Vaata järele: Suur rohepööre – startupidest suurettevõteteni

10. detsembril toimus Ajujahi ja Tehnopoli koostöös üritus “Suur rohepööre – startupidest suurettevõteteni”, mille raames arutasid maailma muutnud roheideedest ja nende elluviimisest nii iduedu lainel sõitvad iduettevõtted kui ka suurtegijad, kes on valinud rohelise tee.

Ürituse diskussioon kujunes äärmiselt põnevaks ning kõik küsimused vastuseid ei saanud. Siia artiklisse koondasime küsimused koos SEB ja Bolti esindajate vastustega, mis üritusel vastamata jäid. Sandra Särav on Bolti kestliku arengu valdkonna juht ja Evelin Allas SEB jätkusuutliku panganduse ja ärikliendi kommunikatsioonijuht.

Üritust saad järele vaadata siit!

SEB

Kuidas on tagatud, et pangaautomaat on varustatud taastuvenergiaga mitte põlevkivist toodetud energiaga?

SEB-l on umbes 240 pangaautomaati üle Eesti ja igal pool seda tagada ei ole tõesti võimalik. Tihti sõltume kinnisvara omanikest, kellelt me ruumi või pinda rendime. Mida me aga saame protsendilise täpsusega mõõta, on SEB kontorites kasutatava taastuvenergia kasutamist, 2020. aastal oli see 89% kogu energiatarbimisest.

Kas SEB on mõelnud ka interneti ja serverite jalajälje peale? Kas te teate, kui palju energiat kulutavad teie serverid?

SEB serverid töötavad kõik rohelisel energial.

Küsimus maisist pangakaardi kohta. Boliivias raiutakse vihmametsa, et maisi kasvatada, samuti ei saa maisist pangakaarti taastöödelda. Kus on jätkusuutlikkus?

Maisist toodetud pangakaarti keskkondlik kasu väljendub mitte niivõrd taastöötlemises, kuivõrd ligi 5 korda väiksemas CO2 koguses, mida kaardi tootmisel kasutatakse. Jah, tõsi, bioplastikute taastöötlemine on suur väljakutse, kuna neid on nii palju eri liike. Samas ükskõik, millist plastikut oleks kasutatud pangakaardi tootmises, ikkagi ei tohiks seda klassikalises mõttes „taastöödelda“, sest kaart sisaldab lisaks plastikule ka rohkelt metalli (mis on samuti olulise isikliku info kandja).

Mis puudutab taastöötlemist, siis nii väikese toote puhul nagu pangakaart on see üldse küsitav. Taastöötlemine nõuaks kaartide kogumist kontoritesse, seejärel erinevatest piirkondadest/kontoritest lattu transportimist ja seejärel veel edasi ümbertöötlemispunkti toimetamist. Eesti mahud on võrdlemisi väikesed, ilmselt tuleks kõne alla mitut riiki hõlmav ülmbertöötlemiskeskus, mis lõppkokkuvõttes nõuaks palju suuremate keskkonnaressursside kulutamist kui tavalise utiliseerimise puhul kõrgtehnoloogilises prügipõletusjaamas.

Mis puudutab maisi, siis meie kaardi tootmises kasutatakse söödamaisi, mida kasvatatakse USA-s, Nebraska osariigis. Selle tootmine ei mõjuta kuidagi tavalise söögimaisi populaarsuse tõusu ja/või vastutustundetut vihmametsade raiumist.

Regulatsioonide täitmine või marginaalsused on pangas toredad, aga väga väikese mõjuga. Töötajate hingamist ära ei keela, kust süsinikuneutraalsus tuleb?

Jah, see on nii, et SEB enda tegutsemise jalajälg on ca 5% ja 95% mõju-muutust tuleb sellest, millised on panga poolt tehtavad investeeringud ja finantseeringud.

BOLT

Kas tõuksid kasutavad ainult taastuvenergiat?

Täna kahjuks on seda raske üleöö tagada, sest me rendime oma laopindasid (kus tõukerattaid laaditakse) üürileandjate käest hooaegade kaupa ja elektrienergia kasutamiseks lepingute sõlmimine on nende käes. Küll aga oleme pöördunud otse energiapakkujate poole, kelle kaudu ostame tarbitud elektrienergia ulatuses otse päritolutunnusega rohelist (taastuvatest energiaallikatest toodetud) elektrit. Küll aga arvestame n-ö musta elektriga tõukside laadimise oma keskkonnajalajälje sisse. 

Eesmärk ongi jalajälge eos võimalikult väikeseks teha ja need asjad, mida eos vähendada ei saa – näiteks tootmisest tulenevad emissioonid, neutraliseerime offsettimise abil. Jalajälje arvutamisel olemegi nimelt arvesse võtnud kogu tõukeratta elutsüklit – tootmine, sh materjalid, transport, igapäevased laadimised ning tänavatele tõukerataste paigutamine jne. Kogu elutsüklit ja laadimiskordasid arvesse võttev analüüs ongi meie aluseks CO2 jalajälje arvutamisel. 

Oleme lubanud hakata kasutama rohelist energiat kõikides ladudes hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Bolti lubadust tõukside kohta selle aasta septembrist saab täpsemalt lugeda siin. 

Miks Bolt ignoreeris ja ei ole vastanud ajakirjanike küsimustele CO2 neutraalsuse kohta?

Väga kahju, kui on selline asi juhtunud. Palun pöörduda uuesti küsimusega minu poole otse: sandra.sarav@bolt.eu

Üritus toimus osaliselt tänu NOCCA projektile, mis toetab jätkusuutlike ja ressursitõhusate startupide loomist Kesk-Baltikumi piirkonnast. Projekti on rahastatud Euroopa Regionaalarengu fondist (Kesk-Baltikumi Interreg Programm 2014-2020).