Teaduspark Tehnopol alustab targa tööstuse ideepäevade ja arendmusmaratonide sarja!

Neljas tööstusrevolutsioon - tööstus 4.0 - on terves maailmas hoogu kogumas ning digitaalse tootmise uusi tehnoloogiaid töötatakse välja ja võetakse kasutusele järjest enamates tööstusettevõtetes. Tänaseks on selge, et eelmise tööstusajastu lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi, seega peab tuleviku maailmas iga tööstus olema tark tööstus.

Tark Tööstus arendusmaratonide eestvedaja ja Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul on Eesti tööstuses loodud lisandväärtus täna alla poole Euroopa keskmisest. „Samas moodustab tööstustoodang umbes kolmveerandi Eesti ekspordist ja mõjutab seeläbi Eesti üldist majanduslikku käekäiku. Eesti tööstussektori moderniseerimine ehk saamine targaks tööstuseks tähendabki IKT-lahenduste integreerimist nii tootmisesse kui toodetesse protsesside juhtimiseks, andmete saamiseks ja nende põhjal paremate otsuste tegemiseks. Tehnopol toetab teadmismahuka tehnoloogiattevõtluse arengut ning selle integreerimist teiste sektorite ettevõtlusega. Soovime olla Eesti ettevõtetele ekspordi kasvatamisel parim partner ning seetõttu tegeleme üha rohkem ka tööstuse digitaliseerimise teemadega,“ selgitas Villers.

Esimene Tark Tööstus arendusmaraton keskendub tarneahela planeerimisega seotud probleemide lahendamisele ning toimub juba 19.- 21. jaanuaril Teaduspargis Tehnopol.

Millised osapooled on oodatud kaasa lööma?

Tule häki koos valdkonna ekspertide abiga nutikaid lahendusi:

Loe lisa ja registreeru üritusele: www.tehnopol.ee/tarktoostus

2018.aastast käivitab Teaduspark Tehnopol targa tööstuse ideepäevade ja arendusmaratonide sarja, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi.

Projekti tellijaks on EAS ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Prototroni 19. vooru võitjad üllatavad tegevusvaldkondadega

Prototüüpimise rahastu Prototron 19. vooru keskmes oli digitaliseerimine. Ligi 200 idee seast jõudsid parimate sekka need lahendused, mis on kasulikud nii inimestele kui tööstustele. Neli meeskonda said kokku 30 000 euro suuruse rahastuse.

"Kuigi kõik täna Prototroni rahastuse nominentideks kuulutatud meeskonnad tegelevad erinevates valdkondades, on neil kõigil üks ühine, seejuures ülimalt oluline nimetaja - nende ideed ja väljapakutud lahendused üllatavad. Meeskonnad on osanud tehnoloogia nii inimese kui tööstuste kasuks tööle panna ning lahendavad probleeme valdkondades, kus see ei ole tavapärane,“ ütles Prototroni rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova.

Meeskond FoodDocs loob restoranidele, kohvikutele ja muudele toidukäitlusega tegelevatele ettevõtetele pilvepõhise enesekontrolliplaani, et muuta seadusest tulenevate nõuete vastavusdokumentide haldamine ülevaatlikumaks ja lihtsamaks. Toetuse suuruseks on 5 000 eurot.

VirtualFX sai Prototronilt 10 000€, et arendada virtuaalreaalsusel põhinevat kognitiivse taastusravi lahendust, mis võimaldab ajutraumaga patsiendil senise olukordade "teoorias" läbimängimise asemel kogeda erinevaid olukordi virtuaalreaalsuses. Selline lähenemine tõstab oluliselt kognitiivse taastusravi efektiivsust.

Eziil saab 5 000€, et edasi arendada tootmisintellekti ehk tootmisettevõtte juhile visuaalset tööde planeerimise töölauda, millelt info jõuab iga töötaja nutiseadmesse. See tehisintellekt õpiks kasutaja varasemast tegevusest ja pakuks tulevikus juba automaatselt kõige optimaalsemaid tegevusplaane.

Prototroni kaasrahastaja Elering andis meeskonnale FuseBox 10 000€, et nad saaksid katsetada oma elektrivõrkude abistamiseks loodud lahendust. Keskkonna seisukohast järjest olulisemaks muutuv taastuvenergia tootmine on suhteliselt ebastabiilne ja paneb energiavõrkudele suure koormuse. Lahenduseks oleks paidlikum energiakasutus, seejuures väga palju energiat tarbivate süsteemide (kütmis- või jahutussüsteemid) ajutine väljalülitamine ja FuseBox on sellist lahendust loomas.

Eelmisel nädalal toimunud toimunud sTARTUp Day 2017 raames andis prototüüpimise rahastu Prototron meeskondadele nutikate lahenduste elluviimiseks raha 19. korda. Kokku on Prototron tänaseks rahastanud 56 idee prototüüpimist kogusummas enam kui 700 000 eurot.

Rahastu partneriteks on Utilitas, Hedman Partners ja Elering.

Järgmisesse vooru saab taotlusi esitada 15. märtsini 2018: www.prototron.ee

Eesti äriinglid näevad Guestjoys suurt potentsiaali

Tartus toimunud Startup Day´l valisid Eesti äriiinglid Tehnopol Startup Inkubaatori ettevõtte Guestjoy kõige lootustandvamaks ettevõtteks ning investeerivad sinna 160 000 eurot, et ettevõte saaks välisturugudele areneda.

Eesti äriinglite esindaja Heidi Kakko sõnul ei olnud tegemist esitlusvõistlusega ja tiime on vaadatud juba kahe kuu jooksul. „Inglid tegid otsuse puhtalt investeeringu kontekstis ning Guestjoy puhul veensid meeskonna senised saavutused sihtturule pakutava lahenduse osas investoreid kõige rohkem. Võtsime arvesse ka seda, et nende sihtturg on piisavalt suur, et olla ka investori jaoks huvitav. Täna on seal reaalne väärtuspakkumine olemas ja nüüd tuleks teha tööd sellega, et ka kliendid seda võimalikult kiirelt tunda saaksid,“ lisas Kakko.

„Täiesti võimas tunne on. Me ise teame, mida ja kui hästi me teeme, aga see tunne on võimas, et suudame selles ka teisi veenda,“ rõõmustas Guestjoy kaasasutaja Annika Ülem. „Saadud investeeringut sooviksime kasutada rahvusvaheliseks arenguks ja inimeste juurdepalkamiseks. Tootearendus ja müük on need märksõnad, millele keskendume,“ kirjeldas Ülem Guestjoy järgmisi plaane. 

Startup Inkubaatori juhi Martin Goroško sõnul on Guestjoyl täna juba olemas reaalne käive ja kliendibaas, mis mõjub investori jaoks atraktiivselt. Investeeringu abiga saab startup hõivata uusi turge, milleks tuleb laiendada müügimeeskonda.

Teaduspargi Tehnopol võtmementor Ivar Siimar valiti Euroopa TOP40 mõjukamate äriinglite hulka!

Teaduspargi Tehnopol võtmementor Ivar Siimar valiti Euroopa TOP40 mõjukamate äriinglite hulka, kirjutab EU-Startups.com.

Ivar Siimari nimi ei ole Eesti startupkogukonnas võõras. Ta on Estonian Business Angels Network'i asutaja, tunnustatud äriingel ja sariettevõtja ning Tehnopol Startup Inkubaatoris kõrgelt hinnatud võtmementor ettevõtete rahakaasamise teemadel.

Loe rohkem Euroopa TOP40 aktiivsemate ja mõjukamate ingelinvestorite kohta täispikast artiklist aadressil:  http://www.eu-startups.com/2017/12/top-40-business-angels-that-are-rocking-europe-and-help-startups-grow/

(Kaanefoto: Ivar Siimar. Erik Prozes (Äripäev))

Kuidas nutikalt korraldada logistikat?

Teaduspargi Tehnopol ja BDA organiseeritud logistikaseminaril tõdesid nii Tallinna Sadama kui ka SmartLogi esindajad, et robotid, asjade internet ja suurandmete töötlus võib olla logistikas juba lähituleviku reaalsus.

SmartLogi välitööde juhi Illimar Pauli sõnul on logistikavaldkonnas kolm uut suunda - digitaliseerimine, digitaliseerimine ja digitaliseerimine. „Täpsemalt öeldes robotiseerimine ning füüsilise töö protsesside automatiseerimine. Näiteks laorobotid ja isesõitvad autod. Samuti tarneahelate ja transpordivõrgustike digitaliseerimine, mis võimaldab automatiseerida ka neid protsesse, mis ei ole oma olemuselt väga füüsilised, aga mille sooritamiseks on seni siiski inimtööjõudu vajatud. Uuenduste tulemusena tehakse rohkem tööd ära kiiremini, täpsemalt ja vähemate töötajatega, mis kokkuvõttes tähendab kokkuhoidu. Siia alla liigutuvad eelkõige asjade interneti, plokiahelatehnoloogia ja tehisintellekti kooslusel baseeruvad uued ärirakendused,“ rääkis Paul logistiasektori uutest suundadest.

Illimar Paul on veendunud, et seni peamiselt finantssektoris kanda kinnitanud plokiahela tehnoloogia võimaldab digitaalsete võrgustikega liidestuda ka väiksematel ettevõtetel, kellele see seni pole EDI (electronic data interchange)-põhiselt veel olnud tasuv. Teiseks oluliseks plokiahelatehnoloogia poolt logistikasse toodavaks lisandväärtuseks peab Illimar Paul tarkade lepingute poolt pakutavat võimalust aeganõudvate, ent samas olemuselt lihtsate protsesside automatiseerimiseks. „Lihtsa näitena võib tuua kasvõi väravate automaatse avamise autode poolt, kellel on selleks luba, ilma et keegi peaks kuhugi helistama, sõnumi saatma, RFID (radio-frequency identification) või visuaalse numbrituvastuse läbima. Piisab, kui värav on distantsilt avatav ja autol on näiteks Ecofleeti tugi, auto ja värav on sama plokiahelaga integreeritud ning värava omanik on andnud autole loa kindlatel tingimustel oma territooriumile sisse- ja väljasõitmiseks, mis on vormistatud plokiahela targa lepinguna,“ joonistab Paul välja vaid ühe paljudest plokiahela tehnoloogia kasutusvõimalustest.

Ka Triin Rum Tallinna Sadamast on veendunud, et andmed on logistikavaldkonna uus kütus. Rumi sõnul töötatakse välja uusi lahendusi, et suurandmeid integreerida ja kasutada klientidele lisaväärtuse pakkumiseks. „Samuti on oluline märksõna automatiseerimine. Põnevad uued lahendused, millest kindlasti ka lähitulevikus üha enam juttu tuleb, on näiteks isesõitvad sõidukid, automaatne sildumine laevadel ning Hyperloop,“ tõi Rum vaid mõne näite.

„Tallinna Sadama eesmärgiks on saada uuendusmeelseimaks sadamaks Läänemere ääres. Sel kevadel korraldasime Teaduspargi Tehnopol abiga hackathoni-stiilis innovatsioonipäeva, et uuendusmeelsust paremini meie töötajateni viia ning lahendada mõnda hetkel esinevat kitsaskohta või pakkuda uusi võimalusi. Selle tulemusena on mitmed põnevad projektid täna juba töös,“ rääkis Rum sellest, kuidas Tallinna Sadama jaoks ei ole hackathon või innovatsioon mitte moesõnad vaid reaalsed võimalused äriliselt kasulike uute lahendusteni jõudmiseks.  

Lisaks töösolevatele innovatsioonipäeva projektidele on Tallinna Sadamas mitmed digitaalsed lahendused juba tööle pandud. Näiteks käivitati oktoobris Vanasadama A-terminali alal sõidukitega reisijatele automaatse liiklusjuhtimise süsteemi Tark Sadam, mis tähendab, et sõidukid juhatatakse nüüd pärast check-in'i infotabloode abil laeva ning tõkkepuud avanevad tänu numbrituvastusele automaatselt. Sellega muutub sõidukitega reisijatele laevale minek mugavamaks ja kiiremaks.

Möödunud aastal paigutati aga Muuga sadama erinevatesse kohtadesse kokku 20 e-Nina ehk lõhnasensorit ja 4 tuuleandurit, mis annavad nii terminalidele kui ka ametkondadele reaalajas veebilehe kaudu tagasisidet lõhnahäiringu esinemise ning selle põhjustanud allikate kohta. Sellest ajast peale on kaebuste arv vähenenud.

Meditsiinivaldkonna startupid huvitavad ka välismaalasi

Koostööplatvormi Connected Health vahendusel on mitmed Eestis loodud meditsiinivaldkonnas loodud tehnoloogialahendused jõudnud ka välisturgudele. Klastri juhi Külle Tärnovi sõnul pakuvad sihtrühmadele alati huvi startupid, sest neil on pakkuda praktilisi lahendusi, tooteid, kirjutab Eesti meditsiiniuudisteportaal mu.ee

„Eestist välja on meie roll turundada nii klastrit kui klastri liikmeid eelkõige neid huvitavatel sihtturgudel, aga mõnikord ka laiemalt, sest tuleb ka uuteks võimalusteks valmis olla,“ rääkis Tärnov. Et turundus hästi toimiks, nähakse vaeva oma inglisekeelse kodulehega, et see oleks võimalikult arusaadav ja leitav, tehakse rahvusvahelist uudiskirja, käiakse erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel klastrit tutvustamas ja ettevõtetele kontakte kogumas. Peamisteks partneriteks on sarnased klastrid erinevates riikides, läbi kelle otsitakse koostööpartnereid, edasimüüjaid, arenduspartnereid ja kliente Eesti ettevõtjatele.

„Turunduslikult müüb siiani hästi asjaolu, et meil on üleriigiline e-tervis ja juba 10 aastat on meie inimeste meditsiinilisi andmeid kogutud. See aitab atraktiivsust ja usaldusväärsust tekitada,“ tõi Tärnov välja ühe Eesti suurema tugevuse. Ta lisas, et alati pakuvad huvi start upid, sest need on käega katsutavad asjad. Näiteks tõi ta DermTesti, mis võimaldab inimestel saada kiirelt eriarsti hinnang muutunud sünnimärgile oma kodukoha lähedal, ning Cognuse, mis võimaldab ajukahjustuse saanud patsientidel kiiremini taastuda. Esimene on teinud müüke lisaks Eestile ja Leedus ja Saksamaal, ning huvi on tuntud ka Poolas, teine on teinud edukaid müüke USAs ning läbirääkimised käivad Austraalias ja Singapuris.

Klastri liikmete seas on ka ravimifirmasid ja suuremaid haiglaid, kes Tärnovi sõnul on  eelkõige huvitatud digiinnovatsioonidest ja nemad on nö tarbijad. „Haiglate huvi on oma protsesse teha efektiivsemalt, nutikamalt ja uusi vahendeid kasutades,“ märkis Tärnov.

Näiteks PERHiga on hetkel käimas kolm ühisarendust, kus digiettevõtted koos haiglaga arendavad välja uusi tooteid. Hiljuti sai valmis PERHi ja Coguse ühislahendus, mis aitab kvaliteetsemalt õdedel jälgida raviprotokolli. Tärnov selgitas, et õe töös on protseduuride tegemiseks ette antud kvaliteedinõuded, konkreetsed sammud, mis peavad olema tehtud. „Siiani oli see paberil pika jutuna ja õed pidid kas paberilt lugema või peast teadma. Uudne lahendus ütleb õele häälkäskluste teel, mis on protseduuris järgmine samm ja tema saab seda häälkäskluste abil juhtida, kui midagi on juba tehtud või kui tegevuste järjekorda on vaja vahetada,“ selgitas Tärnov lahenduse olemust. See on PERHis läbi proovitud ja nüüd on juba ka teised haiglad väljendanud huvi uudne lahendus kasutusele võtta ning laiendada seda ka teistesse valdkondadesse.

Ravimifirmadega innovatsioonialase ühistöö tulemustest on näiteks tuua kaks start up´i HIVi valdkonnas (hINF ja Diagnostic Match). Digivahendid aitavad tõsta inimeste teadlikkust, saada paremini aru, mis temaga lahti on, kuidas oma ravi järgida ja aitavad motiveerida ravi järgima, aitavad digitaalselt ära teha mõned toimingud, mille pärast muidu peaks minema arstile. See annab ravimifirmadele võimaluse toetada uusi ettevõtteid ja lahendusi, mis pärast seda toetust iseseisvalt hakkama saavad ja võivad minna ka välisturgudele. Nii saavad nad toetada tööd pikemaajaliselt kui vaid ühekordse voldikute trükkimisega või testide ostmisega, selgitas Tärnov.

Klastrisse kuulub ka Eesti Geenivaramu, kellel on käimas ühisarendused mitme ettevõttega. Näiteks start up nimega DokuMental pakub psühhiaatrile otsustustuge. „Paljud psühhiaatrilised haigused on seotud geenidega. Geenivaramu huvi on saada lisainfot, kuidas geenide põhjal aru saada, kas inimesel on risk erinevateks psühhiaatrilisteks haigusteks ja kuidas selle pealt psühhiaatri teenust paremini üles ehitada,“ selgitas Tärnov. Teine ühisarendus on MediKeep’iga, mis on alles töös. Siin otsitakse seost inimese geenide ja õige ravimi doseerimise vahel.

(Allikas: mu.ee ; Autor: Siret Trull; Foto: Cognuse rehabilitatsiooniprogramm)

TTÜ otsib IT-arendusjuhti!

Lisainfo: Thomas Lepik, infotehnoloogia osakonna juhataja, tel. 505 2447, e-post thomas.lepik@ttu.ee

 

(Foto: Tallinna Tehnikaülikool. Julia-Maria Linna)

Eesti idufirma Hepta Airborne hakkab 600 kilomeetrit lendavate droonidega elektriliine jälgima

Droonid on tänapäeva maailma lahutamatu osa, kuid tihti need kuigi kaugele ei lenda. Startup Inkubaatoris kasvava Hepta Grupi juht Henri Klemmer selgitas aga, et nende droonid lendavad kuni 600 kilomeetrit ja neid saab kasutada elektriliinide seiramiseks, kirjutab tehnoloogiauudiste sait geenius.ee

Mis on teie suur idee?

Tarkvõrgu ajastul analüüsitakse umbes 10,8 miljonit kilomeetrit ehk 98% Euroopa elektrivõrke jalgsi läbi käies või ei analüüsita üldse. Viime automatiseeritud õhuseire näol tehnilise analüüsi kõikidesse elektrivõrkudesse.

Kuidas teie tehnoloogia teistest turulolevatest lahendustest erineb?

Oleme välja arendanud autonoomsed kaugseiredroonid, mis suudavad lennata kuni 600 km ja püsida õhus kuni 6 tundi. Kopteriga õhust andmete kogumist toetame automatiseeritud andmetöötluse ja tehnilise analüüsi platvormiga. Väljaarendatud tehnoloogia asendab võimekuse poolest mehitatud lennumasinad – helikopterid ja lennukid, säilitades samal ajal droonide efektiivsuse, olles kordades efektiivsem, täpsem ja kiirem ka jalgsi või maapealsete sõiduvahenditega teostatud analüüsist.

Milliste ülesannete täitmiseks saab droone kasutada?

Põhiline fookus on elektriliinide monitoorimine, antud sektoris on reaalne vajadus täna olemas. Täna kaardistame erinevate sensoritega (LiDAR, kaamerad, termokaamerad, koroona) elektrivõrkude varustuskindlust ehk väljundina tekib võrguvaldajatele sentimeetri täpsusega 3D ülevaade rajatistest ning prioriteetsuse järjekorras klassifitseeritud defektide ja rekonstrueerimisvajaduste nimekiri ja ülevaade nende ulatusest.

Teisalt helikopteri võimekusega droonide rakendusvaldkondadele on raske piire leida – metsandus, põllumajandus, korrakaitse ja riiklik julgeolek, reostusseired, inimeste otsingud, kindlasti ka transport ja pakivedu.

Keda näete oma konkurentidena?

Traditsiooniliste konkurentidena need, kes koguvad ja analüüsivad andmeid mehitatud lennumasinatega, jalgsi, motoriseeritud maapealsete liiklusvahenditega teenuse ja konsultatsiooni valdkonnas. Uudsemaid lahendusi arendavate konkurentide seas on maailmas tekkinud piiratud arv üksikuid tsiviilsektori kaugseiredroonide arendajaid või teisalt automatiseeritud elektriliinide andmetöötlustarkvarade tootjaid. Viimaseid näeme pigem enda partneritena. Akujõul töötavate lennumasinate ja lennukdroonidega andmekorjega tegelevaid ettevõtteid me konkurentideks ei pea.

Kes on tegijad ja mis on nende taust?

Meeskond on viieliikmeline. Juhtimise, müügi ja insenerseire tehnilise analüüsi eest vastutab Henri Klemmer, Siim Maripuu tehnoloogiajuhina vastutab kogu tehnoloogilise poole eest, Siim Heeringu põhiroll on arendustööde juhtimine, Ryan Saarel kõik mis puudutab arendatud lennumasinate opereerimist ning Marek Lentsius on tootejuht. Siimud, Ryan ja Marek on tegelenud nii vormelite, mehitatud lennumasinate kui droonide arendustöödega viimased kuus aastat. Henri ajalugu pärineb elektrivõrkude konsultatsioonist, olles ühtlasi energiasektori konsultatsiooniettevõtte Hepta Energy asutaja ja tegevjuht.

Kes on investorid ja kui palju nad firmasse juba raha on pannud?

Ettevõte on rahastust saanud erinevatest toetusprojektidest, näiteks Prototron, potentsiaalsete investorite antud laenud ning suurem osa sissepandud rahast pärineb osanikelt endilt. Kõik see moodustab kokku umbes 600 000€

Millega te raha hakkate teenima?

Esialgu teenus. Avaliku sektori hanked ning erasektori konsultatsiooni teenus, mis kujutab endast lennutööde näol andmekorjet ning hilisemat järeltöötlust ja tehnilist analüüsi. Kuna paikneme kapitalimahukas tehnoloogiasektoris, võtame teenuse osutamist kui esimeste aastate klienditagasiside perioodina, eesmärgiga välja arendada täisautonoomne ning töökindel tehnoloogipakett. Pikema aja eesmärgid on tehnoloogia paketi müümine.

Miks olete just teie see üks kümnest idufirmast, kes ei lähe pankrotti?

Oleme tõestanud vajadust arendatud tehnoloogiale. Meie meeskond on teostanud elektrivõrkude seiret jalgsi, motoriseeritud sõiduvahenditega, mehitatud helikopteritega ning tänaseks mitmel korral innovaatiliste kaugseiredrooni lahendustega. Parimal juhul avaneb meie ees turg 98%-le elektrivõrkudele, kus tänasel targa võrgu ajastul monitooritakse rajatisi 30+ aastat vanade meetoditega. Halvimal juhul osaleme traditsioonilises lennutööde sektoris, kus õhuseire hankeid ja raamlepinguid tellitakse üle maailma juba aastakümneid – konkureerides suurte mehitatud lennumasinatega ja olles nende hinnatasemest umbes 80% efektiivsemad.

Meeskonna poole pealt – omame ettevõtluskogemust, nii edukate ja toimivate ettevõtete kui läbikukkunud ettevõtete näol. Kõik meie tegemised on viimase 10 aasta jooksul seotud olnud energeetikasektori konsultatsiooni või lennundusektori arendus- ja teenustöödega.

Mida teil täna kõige rohkem vaja on?

Pilootprojekte ning rahastust.

Projekte vajame referentside tekkimiseks ning arendatud droonide efektiivsuse tõestamiseks erinevates valdkondades.

Rahastust vajame edasiste arendustööde jätkamiseks ning müügi ja välisturgudele sisenemise realiseerimiseks.

Mida te järgmise 12 kuu jooksul saavutate?

Saavutame piisava käibe ja referentsid, et ära toita kogu meeskond. Hangime piisaval hulgal pilootprojekte ja investeeringuid, et realiseerida välisturgudele sisenemine ning tehniliste arenduste järgmisele, skaleeritavamale tasemele jõudmine.

(Autor: Gregor Sibold; Allikas: geenius.ee)

Eesti peab võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni

Novembri lõpus kohtusid Teaduspargis Tehnopol Prototroni eestvedamisel Skandinaavia ja Eesti suurte tööstusettevõtete juhid ning startupid, et leida koos tööstuse targemaks ja efektiivsemaks muutmise võimalusi läbi digitaliseerimise ja robotite kasutuselevõtu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhtaja Kaupo Reede sõnul on tööstuses on alati raha, tarku inimesi ja palju kogemusi, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja koostööks startupidega. „Kui soovime olla konkurentsivõimelised, peame võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni ja startupid tuleb suunata tööstuse poole,“ lisas Reede.

Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul on Eesti tööstuses loodud lisandväärtus täna alla poole Euroopa keskmisest. „Samas moodustab tööstustoodang umbes kolmveerandi Eesti ekspordist ja mõjutab seeläbi Eesti üldist majanduslikku käekäiku. Eesti tööstussektori moderniseerimine ehk saamine targaks tööstuseks tähendabki IKT-lahenduste integreerimist nii tootmisesse kui toodetesse protsesside juhtimiseks, andmete saamiseks ja nende põhjal paremate otsuste tegemiseks. Tehnopol toetab teadmismahuka tehnoloogiattevõtluse arengut ning selle integreerimist teiste sektorite ettevõtlusega. Soovime olla Eesti ettevõtetele ekspordi kasvatamisel parim partner ning seetõttu tegeleme üha rohkem ka tööstuse digitaliseerimise teemadega,“ selgitas Villers.

Tööstusettevõtteid ja startupe kokkuviiva ürituse BalticPlus eesmärgiks oli anda Eesti tööstusettevõtetele võimalus tutvuda uute ja innovatiivsete lahendustega tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja seeläbi konkurentsivõime suurendamiseks.

  

Prototroni juhi Jana Pavlenkova sõnul otsisid peamiselt Soomest, Rootsist ja Eestist pärit toormaterjale töötlevate tööstuste esindajad oma valdkonna protsesside digitaliseerimise ja robotiseerimise lahendusi, et tagada oma töötajate suuremat ohutust „Samuti pakkus töösturitele huvi kuidas muuta keskkonnameetmete seiret tõhusamaks ja kasutada olemasolevaid andmeid nutikamalt. Samas valdkonnas tegutsevad startupid ootasid aga tagasisidet ja suuniseid oma ideedele ja võimalust piloteerida,“ selgitas Prototroni juht. 

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia teaduskonna vanemteaduri Veiko Karu sõnul on tööstusettevõtete digitaliseerimise peamiseks eesmärgiks ikkagi efektiivsuse suurendamine. “Lisaks saavad ettevõtted rohkem ja senisest parema kvaliteediga andmeid, mida analüüsida. Selle kõige juures jäävad ettevõtete jaoks peamiseks väljakutseks endiselt inimesed. Spetsialisti tööaeg ühes ettevõttes väheneb ajas, kõik otsivad talente ja koolitavad vajalike oskustega inimesed välja ning seisavad seejärel silmitsi küsimusega, kuidas neid inimesi ka edaspidi enda juures tööl hoida,” rõhutas Karu.

Startuppide poolt tööstusele väljapakutud ideed varieerusid kaevandustes õhusaastet määravatest mobiilsetest seadmetest kuni suurandmete töötluse, nanomaterjalide ning sensorite kompleksideni.

EIT RawMaterials Booster-kiirendisse said meeskonnad Fractory, Multi3D, InterFlows ja AlgaCAP. BalticPlus´i raames väljapandud 5000-eurone auhinnafond läks võrdselt jagamisele kahe prototüüpimise rahastu Prototron viimase taotlusvooru meeskonna vahel: Fractory on loonud veebikeskkonna, mis aitab kokku viia tootjad ja eridisaini tellijad, muutes selle automaatseks ja lihtsaks - justkui asuksid kõik võimalikud tootmisseadmed kõrvaltoas; Multi3D loob uutset nanomaterjali metalli 3D printimise jaoks. Fractory ja Multi3D jätkavad osalemist ka üldises Prototron 2017 sügisvoorus, mille võitjad selguvad 8. detsembril Tartus toimuval sTARTUp Dayl.

Teaduspargist Tehnopol on kujunemas targa tööstuse kompetentsikeskus. Tänaseks ülimenukaks osutunud Level11 suurettevõtete ja startupide koostööprogrammi kaudu aidatakse jõuda uute ühiste arendusprojektideni ka tööstuse digitaliseerimise vallas. 2018. aastast käivitab Teaduspark Tehnopol targa tööstuse ideepäevade ja häkatonide sarja, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi.

(Pildid: Vladislava Snurnikova) 

Level11 kutsub logistikaseminarile ja 1:1 kohtumistele suurettevõtete esindajatega

Hea ettevõtja,

Olete kutsutud suurettevõtete ja startupide koostööprogrammi Level11 üritusele 7. detsembril kl 14h00 Tallinna Sadamas “Kuidas nutikalt korraldada logistikat?”
Ürituse eesmärgiks on panna mõtted liikuma uuenduslike lahenduste suunas ettevõtte logistika korraldamises. Tutvustame valdkonnas tegutsevaid startupe, erinevaid põnevaid tehnoloogilisi lahendusi ning uusi ärimudeleid.
 
Ainulaadse võimalusena on üritusel võimalus kohtuda 1:1 suurettevõtete esindajatega. Selleks, et kokku leppida kohtumine endale huvipakkuva korporatsiooni esindajaga, palume teilt järgnevat: 

Kui üritusele registreerunud suurettevõttel tekib teie koostööpakkumise vastu huvi, siis korraldame teile 1:1 kohtumise seminari jooksul. Hetkeseisuga on üritusele registreerunud järgmised suurettevõtted:

Selver AS
EVR Cargo AS
Elisa Eesti AS
AS Tallinna Sadam
Indevex OÜ
Viru Keemia Grupp AS
Mayeri Industries AS
Lasbet Tootmine AS
Elektrilevi OÜ
Eesti Energia AS
Printcenter Eesti AS
Tallink Grupp AS
Volvo Estonia AS
Swedbank AS
Ektaco AS
Tieto Estonia AS
PERH
 
Üritus toimub Tallinna Sadama peakontoris (aadressil Sadama 25/1) 7. detsembril 2017 kell 14h00-17h30.

Palume teil registreeruda ning täpsemat kava vaadata siin: https://level11.ee/uritused/
 
Parkimine: Autoga tulijad saavad tasuta parkida Tallinna Sadama peakontori parklasse, mis asub peakontori kõrval. Tõkkepuu juures helistada kella ja öelda, et tullakse Innovatsioonijuhtide klubi üritusele.