Patsientide parem tervis algab nende endi aktiivsusest

19.03.2018

Teaduspargis Tehnopol toimunud seminaril „Kuidas kaasata ja võimestada patsienti?“ leidsid ettekandjad ja paneeldiskussioonides osalejad, et parima tulemuse nimel on vaja võimestada nii patsienti kui ka tervishoiutöötajat. Selleks sobivad kasutajasõbralikud infotehnoloogilised vahendid, ladus omavaheline suhtlus ja parem tervisealane kirjaoskus.

Esimene esineja dr Rami Cohen ettevõttest Telesofia näitas, kuidas on võimalik kaasaegse videotehnoloogia abil muuta raviprotsess patsiendi jaoks personaalseks ja tema teadmisi haigusseisundi osas parandavaks. „Video näitlikustab, kaasab patsienti ja on kergesti mõistetav,“ märkis Cohen. Oma praktilises näites tõi ta välja video, kus patsienti raviv õde osundab täpselt, kuidas, kuhu ja millises koguses insuliini süstida. Videote kokkupanekuks, meeldetuletuste jagamiseks ja patsiendilt tagasiside kogumiseks on nad loonud eraldi infotehnoloogilise platvormi, mida on tervishoiuteenuse osutajal kerge kasutada.

Inglismaa riikliku tervishoiuameti (National Health Service – NHS) ekspert Jim Philips kinnitas, et innovatiivsed lahendused patsientide, nende perekonna ja kogukonna jaoks laiemalt aitavad kokku hoida miljoneid. Phillipsi sõnul defineerib NHS endaga toimetuleku (ingl k self-management) kui mõiste, mis hõlmab kõiki tegevusi, et inimesed oma tervisemured ära tunneks, raviks ja nendega hakkama saaks. Tegevusi võivad nad teha iseseisvalt või ka koostöös tervishoiusüsteemiga. Philips lisas, et kaasuvad haigused on saamas normiks. Arvatakse, et kolme ja enama haigusega patsientide arv kasvab Inglismaal 2018. aastaks 1,9 miljonilt 2,9 miljonile. Hinnanguliselt on NHSil võimalik kokku hoida vähemalt 4,4 miljardit £ aastas, kui võetakse kasutusele innovatiivsed lahendused patsientide, nende perekonna ja kogukonna jaoks laiemalt.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo hinnangul muutub patsient üha enam nõudlikuks kliendiks, kes mitte ainult ei soovi ravi, vaid tahab elada kaua tervelt ja õnnelikult. Tema ootus on, et tervishoiusüsteem toimiks sama tõhusalt nagu ükskõik, milline muu teenus erasektoris. See kõik esitab tervishoiuteenuse osutajale suure väljakutse nii andmete kogumise, töötlemise kui ka patsiendi juhendamise osas. „Tervishoiusüsteem ise peab olema üles ehitatud patsiendikeskselt,“ märkis Aaviksoo. Lisaks tervisealase kirjaoskuse parandamisele peab võitlema müütide ja väärarusaamadega, mis dr „Google“ abiga internetiavarustes levivad.

Esineja Dee O`Sullivan töötab ettevõttes, mis kogub kokku kõik need mobiilirakendused, mis on saanud heakskiidu nii patsientidelt kui ka arstide erialaliitudelt. „Tänases heitlikus maailmas vajavad eelkõige patsiendid kindlustunnet, et teenuseosutaja oleks valideeritud, talle saaks oma andmeid usaldada ja olla kindel, et nad tegelevad pidevalt nii tootearendusega kui ka erinevate platvormide ühildamisega. Tänasel hetkel on turul saadaval mustmiljon erinevat tervishoiualast mobiilirakendust, meie aitame nende seast usaldusväärsed välja valida,“ lisas O`Sullivan. Kvaliteedikontrolli läbinud rakendused on leitavad internetilehel www.myhealthapps.net.

O'Sullivan tõi välja patsiendiühenduste uuringu, millest selgus, et vaid kolmandik patsiente usaldas ravimifirmade rakendusi. Enim usaldati neid rakendusi, mis olid patsientide ühendustelt, teiseks arstide välja töötatud. Patsiendi jaoks on terviserakenduste puhul olulised kvaliteet, täpsus, relevantsus ja usaldusväärsus, samuti pööratakse tähelepanu andmekaitsele ning privaatsusele. Oluline on ka jätkusuutlikkus – kes peaks rakenduste arendamiste eest maksma?

Sullivani sõnul valitseb praegu trend, et patsiendid maksavad rakenduste eest ise, kuid mida komplekssemaks need muutuvad, siis on rakendusi võimalik nö välja kirjutada ning need hüvitatakse. Rakendused pole enam tooted, vaid teenused, mida tuleb kasutama õpetada ja juhendada.

Elin Haf Davies arendabki välja ühte sellist rakendust, mis aitab patsienti ja arsti, tuletades meelde ravimite võtmise intervalli, kogudes terviseandmeid, pidades arstivisiitidest kalendrit ja jagades elustiili parandamisega seotud soovitusi. Peale selle saab rakendust siduda teiste väliste seadmetega nagu pulsikellad ja sammulugejad ning mis peamine – see annab raviarstile lihtsa ja selge ülevaate patsiendi tervise edenemisest.

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) tegevjuht Anneli Habichti sõnul on üldpilt patsientide kaasatuse osas raviprotsessi ja -otsustesse läinud palju paremaks, kui võrrelda näiteks 10 aasta taguse ajaga. „Ühiskond on arenenud, patsiendid teadvustavad rohkem oma rolli ja vastutust raviprotsessis ja -otsustes, kuid kaasatus on väga ebaühtlane,“ leiab ta, lisades et nooremad, haritumad, riigikeelt paremini oskavad ja keskustes elavad inimesed on patsientidena paremini jõustatud. „Kaasajal on inimeste tervisealane kirjaoskus tihedalt seotud digikirjaoskusega – inimesed, kes teavad internetist infot leida ja seda kriitiliselt analüüsida, oskavad seda ka tervisega seotud info osas,“ tõdes Habicht.

„Suurem osa patsientidest vajab tervisealase info nö „tõlkimist“ neile arusaadavasse keelde – et oleks kasutatud vähem meditsiinitermineid, arusaadavamalt selgitatud valikuvõimalusi ning suuline info oleks dubleeritud lihtsalt arusaadavasse kirjakeelde,“ rääkis Habicht patsientide kaasamisest.

Paneeldiskussioonis osalenud arst- resident Julius Juurmaa arvates algab patsiendi võimestamine hoopis arsti võimestamisest. Eesti arstid spetsialiseeruvad varakult ja on oma erialal tugevad, aga puudu jääb kõigile ühisest üldarstlikust baasist – ehkki praktika mahtu õppekava uuendamise käigus suurendati, on ülejäänud kliiniline õpe siiski rõhutatult teoreetiline ja erialakeskne.

„Eesti arst, vähemasti haiglas töötav arst, on väike ülekoormatud detail suures mehhanismis. Sellises olukorras on intuitiivne vastutada oma töölõigu, mitte patsiendi eest. Nii ei tulegi patsiendikesksusest suurt midagi välja,“ märkis Juurmaa.

Ta ütles, et oluline areng on toimunud teemaga lähedalt seotud suhtlemise õpetamisel: „Uuendatud õpiväljunditesse kirjutasime patsiendiga suhtlemise üheselt sisse ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi initsiatiivil on nende väljundite taha välja töötatud ka tõenduspõhine sisu“.

Juurmaa rõhutas ka aspekti, et tehnoloogia eesmärk on spetsialisti aja vabastamine inimlikuks suhtluseks.

Patsiendid tahavad olla kaasatud ja võtavad vastutuse

Diskussioonipaneelis kinnitas Inglismaa riikliku tervishoiuameti ekspert Jim Phillips, et patsiendid hakkavad tervishoius järjest rohkem valikuid tegema, kuid liigume edasi väikeste sammude haaval. Inimesed lihtsalt ei oska uusi teenuseid tahta ja nende kohta küsida. Teadlikud, nõudlikud ja kõrge tervisealase kirjaoskusega patsiendid tahavad olla raviprotsessi kaasatud, kuid võtavad seeläbi enesele suurema vastutuse oma tervise eest ja tulevad paremini toime oma haigustega. See omakorda aitab tervishoiukulusid suurendada just seal, kus see on hädavajalik.

Patsientide võimestamine tähendab ka seda, kuidas patsiendid aru saaks, et tegu on nende tervise ja nende valikutega. Phillips rõhutas siinjuures vajadust informeeritud valikute tegemiseks: „Peame liikuma selles suunas, et inimestel on valikud ja samas ka võimalused informeeritud valiku tegemiseks. Peame üle saama sellest, et riik tahab kõike kontrollida, näiteks on magustatud joogid maksustatud. Kas inimesel on siinvõimalik ise valikuid teha?“

Seminar „How to engage and empower patients?“ toimus 13. märtsil Tallinna Teaduspargis Tehnopol.

(Allikas: med24.ee; Autor: Eli Lilles)