Peavalu- ja migreenipatsiendid saavad abi digitaalsest peavalukliinikust

Migreventioni tegevjuht Katrina Laks on migreeniga võideldes otsinud digilahendust, mis aitaks tal hoogude sagedust ning ravi tõhusust hinnata. Koos Eesti peavaluspetsialistidega ongi tal nüüd loomisel rakendus, mis aitab senisest oluliselt efektiivsemalt kaasa nii patsiendi enesejälgimisele kui ka peavalu ja migreenipatsientide multidistsiplinaarsele ravile.

Katrina Laks kirjeldab, et Migrevention sisaldab nii patsiendirakendust kui spetsialisti töölauda. Patsiendirakendus koosneb nii igapäevaselt kasutatavat peavalupäevikust (tasuline versioon peavalu õe nõustamise toega) kui ka tõenduspõhisel ravil põhinevast spetsialisti töölaualt juhitavast ja jälgitavast interdistsiplinaarsest ravimoodulist. Ravimoodul sisaldab lisaks õe nõustamisele ka füsioteraapia ja kognitiiv-käitumusliku teraapia moodulit, patsiendi testimisvõimalusi ning aktiivset ravisekkumist audio- ja videomaterjalide abil.

Laks  selgitab, et paberkujul peavalupäeviku on migreenipatsiendi jaoks A ja O, seda kasutavad neuroloogid ja perearstid migreeni – ja teiste peavalupatsientide diagnoosimiseks ja jälgimiseks. „Peavalupäevik on korrektse peavaluravi kõige olulisem osa. Ilma õige diagnoosi ja ravi jälgimiseta ei saa ka ravi olla efektiivne. Tänaseks on teaduskirjandusest teada, et paberpäevikute täitmine on sageli ebatäpne, kuna seda tehakse tagantjärgi – migreenihoo ajal ei ole paberpäevik kaasas või mugavas kohas.“

„Esimesed digitaalsed peavalupäevikud loodi umbes kümme aastat tagasi ning tänaseks on areng märgatav. Küll on patsiendid nimetanud paljusid päevikuid liiga keerulisteks. Migreventioni digitaalse peavalukliiniku juurde kuuluv peavalupäevik on loodud koos Eesti patsientide ning peavalu spetsialistidega mõlema vajadusi arvestades,“ lisab ta.

Digitaalse lahenduse efektiivsust kinnitab teadusuuring

Selleks, et lahenduse tõhususes paremini veenduda, on seda uuritud teadusuuringus: „Viisime viimase kahe kuu jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliinikus läbi võrdleva kliinilise pilootuuringu, kus osales 20 patsienti. Võrdlesime omavahel konventsionaalset ning digitaalset ravi ning hindasime ravivastust ja – teostuse efektiivsust.  Uuringu esialgsed tulemused näitavad, et multidistsiplinaarne migreeniravi digitaalse rakenduse kaudu on efektiivne, patsientide peavalupäevade arv väheneb. Lisaks tõhustub oluliselt spetsialistide töö. Pilootuuringu üks eesmärk oli ettevalmistus järgmisteks, suuremahulisemateks uuringuteks,“ räägib Laks.

Edaspidi on planeeritud võrdlevad uuringud juba suurematel patsiendigruppidel ning võrreldakse ka eraldiseisvalt iga digitaalse ravi komponenti – näiteks õe nõustamine digitaalselt vs. õe nõustamine konventsionaalselt; füsioteraapia digitaalselt vs. füsioteraapia konventsionaalselt. Kõigi uuringute läbiviimiseks on saadud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee luba.

Digitaalse migreenilahenduse vajadus

Katrina sõnul on migreen tema soovimatuks kaaslaseks olnud rohkem kui 15. aastat. „Suurema osa sellest ajast olen otsinud digilahendust, mis aitaks mul hoogude sagedust ja  ravitõhusust hinnata ning seeläbi ka mu enda ravile kaasa. Eesti on väike ning suurepäraseid spetsialiste on vähe. Dr. Mark Braschinsky ja Triinu Niiberg-Pikksöötiga kohtusime 2018. aasta lõpul toimunud häkatonil “Migraine Innovation Challenge and Hack”. Osalesime seal Markiga nii häkatoni ettevalmistajatena kui ka žüriis ekspertidena. Vajadus patsiendi- ning spetsialistisõbraliku migreeni ravilahenduse järgi sai tol hetkel tõestatud, kuid kuna ükski osalenud tiimidest lahendusega reaalajas välja ei tulnud, asusime ise 2020. aasta alguses tegutsema,“ räägib ta digilahenduse sünnist.

Migrevention on olnud edukas ning jõudnud Prototroni programmis TOP12-sse ning Ajujahi arenguprogrammis TOP30-sse. „Programmide suunitlus on olemuselt erinev ning nad kindlasti täiendavad teineteist. Näiteks on Ajujahi programmis koolitusi arvuliselt vähem, kuid päev-kaks kestvad ja ühele teemale keskenduvad koolitused on väga põhjalikud. Prototron aga annab lühikese ülevaate kõigest iduettevõtluses vajalikust. Spetsiifilist digitaalsele terviselahendusele suunitletud tuge ei paku küll kumbki programm, kuid seda oleme saanud Connected Health klastrist läbi mentorluste ning Health Founders tervisetehnoloogiate kiirendist,“ räägib Katrina oma start-up kogemusest.

„Kõigil meie meeskonna spetsialistidel on tegelikult olemas varasem ettevõtluskogemus või väga lähedane kokkupuude sellega, seega oleme tiimina olnud algusest peale teadlikud ettevõtlusega kaasa tulevatest riskidest ja ohtudest. Samuti, olles ühes tiimis tippspetsialistidega, on kõikidele algusest peale selge, et tööd tuleb teha väga palju ning pidevalt ühist eesmärki silmas pidades,“ kinnitab ta.