see meid kõiki. „Ligipääsetavus tähendab kasutusmugavuse kasvu ja kui midagi on tehtud ligipääsetavaks puuetega inimeste jaoks, siis sellest võidavad tegelikult kõik,“ ütles Jakob.

Tema soovitus on mõelda näiteks mõne veebilehe või e-poe külastusele. Veebilehel võib tekst ja nupud, millele pead kursori või näpuga vajutama, olla üsna väikesed. „Kodus arvutis või tahvelarvutis seda tehes ei pruugi probleem tekkida, aga kujuta ette, et sa oled suvel maaliinibussis, buss rapub ja päike paistab nutiseadme ekraanile. Ega sa eriti hästi näe neid väikseid nuppe, millele vajutada,“ näitlikustas Jakob. Kui veebileht või e-pood on kohandatud vastavalt ligipääsetavuse nõuetele, siis seda võimalust saavad ära kasutada ka need inimesed, kel pole erivajadust, aga kes lihtsalt teatud oludes vajaks veidi paremini hoomatavat vaadet.

Ligipääsetavuse teemal on ka seadused üha enam abiks – Eestis on juba mitu olemasolevat seadust ja paar tükki on ka loomisel, mis kohustavad teatud ettevõtteid rohkem keskenduma ligipääsetavusele nii füüsilises ruumis kui ka veebis.

Loodavad leida koostööpartnereid

Eesti Pimedate Liit liitus hiljuti Tehnopoli juhitud Connected Health klastriga. Jakob Rosina sõnul liituti klastriga ennekõike selleks, et olla nõu ja jõuga abiks iduettevõtetele. „Näeme juba praegu, et paljudel uutel lahendustel on potentsiaali olla kasulik ka nägemispuudega inimestele ja seda kasu saaks viia ka Eestist välja maailma,“ ütles ta.

Vähemtähtis pole ka see, et klastri abil on võimalik osaleda erinevates projektides ja leida koostööpartnereid. Jakobi sõnul on kolmas sektor, eriti puuetega inimestega seonduvad ettevõtmised, riigi poolt alarahastatud ja paljuski toimetatakse projektipõhiselt. „Mida rohkem on võimalusi projektides osaleda, seda rohkem tekib ka endal ideid edasiarenguteks. Me näeme, et saaksime oma kogukonda väga laialdaselt kaasata erinevatesse ettevõtmistesse,“ lisas Jakob.