Seminar: Integreeritud tervishoius peab kesksel kohal olema patsient

Teaduspargi Tehnopol juhitud Connected Health klaster tõi 8.detsembril Eesti erinevad osapooled (ettevõtted, tervishoiu teenuse pakkujad, avalik sektor ja ülikoolid) kokku, et jõuda paremale arusaamisele integreeritud tervishoiu võimalikkuse osas.

Integreeritud tervishoid on personaalne ja terviklik lähenemine tervise- ning sotsiaalteenustele. Kõiki teenuseid ei pea integreerima ühte paketti, vaid eesmärgiks on pakkuda teenuseid, mis ei ole kasutajate eraldatud ja milles kasutaja saab lihtsalt navigeerida. Integreeritud tervishoid on teenuse korraldamise põhimõte, mitte eesmärk omaette. Küll hindasid osalejad 8’ga 10st, et tervishoiu integreeritus aitaks parandada teenuste kättesaadavust, teenuste tulemuslikkust, teenuse kvaliteeti, tõsta patsientide/klientide rahulolu ning kuigipalju ka teenuseid kuluefektiivsemalt pakkuda.

Seminaril tutvuti lähemalt kahe näitega selles vallas Eestis. Riskipõhine ravijuhtimine esmatasandil, mis toimus Maailmapanga projekti raames. Piloodis osales 9 perearstikeskust ja 500 patsienti. Piloot näitas, et kaasates aktiivsemalt patsiente on selgelt võimalik parandada ravisoostumust. Riskipõhine käsitlus ei muutnud perearstide tööd märkimisväärselt stressirohkemaks ja enam neist soovib sellega jätkata ka pärast piloodi lõppu. 2018.a. on plaanis seda lähenemist Eestis laiendada. Lähemat infot saab lugeda: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/enhanced-care-management.pdf

Teine tutvustatud näide tuli Viljandi maakonnast, kus 2017.a. jooksul oli eesmärk leida sihtrühmadele nende vajadustele vastav optimaalne uus teenusmudel, mis-tagab loogilise sisenemise ja ligipääsu teenustele, -täpsustab teenusvaliku põhimõtted ja integreerib erinevad pakutavad lahendused ühtses teenusprotsessis. Peamised tuvastatud väljakutsed on, et inimestel ei ole selget arusaamist, millise probleemiga peaks millisel tasemel abi saama, inimesed ei jõua vajalike teenusteni õigeaegselt, mis viib selleni, et nad hiljem tarbivad kallimat teenust,  teenusepakkujate vahel ei liigu info sageli ka mitte samal tasandil ning koostöö eri teenuste vahel on juhusliku iseloomuga, põhinedes spetsialistide vaheliste otsekontaktide olemasolul, teenuseosutaja keskendub peamiselt oma standardiseeritud teenuste valikule, keerukamad ja mitmeid osapooli eeldavad teemad jäävad inimese enda korraldada. Tore oli seminaril kuulda, et mitmetes maakondades üle Eesti on teenuseid juba kenasti integreeritud ja igati palju saab ära teha tubli pealehakkamisega ilma kalliste digilahendusteta. Seetõttu on soe soovitus alustada lokaalselt ja lihtsalt ja seejärel on võimalus konkreetse initsiatiivi ja ettepanekuga pöörduda sotsiaalministeeriumi poole. Kindlasti tasub ka teha koostööd Eestis toimetavate digitervise teenuste arendajate ning pakkujatega.

Seminaril tutvustasid oma lahendusi kolm ettevõtet: Cognuse pakub erinevaid lahendusi intensiivpalatist kuni koduse kõneteraapiani, Arstlik Perenõuandla on käivitamas isikustatud telefoninõustamist ning CGI Soome tervise üksus 360 kraadist patsiendi käsitluse lahendust. Eesti on üle 20 digitervise lahenduste pakkuja, millest mõned on suunatud patsientidele, mõned tervisehoiuteenuse pakkujatele ja mõned mõlematele. Teenuste fookus on neil lahendusel valdaval esmatasandil ja ennetusel.

Osalejad leidsid, et käsitlus peab olema patsiendikeskne ehk on keskne raviplaan, mida erinevad arstid, õed ja hooldajad täidavad. Patsiendi harimine ja võimestamine aitaks tunduvalt kokku hoida arsti aega. Oluline, et info esitataks kodanikule/patsiendile arusaadavas keeles ning vormis. Inimeste motiveerimist tervislikumalt elama võiks motiveerida ka väiksem sotsiaalmaks terviseteadlikule kodanikule. Integreerituse toimimiseks on vajalik leida võimalus info saatmiseks operatiivselt tervisehoiu töötajatele (näiteks info perearstile, et patsient on sattunud kiirabisse või olnud haiglas) ning praeguse tervise infosüsteemi edasiarendamiseks, et info vahetamine erinevate osapoolte vahel toimiks kvaliteetselt ja sujuvalt. Vajalik on patsiendi kohta käivate andmete klassifitseerimine ja standardiseerimine ning vabateksti oluline vähendamine. Tervishoius on vaja jõulisemalt, aga paindlikult, juurutada kvaliteedimõõdikud lisaks teistele mõõdikutele. Kvaliteedimõõdikud peaksid omama umbes 10-15% osa rahastusest.

Connected Health klaster on Eesti erinevate tervisega seotud osapoolte kogukond, kelle ühiseks eesmärgiks on rakendada tehnoloogiad veelgi paremate tervisega seotud toodete ja teenuste pakkumiseks. Connected Health klastris tegutsevad  tervisetehnoloogia ettevõtted, sh startupid, tervise IT, meditsiiniseadmete, biotehnoloogia ja ravimiettevõtted. Klastrit juhib Tallinna Teaduspark Tehnopol. Lisainfot leiad aadressil: www,connectedhealth.ee