fbpx

Kas Richard Branson investeerib Eesti rohetehnoloogiasse?

Paljude meelest on lennuliiklus maailma saastavaim transpordiviis. Kui maailma üks tuntumaid ja kindlasti hulljulgemaid ettevõtjaid, mitme lennuliini eestvedaja ja Virgin Groupi asutaja Richard Branson 13 aastat tagasi teatas, et investeerib kõik Virgin Groupi transpordiäridest saadud tulud keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, siis oli nii mõnigi inimene pehmelt öeldes üllatunud.

Bransoni kirg keskkonda säästvate tehnoloogiate vastu on teada paljudele ning selle tõestuseks on ta aastate jooksul algatanud ka mitmeid liikumisi, ettevõtteid ja fonde, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik saada osa sellest unikaalsest planeedist. Teisalt ei tasu arvata, et tegemist oleks puhta altruismiga. Aastakümnete jooksul on ta oma meeskondadega üles ehitanud sadu ettevõtteid ning olnud teerajaja mitmeski valdkonnas. Ta on hea näide, kuidas on võimalik kombineerida keskkonnahoidlikkust kasumlikkusega.

Rohetehnoloogiast ei pea ega saagi rääkida vaid keskkonnasäästlikkuse aspektist. Olgugi, et just see seisukoht on kõige alus ning kõnetab tänapäeval juba paljusid, on see vaid osa võrrandist. Vähemtähtis ei ole asjaolu, et see on ka investeeringu seisukohast majanduslikult nutikas otsus.

Maailm muutub. Muutub mitmes mõistes – esiteks ei saa eitada kasvuhoonegaaside negatiivset mõju kliimasoojenemisele, ega ka asjaolu, et me ei ole ühiskonnana olnud selle probleemi lahendamises just ülemäära edukad. Muutub aga ka selles mõistes, et keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja inimeste valmisolek neid kasutada on just viimase kümnendi jooksul saanud sisse enneolematu hoo.

Uued valikud ja ärimudelid transpordis

Eestit peetakse juba täna startuppide võlumaaks, kus kasvavad ükssarvikud (ettevõtted, mille väärtus on üle miljardi). Nad kõik tõestavad, et uued võimalused pakuvad inimestele huvi ja on teisalt ka majanduslikult kasumlikud.

See ei olnud sugugi nii ammu, kui takso tellimiseks tuli esmalt pikalt kõnejärjekorras oodata ja siis „kiisult“ vajalikku kohta sõiduk tellida. Täna on introvertsetele eestlastele hästi sobivad mobiilirakendused, kus „taksojuhiga“ ei pea soovi korral sõnagi vahetama, suurepäraselt vastu võetud. Vaid mõne aastaga on sektor tundmatuseni muutunud. Ja muutub veelgi.

Seisame Eestis juba lähikümnendil valiku ees, kas investeerida keskkonnasõbralikesse transpordilahendustesse või osta ca 100 miljoni euro eest saastekvoote juurde. Juba täna on maailmas mitmeid linnu, mis piiravad diiselsõidukite liiklemist linnasüdames. Paljude ambitsioon on aastate jooksul need linnadest üldse välja tõrjuda.

Kus kliima vähegi võimaldab, teevad ilma erinevad elektrilised kergsõidukid ja sellel turul käib juba täna tihe rebimine – eestlaste Bolt, ameeriklaste Lime ja veel paljud teised. Katsetatakse ärimudeleid, võideldakse klientide pärast ja muudetakse igapäevaseks harjumuseks seda, mida paar aastat tagasi veel olemaski ei olnud.

Eesti startup Comodule võimaldab nüüd kergsõidukid ka nutikamaks muuta, et sõidukit oleks kergem oma vajadustele sobivaks seadistada ning igal ajahetkel nende asukohta jälgida.

Ainuüksi asjaolu, et Taxify muutis enda hästi sissetöötanud kaubamärgi Boltiks on kõnekas fakt ning näitab, kui suur ärivõimalus peitub uut tüüpi sõidujagamisteenustes, mis ei ole enam vaid autopõhised.

Nutimaja kui tulevane standard, mitte erand

Uud lahendused on jõudsalt kanda kinnitamas ka ehitussektoris. Kes meist poleks tundnud, kuidas koosolekusaalis saab „õhk otsa“ ja pea hakkab valutama. Mõnevõrra kurb tõsiasi on, et keskmiselt viibivad inimesed koguni 90% ööpäevast siseruumides. Samas jäetakse tähelepanuta, et paljudel juhtudel on majade siseõhk koguni 5 korda halvema kvaliteediga kui õues. Nii puutumegi üha rohkem kokku sellega, et lastel esineb sagedamini astmat ja erinevaid nahaprobleeme, täiskasvanud on rohkem väsinud ning vähese loomuliku valguse puudumise tõttu halvas tujus. Eestlaste leiutatud ja siin toodetav Airobot suudab selle probleemi lahendada mängleva kergusega. See on isemõtlev soojustagastusega ventilatsiooniseade, mis otsustab ise, millal õhuvoolu hulka tõsta või langetada.

Regulatsioonid näevad ette, et varsti peavad kõik hooned olema liginullenergia hooned. Ehitusringkondades murtakse pead, kuidas seda eestlaste ostujõu ja hinnatundlikkuse juures tagada. Tarbijad arvavad aga sageli ikka veel, et taastuva energia kasutamine elamutes on väikse ringkonna aktivistide niššihuvi, mis suuremat hulka inimesi niipea ei mõjuta. Põhjuseid leitakse alati – päikesepaneelid on kallid ja koledad, tuulikutest saadav energia on tore küll, aga oma kodukandi lähedale neid keegi ei soovi jne. Kõik on inimlikud ja arusaadavad arvamused.

Tegelikkuses pakub juba täna näiteks Roofit.solar metallist päikesekatuseid ehk ühendab traditsioonilise katuse ja päikesepaneeli. Hea ja tõhus lahendus neile, kes plaanivad omale uut maja ehitada või olemasolevat renoveerimise käigus energiatarbijast energiatootjaks muuta.

Rohetehnoloogia kui ärivõimalus

Rohetehnoloogia ei ole mitte moesõna, vaid reaalne ärivõimalus. Võimalus teha maailmamuutvat äri keskkonda säästval viisil. Teaduspargis Tehnopol näeme juba täna, et sellest võimalusest haaravad kinni üha uued ettevõtjad ning sellist vastutustundlikku äri hindab ka üha rohkem tarbijaid.

Siinkohal ei maksa ära unustada, et ka regulatsioonid soosivad erinevate keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Ka investorite vaatest muutub pilt üha huvitavamaks – ühel poolt ulatusid möödunud aastal tehtud investeeringud vaid energia valdkonnas sadadesse miljarditesse dollaritesse. Teisest küljest tuleb pidevalt turule uusi ägedaid startuppe koos uute põnevate ja keskkonda säästvate toodete ja teenustega, kellesse investeerimine toob tulevikus investorile mitmekordset kasu.

Seega, kui seni teadaolevalt on Branson investeerinud Eesti ükssarvikusse nimega TransferWise, siis on vaid aja küsimus, kui ka Eesti paljutõotavad rohetehnoloogialahendused ärimagnaadi tähelepanu pälvivad.

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega

Meie partnerid