Kuidas hinnata kaugvastuvõtu kasu? TalTechi loodud juhend annab nõu

Kiirkorras rakendatud kaugvastuvõtu mõju süsteemseks uurimiseks on TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava koostanud metoodikajuhendi. TalTechi e-tervise metoodikanõuniku ja lektori Riina Halliku sõnul on huvi metoodikajuhendi vastu olnud suur, kuid konkreetsetest näidetest on veel vara rääkida – välja töötatud juhend ongi esimene samm ideede pakkumiseks ja teadustööde tegemiseks.

Juhend annab ülevaate, miks on oluline kaugvastuvõttu hinnata, kuidas seda läbi viia ning milliseid meetodeid vajalike andmete kogumiseks valida.

Hallik selgitab, et tegemist pole konkreetse metoodikaga, vaid võimalike meetodite ja uurimisküsimuste kogumiku, juhendiga: „Seda võib vaadelda nagu kirjanduse ülevaadet selleks, et aru saada kaugvastuvõttude hindamise terviklikust protsessist. Hindamine tuleneb siin kontekstis inglisekeelsest sõnast assessment, mitte evaluation  – mõlemat tõlgitakse eesti keelde kui hindamine, kuid tähendus on erinev. Evaluation on konkreetsem ja puudutab seda, et kas mingi asi vastab teatud kriteeriumitele, aga assessment tähendab rohkem uurimist kui protsessi. Samas on need mõlemad terminid ka omavahel põimunud ning ka teaduskirjanduses vahetatakse neid omavahel ära.“

Juhendi eesmärk on Halliku sõnul siiski puudutada kogu tervikut ning see on suunatud pigem arengule kui lõplikule hinnangule. „Juhendi üks tagamõte on anda ideid, millised on olulised küsimused konkreetse teenuse jaoks, kas siis näiteks arendamise protsessis, turule tuleku jaoks parima lähenemise leidmiseks või turul püsimiseks ja laienemiseks,“ selgitab Hallik.

„Juba kasutusel olevate teenuste osas saab rääkida tulemlikkuse mõõtmisest erinevatest vaatevinklitest  — näiteks diagnoosimise täpsus, mõju tervisetulemitele. Uute teenuste arendamisel või turule toomisel on hea hoida meeles, et tegelikult on kõike võimalik hinnata. Hindamine korrektsete meetoditega, mis tagavad tulemuste valiidsuse ja usaldusväärsuse, annab kaasa kvaliteedi märgi,“ toob Hallik välja.

„Meditsiin iseenesest juba sügavalt tõenduspõhine ehk arstid ja õed, kes peaksid olema põhikasutajad, on ka rohkem usaldavamad ning võimestatud, kui neid on algusest peale läbi hindamisuuringute ka arendusprotsessi kaasatud,“ lisab ta.

„Enne turule tulekut saab näiteks uurida, kuidas tõestada valitud tehnoloogia sobivust, milline on süsteemi vastavus kasutusel olevate standarditega ehk koostalitlusvõime aste, millised on vajadused koolituste osas, kas uus teenus sobitub igapäevasesse tööprotsessi ning milliseid muutusi implementeerimine kaasa toob,“ tõi Hallik näiteks.

Erinevad tasustamismudelid ja hindamise nõuded ka digilahendustele

Halliku hinnangul peakski erinevatel teenuse tüüpidel olema erinevad tasustamismudelid ja hindamise nõuded. „Kaugvastuvõtt ning selle erinevad vormid kuuluvad samuti sellesse üldisesse digilahenduste kategooriasse. Oluline on lihtsalt eristada seda, et näiteks NICE (The National Institute for Health and Care Excellence) hindamisraamistiku eesmärk on ikkagi rahastusküsimus, kuid kaugteenuste juhendi puhul ei määranud me kriteeriume ega keskendunud konkreetselt kuluefektiivsuse või kvaliteedi mõõdikutele ja meetoditele, vaid andsime ideid ja metoodilisi suunanäitajaid uurimisküsimusteks laiemalt – juhtimise, protsessi tõhususe kui ka teenusedisaini parandamise vaatevinklist,“ selgitab Riina Hallik.

Haigekassa andmetel viidi aprilli lõpu seisuga läbi 131 000 kaugvastuvõttu ning arstiabi sai 105 000 inimest. Kõigist eriarsti vastuvõttudest moodustasid telefoni, videokõne  või spetsiaalselt loodud lahenduste teel tehtud kaugvastuvõtud sel perioodil üle poole ehk 57 protsenti. Sealjuures ei pruugi kaugvastuvõtt kui suhtlus distantsilt sobida kõigile erialadele võrdväärselt. Uute digilahenduste kasutuselevõtuga kaasnevad eelised avalduvad alles siis, kui on selge arusaam nende kasust.

„Haigekassa ise on uurinud kaugvastuvõtu üht aspekti, teenusega rahulolu. See on loomulikult oluline, kuid siiski standardne valik. Arvan, et internetipõhiselt läbiviidav küsimustik ei peaks olema ainuke meetod, kuidas rahulolu uurida ning tegelikkuses, lähtudes uurimisküsimuse sügavusest, on ka teisi meetodeid või ka juba välja arendatud mudeleid, mis võib olla aitaksid rohkem kaasa ka teenuse arendamise ja kasutusse viimise aspektist,“ selgitas Hallik.

„Mulle isiklikult pakuvad kõige rohkem huvi kasutatavuse tõhususe küsimused, mis on üks oluline rahulolu näitaja. Näiteks kasutajakogemuste testimine kliiniliste simulatsioonimeetodite kaudu või kogu tööprotsessi tegevuste kaardistamist läbi aja liikumise meetodi ning selle võrdlemist tavavastuvõtuga. Põnevaid uurimisküsimusi on palju,“ lisas ta.

Juhend on mõeldud kasutamiseks nii kaugvastuvõttu läbiviivatele tervishoiutöötajatele kui ka teadlastele, haiglajuhtidele ja regulaatoritele. Lisaks hakkavad seda kasutama järgmisel aastal magistritööd kirjutavad TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava tudengid.