Eesti tervise kogukonna Kärajad: patsiendi roll oma tervise juhtimisel kasvab

Erinevad tervisega seotud osapoolte esindajad kogunesid reedel mõttetalgutele, vahetades muljeid, milline on nägemus arstist aastal 2040. Ühtlasi otsiti koos lahendusi, mida saaks ette võtta juba täna, et  Eesti meditsiin oleks tulevikus veelgi paremal tasemel.

„Nii Kärajate kui ka klastri eesmärk laiemalt on Eesti tervisevaldkonna erinevad osapooled kokku tuua ja nad oma igapäevasest „mullist“ ja rutiinist välja raputada, et ühises diskussioonis sünniksid uued ja paremad lahendused. Loodetavasti saab ühiselt väljakäidud mõtteid ka kiiremini ellu viia,“ selgitas Connected Health klastri juht Külle Tärnov.

Erinevate osapoolte – tervishoiu teenuse osutajad, teadlased, tudengid, ettevõtjad ja tervise valdkonnaga seotud avalik sektor – esindajad tõdesid mõttetalgutel “Eesti tervise kogukonna kärajad, vol. 2”, et arstile ja patsiendile, tegelikult inimesele, vajalikud teadmised,  oskused ja ka vastutus, on ajas muutumas.

Aruteludes tõid arstid välja, et parema tervishoiuni jõudmiseks võiks alustada digiloo korrastamisest ja uuele tasandile viimisest – arstid soovivad kasutajasõbralikku vaadet, mis nende tööd lihtsustaks, mitte andmete otsimist. Samuti oleks vajalikud digisaatekiri ja otsusetoed, mis peavad digilooga koos toimima. Rõhutati, et üha enam kasvab tehisintellekti roll ning sellest saab arsti hea partner.

Mitmed ideed puudutasid terviseandmete kättesaadavust: ühiselt leiti, et patsientide kogutud terviseandmed võiksid arstile ligipääsetavad olla. Teisalt on mitmed startupid/ ettevõtted pakkunud erinevaid lahendusi tervise parandamiseks, kuid neil pole täna võimalust terviseloost andmeid saada.

Tärnovi sõnul nähakse tulevikus patsiendil endal kasvavat rolli oma tervise juhtimisel. „Erinevate tehnoloogiate abil saab patsient infot oma tervise kohta ning ka juhiseid ja soovitusi, kuidas käitumist parandada või terviseriske hallata. Pakuti välja idee, et regulaarselt tervisekontrollis käiv inimene võiks saada tervisekindlustuse poolt soodustusi,“ rääkis Tärnov. Teise initsiatiivina pakuti välja terviseandmete kasutamise huvigrupi ehk tervise subjektide seltsi (TSS) moodustamine: „Seltsis osalevad inimesed koguvad enda kohta kokku terviseandmed kõikvõimalikest süsteemidest ja jagavad vabatahtlikult neid pilootkasutamiseks uute terviseteenuste väljatöötamisel. Selline lähenemine aitab üle saada andmekaitse ja bürokraatia keerukustest ning võimaldab innovaatilistel ettevõtjatel lihtsamini disainida uusi terviseinfo teenuseid,“ selgitas Leego Hansson OÜ juhtivpartner Erkki Leego.

Osalejad tõid välja, et tervislik eluviis ning liikumine, nende õpetamine ja harjutamine, peaksid olema integreeritud juba haridussüsteemi.

Eesti tervise valdkonna klastrite Connected Health ja SportEST korraldatud “Eesti tervise kogukonna kärajad, vol.2” toimus 25. augustil Sakus.

Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST on valdkonnaülene ühendus, mille fookuses on inimeste elujõu ja elukeskkonna  rikkuse suurendamine liikumistervise  kaudu.

Teaduspargi Tehnopol juhitud Estonian Connected Health klaster (ECHC) on Eesti erinevate tervisega seotud osapoolte kogukond, kelle ühiseks eesmärgiks on rakendada tehnoloogiad veelgi paremate tervisega seotud toodete ja teenuste pakkumiseks.