Innovatsioonitugi depressiooni ravile
20. mail toimus Tehnopolist juhitud Connected Health klastri ja Janssen Eesti (Johnson&Johnson Eesti) koostöös töötuba eesmärgiga tuua vajalikku innovatsiooni depressiooni valdkonda.
Töötuppa panustasid mitmed spetsialistid: psühhiaatrid, perearstid, vaimse tervise õed, patsientide esindajad ja riigi esindajad. Veebitöötoa raames tuvastati depressiooniga diagnoositud patsientide ja neid aitavate ravimeeskondade probleemid ja vajadused, mida annaks tehnoloogiliste lahendustega parandada.
WHO ja Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta vaimse tervise rohelise raamatu andmetel on depressioon maailmas enim levinud psüühikahäire, mis põhjustab märkimisväärset tervisekaotust. Lisaks haiguse põdejale kahjustab depressioon ka maailma majandust – igal aastal kaotab maailm 1 triljon dollarit depressioonist ja ärevusest tingitud produktiivsuse languse tõttu. Ka Eestis on probleem suur – 2017. aasta andmete järgi on umbes igal 15. inimesel Eestis diagnoositud depressioon.
Haigusena on depressioon väga kompleksne, muutes diagnoosimise ja ravi keeruliseks. Ühiskonnas on selgeid märke, et vaimse tervise häirete suhtes esineb stigmat, mis takistab inimesi abi otsimast. Samas näitavad vaimse tervise alased uuringud ja statistika, et vajadus vaimset tervist toetavate teenuste järele kasvab märgatavalt.
Tutvu töötubades välja töötatud ideedega
- Ravi- ja tugimeeskonna liikmete vaheline parem infovahetus ja kommunikatsioon patsiendi raviteekonna jälgimiseks. Selle abil oleks võimalik terviklikult koordineerida ja toetada patsiendi ravi ning kasutada tervishoiu ressursse efektiivsemalt.
- Patsiendi kaugmonitoorimine ja kaugmotiveerimine, et tuua professionaalne tugi kättesaadavamaks ja vähendada füüsilist arsti vastuvõtuaega. Rakendus võiks küsida patsiendilt tagasisidet, kontrollida ja motiveerida ravi järgimist ning võimaldada kaugsuhtlust ravimeeskonnaga. Lahendamist vajava probleemina nimetati depressiooniga patsiendi madalat ravisoostumust. Sageli kaovad patsiendid ravilt ja muudavad või lõpetavad neile määratud ravi.
- Perearsti ja pereõe töölauale otsustustugi, et aidata diagnoosimist, ravi määramist ja jälgimist. Kiiremate ja kvaliteetsemate raviotsuste tegemisele aitaks kaasa perearsti ja pereõe töölauale integreeritud tugisüsteem, mis annab patsiendipõhiseid diagnoosimise soovitusi, ravisoovitusi ja jälgimisjuhiseid.
- Esmatasandi võimekuse tõstmine: oluliselt enam tuleb panustada perearstide koolitamisse vaimse tervise alal ning juurde on vaja oluliselt rohkem vaimse tervise õdesid, kelle osatähtsus esmatasandil on märkimisväärne.
- Usaldusväärse info ja eneseabitehnikate parem kättesaadavus patsiendile. Varajaseks märkamiseks, varajaseks sekkumiseks, aga ka selleks, et patsiendi ravi õnnestuks, peab patsient ise samuti panustama. Patsiendile peab olema kättesaadav vajalik ja arusaadav info, milliste sümptomitega, millal ja kuhu pöörduda ning milliseid eneseabi tehnikaid rakendada ja kuidas seda teha. Patsiendil on sageli kerge tekkima ootus, et teda kantakse läbi teekonna ilma ise vastutust võtmata. Eksperdid tõid välja ka patsientide vähese teadlikkuse sellest, et vaimse tervise probleemid on sageli füüsiliste kaebuste põhjuseks.
- Vaimse tervise teadlikkuse suurendamine ja teemade lisamine haridusprogrammi – vaimse tervise hoidmiseks, probleemide ennetamiseks ja varajaseks märkamiseks on oluline alustada inimeste teadlikkuse ja oskuste arendamisega juba varakult, näiteks lasteaias.
Kui mõni eeltoodud ideedest kõnetas Sind ning soovid rohkem infot, siis võta ühendust projekti kontaktisikuga.
