Ekspert: digitaalse tootepassi vajadust tuleks juba täna tootedisainis arvesse võtta

Hiljutisel Tehnopoli Rohehommikul oli teemaks ökodisain ja digitaalne tootepass. „Digitaalne tootepass on teema, mida ignoreerida ei õnnestu,“ sõnas Rain Eisler TalTechist.

Lähiajal jõustub uus Euroopa Liidu ökodisaini määrus, mis toob kaasa üksjagu uusi nõudmisi tootjatele. Rain Eisler TalTechist jagas infot, mida peavad kõik tootjad juba täna teadma, et uute nõuetega sammu pidada ning tutvustas lähemalt digitaalse tootepassi ideed. Reet Aus (EKA vanemteadur, disainer ja ettevõtja), kes on juba pikalt olnud jätkusuutliku moetööstuse ja väärtustava taaskasutuse eestkõneleja, rääkis tooteandmetest Upmade süsteemi näitel. Paneelvestluses osales ka Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Piret Otsason, kes tõi sisse ka mootorsõidukite, patareide ja akude teema.

Esmalt laieneb digitaalse tootepassi nõue tekstiilile, patareidele ja akudele

Ökodisaini nõuded kehtivad teatud toodetele (nt kütteseadmetele, külmikutele ja arvutitele) juba praegu, kuid uue määrusega laieneb mõjutatud toodete ring. Lisaks on uuenduseks see, et kõigi reguleeritud toodete puhul võetakse kasutusele digitaalsed tootepassid, mis võimaldab tooteid märgistada, identifitseerida ning neid ringlus- ja kestlikkusandmetega siduda.

Esmalt on plaanis rakendada digitaalse tootepassi kohustus tekstiilile, patareidele ja akudele ning praeguse info kohaselt peaks see juhtuma aastal 2027. Veidi pikemas perspektiivis ei jää aga sellest määrusest puutumata mitte ükski tootja ehk et iga tootja peab ennast digitaalse tootepassiga kurssi viima.

Peamine eesmärk on pikendada asjade elukaart

Asjadele, olgu selleks siis sokid, televiisor või jalgratas, plaanitakse peale panna andmekandja – kaalutakse QR-kood või Raadiosagedustuvastust (inglise keeles radio-frequency identification, RFID) –, mida tarbija saab lihtsalt oma telefoniga lugeda ja seejärel veebist toote kohta infot lugeda. Rain Eisler sõnas, et digitaalne tootepass on loodud ringmajanduse tarbeks ja info liikumiseks, kuid eelkõige on selle eesmärk ikkagi see, et pikendada asjade elukaart. Toode, mis täna kestab näiteks 5 aastat, võiks kesta 7. Lisaks tarbijale annab andmekandja infot ka tööstusrobotile või sorteerimismasinale või toote parandajale, kes siis koodi kaudu endale vajaliku info kätte saab.

Tekstiilitööstuse jäätmetele head lahendust hetkel pole

Reet Aus tõi sisse vaate tekstiilile ja jagas, et tegelikult oli algne mõte, et digitaalne tootepass võimaldaks hinnata ka toote keskkonnamõju, kuid praeguseks on see info välja jäetud. Ta lisas, et see info, mida saaks kuvada tekstiilist toodete keskkonnamõju ja kestvuse hindamiseks, on tegelikult tehastel olemas. Kõige suuremaks puuduseks täna on aga see, et puudub ühtne kontrollitud ja läbipaistev süsteem ja iga bränd teeb seda omal moel ning saab neid numbreid näidata endale sobival kujul.

Reet Aus tõi esile, et QR-koodi lisamine tekstiilist tootele on ülilihtne. Keeruline on, et see kulub ära. Variandiks on kiip, aga mingitele toodetele kiipi ei pane, nt siidkleidile või õrnale kudumile. Täna käib arutelu selle üle, kuidas infot tootega siduda.

Reet Aus tõi välja, et tekstiilijääde on seda tüüpi jääde, millele hetkel lahendust pole. 25% kogutakse kokku, vaid 1% läheb ringlusse. Eestis on ümbertöötlemine praktiliselt null ja Eesti isegi ei kogu tekstiilijäätmeid.

EKA teeb hetkel Kliimaministeeriumi palvel uuringut, kuidas peaks välja nägema tekstiili jäätmete kogumine, sorteerimine, mis me sellega teeme ja kuidas suuname ringlusse. Kõik see peaks olema toote elukaare osa ja see sama info peaks seal samas digitaalses tootepassis saama ka kaetud.

Digitaalse tootepassiga ei pea kiirustama, toote andmete haldamisega süsteemiga aga küll

Rain Eisleri sõnum tootjatele on täna see, et ei tasu tormata endale digitaalset tootepassi looma, kuna nii mõnigi detail on veel paika loksumisel, kuid tasub kindlasti tähelepanu pöörata toote info haldamise süsteemile, olgu selleks siis Excel või mõni muu tarkvaraline lahendus. Lisaks oleks hea digitaalse tootepassi vajadust võtta juba täna arvesse tootedisainis.