Tehnopol kutsub idufirmasid osalema rahvusvahelisel konkursil

Teaduspark Tehnopol kutsub Eesti idufirmasid 19. aprillini registreeruma rahvusvahelisele konkursile PowerUp!, mis on varasematel aastatel eestlastele suurt edu toonud. Korraldaja EIT InnoEnergy on tõstnud peaauhinna mulluselt 20 000 eurolt 30 000 eurole, sest huvi ürituse vastu on väga suur.

Neljandat korda toimuvale Kesk- ja Ida-Euroopa suurimale rohetehnoloogia idufirmade konkursile on oodatud kõik ideed, mis aitavad kaasa säästva energia sektori arengule ja sudu vähendamisele. Samuti on kandideerima oodatud ka mobiilsuse, nutika linna ja küberturvalisusega seotud ideed.

Lisaks 30 000 euro suurusele peaauhinnale on rahalised auhinnad ka teisele ja kolmandale kohale  – vastavalt 10 000 eurot ja 5000 eurot. Kõige põnevamate projektide autorid kutsutakse osalema mainekasse EIT InnoEnergy Highway® kiirendisse, mis pakub kuni 150 000 euro suurust finantseeringut.

Tehnopol Startup Inkubaatori projektijuhi ja võistluse Eesti eestvedaja Heleri Holmi sõnul on PowerUp! konkurssi korraldatud 2015. aastast ning seni on see meie idufirmadele olnud väga edukas: “Kohe esimestel aastatel tõid Eesti ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa finaalist koju esikohad ning ühe kolmanda koha. Esiletõstmine nii kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konkursil näitab, et Eesti säästva energia valdkonna idufirmad on maailmas konkurentsivõimelised ning tulevikku vaatavad.“

Eelmiste aastate PowerUp! konkursi võitjad on edukalt kasutanud võimalusi arendada ja turustada oma lahendusi. „Ootame põnevusega uusi ideid 2018. aasta PowerUp! võistlusele ja loodame Eesti idufirmadelt aktiivset osavõttu," kõlab Holmi üleskutse.

Eestlaste esimene edulugu PowerUp!’il kuulub noorte inseneride Nikon Vidjajevi ja Jan Terentjevi loodud idufirmale Lainergy, kes tõid 2015. aastal 100 osaleja seast koju võitja tiitli ning 10 000-eurose auhinnaraha. 

Lainergy võiduidee kätkes laineenergiast elektrit tootvat mobiilset ja hõljuvat elektrijaama. Nikon Vidjajevi sõnul andis konkursil osalemine kindlasti vajaliku tõuke ja ressursi projektiga edasi tegelemiseks. Keerulise ja suuri investeeringuid nõudva idee arendusetapp on olnud pikk ja põhjalik, kuid tänaseks on projektiga jõutud tehnoloogiliste testimisteni ning võib öelda, et niipea, kui me leiame vajalikud lisafinantseeringud, on kõik eeldused tootmisega alustamiseks olemas. Ettevõte teeb aktiivselt koostööd Euroopa ülikoolidega ning innovatiivse elektrijaama arenduse kõrvalt toimetatakse ka muude projektide juures. 2017. aastal autasustati Lainergyt Maailma Energeetikanõukogu 2500-eurose stipendiumiga. 

EIT InnoEnergy Kesk-Euroopa tegevjuht Jakub Miler selgitas, et konkursil osalemine annab võimaluse kasutada ära EIT InnoEnergy ainulaadset oskusteavet: „InnoEnergy erineb teistest idufirmadesse investeerivatest ettevõtetest – me mitte ainult ei finantseeri, vaid pakume firmadele ka tuge nende projektide turule toomisel. Ulatame abikäe meeskonna arendamisel, koolitamisel ja juhtimisel, lihtsustame kokkulepete sõlmimist finantsasutustega ning riskikapitaliettevõtetega. Tehes tihedat koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega, saame viia omavahel kokku insenere ja idufirmade esindajaid ning aidata kaasa toote arendamisele.“

Maikuus osalevad konkursi PowerUp! ideede esitajad oma riigi bootcamp’is ja kohalikes finaalides. Iga riigi võitjad kutsutakse lõppvõistlusele, mis toimub 19. juunil Prahas.

Konkursil osalemiseks on vajalikud toote prototüüp ja meeskond. Osalemisankeedi saab täita konkursi veebilehel www.powerup.innoenergy.com.

(Pildil 2015. aasta PowerUp! rahvusvahelise finaali võidutöö Lainergy - laineenergiast elektrit tootev mobiilne ja hõljuv elektrijaam)

Taust

EIT InnoEnergy koostööpartneriks Eestis on Tallinna Teaduspark Tehnopol. Ühisteks eesmärkideks on toetada Eesti energiavaldkonna innovaatiliste ettevõtete arengut ja jätkusuutlikkust. Tehnopol arendab Eesti rohetehnoloogia valdkonda alates aastast 2010 koostöös PAKRI Teadus- ja Tööstuspargiga. 

EIT InnoEnergy on Euroopa säästva arengu uuendusmootor. EIT InnoEnergy toetab säästva arenguga tegelevaid iduettevõtteid, alustades neile õpikeskkondade loomisest lõpetades abistamisega lõppkliendini jõudmisel. EIT InnoEnergy’l on üle-euroopaline partnerite võrgustik ja suutlikkus tuua omavahel kokku investorid ja valdkondade esindajad, ülikoolilõpetajad ja tööandjad, teadlased ja ettevõtjad, ettevõtted ning turud. InnoEnergy loodi 2010. aastal ja seda toetab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).

(Foto: Rasmus Kooskora. Pildil PowerUp! 2017 Eesti finaali võitja Ubik Solutions)

Üks momentum, palun!

Innovatiiv avastas turult uudse, tegelikult isegi täiesti uuendusliku teenuse! Äripäeva teemaveeb innovatiiv.ee kirjutab, et kui te olete näiteks suurettevõte või avaliku sektori asutus ning tunnete, et vajate uut vaatenurka, siis saab Teaduspark Tehnopol aidata teil muutuda idufirmalikult kiireks ja paindlikuks.

Tallinna Teaduspargi Tehnopoli arendusprojektide juht Kadi Villers, sain ma õigesti aru?

Peaaegu. Momentum on tõepoolest keskmistele ja suurtele ettevõtetele ning avalikule sektorile suunatud innovatsiooniprogramm, mis annab ärile hoogu uudsete lahenduste loomisega ning aitab muuta ettevõtte startup’ilikult kiireks ja paindlikuks.

Näeme iga päev, kuidas startup’id muudavad väga paljudes valdkondades meie igapäevaseid harjumusi. Seda, kuidas me üksteisega suhtleme, kuidas raha ühest riigist teise saadame või pakke kohale toimetame. Skype, Transferwise, Starship Technologies on vaid üksikud näited käitumise muutjatest.

Teisalt näeme ka seda, et suurettevõtted ja avaliku sektor ei jõua sageli nii kiiresti reageerida, kui turg või ühiskond ootab. Momentum ongi teenus, mis aitab suurtel tuua oma ettevõttesse startup’ilikku mõtteviisi ja metodoloogiat.

Suurtel ja väärikatel ettevõtetel on omad väljakujunenud tavad ja traditsioonid ja… need vist ka segavad innoveerimist?

See võib tõesti nii olla. Kui sa oled juba aastaid tegutsenud ettevõte juht, siis enamasti on kõik vajalikud protsessid juba justkui paika loksunud ja kui asjad lähevad suhteliselt hästi, siis on rutiin üsna kerge tekkima. Rutiin on aga innovatsiooni suurim vaenlane. Meie juurde jõuavadki sageli just need ettevõtted, kellel läheb tegelikult väga hästi, aga neid ettevõtteid juhivad ambitsioonikad ja ägedad inimesed, kes ei rahuldu keskpärasusega. Nad tahavad, et neil ja nende ettevõttel läheks mitte hästi, vaid suurepäraselt, et nende töötajad ja kliendid oleksid rahul ja nad oleksid maailma uusimate tehnoloogiate ja võimalustega sinasõbrad. Tark inimene tunneb ära koha, kus teiste teadmine ja kogemus aitab tal olla veel edukam ja siin tulebki mängu Teaduspark Tehnopol. Meie tuleme ja aitame su ettevõtte rutiinist lahti raputada!

Kuidas?

Piltlikult öeldes aitame ettevõtte töötajaid ja protsesse justkui lahti muukida, et täna veel kasutamata potentsiaal üles leida. Väga põnev on vaadata, kui lahedate ideede peale tulevad sama ettevõtte töötajad näiteks ettevõttesiseste häkatonide käigus. Neil on olemas spetsiifiline info ettevõtte protsesside ja vajaduste kohta, aga nende igapäevased ülesanded on organisatsioonis hoopis midagi muud. Kui neid siis nutikalt suunata ja spetsiaalsete tehnikate ja mentorite abiga raamist välja mõtlema panna, annab see uskumatuid tulemusi. Nii tekivadki ettevõtesisesed startup’id.

Oot. Mis asjad on ettevõttesisesed startup’id?

Muigab. Jah, see on üsna tavaline reaktsioon, kui seda sõnapaari kasutame. Tegelikult on see ka Eestis juba üsna levinud praktika, et suurettevõtete sees toimetavad n-ö startup-meeskonnad. Need moodustatakse ettevõtte enda töötajatest ja nad on justkui projektimeeskond, kellele on antud volitused mingi suur protsess ümber teha või mõni uus toode turule tuua.

No aga sellised projekti meeskonnad on ju alati ettevõtetes olnud? Mis selles siis uut on?

Loomulikult on selliseid tiime ettevõtetes alati kasutatud. Teistmoodi on see, kuidas nad toimetavad. Ettevõte eraldab neile eraldi eelarve ja annab aega ideed ellu viia. Startup’e eristabki n-ö traditsioonilistest ettevõtetest peamiselt see, kuidas nad oma toodet ja teenust arendavad. Nad kohanevad turu ootuste ja nõudmistega hästi kiirelt, arendavad kohe esimesest päevast peale oma teenust koos reaalse kliendiga, mitte ei tee midagi valmis ega jää siis ootama, kas see inimestele meeldib või mitte. Toote või teenuse pidev valideerimine ja selle pinnalt ka edasiste arendusotsuste tegemine käib pidevalt kliendiga käsikäes ja potentsiaalseks turuks on esimesest päevast peale välisturg. Nii saab see olla ka ettevõtte sees.

Milliseid võimalusi veel on?

Meie saame näiteks aidata tekitada erinevaid põnevaid koostöösuhteid erinevate ettevõtte vahel. Üha tavalisemaks muutub suurettevõtete omavaheline koostöö mingi toote või teenuse väljaarendamiseks. Lisaks sellele on Teaduspark Tehnopol Eesti suurim startup’ide kasvulava ja sellest tulenevalt on meie portfellis palju ägedaid noori ettevõtteid, kes saavad aidata keskmisel või suuremal ettevõttel näiteks mingis töölõigus efektiivsemaks muutuda või läbi uue tootesarja arendamise kasumit juurde teenida.

Avalik sektor ei mõtle ju kasumist?

Jah, aga avalik sektor mõtleb vägagi sellele, kuidas Eesti inimestele mugavamat ja paremat teenust pakkuda. Mõtleb ka sellele, kuidas seda võimalikult efektiivselt teha. Eesti on täna tuntud oma e-eduloo poolest, aga see ei tähenda, et areng võiks seiskuda. Ei! Tihtipeale ongi vaja värsket tuult, uutmoodi lahti mõtestamist, et teenuseid paremaks muuta – seda me pakumegi.

Kuidas üks innoveerimisprotsess siis välja näeb?

Alustame sellest, et võtame selle kokkupandud pusle justkui uuesti tükkideks lahti. Vaatame, kuidas asju täna tehakse ja aitame kaardistada võimalusi, mida ettevõte või organisatsioon täna ei kasuta, aga mille kasutamisest ta oleks huvitatud. Otsime inspiratsiooni ja analüüsime, mida juba mujal maailmas on selles vallas tehtud.

Sellele järgneb tavaliselt ettevõttesisene arendusmaraton, mis on sisuliselt intensiivne ajurünnak, esmane olukordade läbilahendamine, prioriseerimine, valideerimine tarbijate/kasutajatega. Maratoni lõpuks on eesmärk jõuda esmase lahenduseni, mida saab hakata edasi arendama. Siinkohal on oluline mõista, et ka teenust ja protsessi saab tegelikult prototüüpida. Kui ettevõte soovib, siis aitame koos Eesti parimate valdkonna mentoritega neid tegevusi ka ellu viia, et uute lahenduste juurutamine ei jääks soiku.

Kui palju aega üks uuenemisprotsess võtab?

See sõltub ettevõtte soovidest, vajadustest ja eelarvest. Võime teha kas ühe väga intensiivse päeva või mitme kuu pikkuse tsükli… Kõik sõltub projekti mastaapsusest. Meie kõige pikem projekt kestis näiteks üle aasta.

Miks üks ettevõte peaks just Teaduspargi Tehnopol oma innovatsioonipartneriks valima?

Sest me toome ettevõttele reaalset kasu! Teaduspark Tehnopol on Baltimaade suurim ja meil on tehnoloogiaettevõtluse arendamises juba 15 aastat kogemust. Meie jaoks on innovatsioon, startup’id, erineva suurusega põnevad tehnoloogiaettevõtted ja uute toodete ning teenuste arendus igapäevase töö osa. Teame, mis töötab ja mis mitte, kui palju see aega võtab ja kuhu on mõistlik investeerida. Meie portfellis on kaugelt üle 100 erineva ettevõtte, keda me aitame erinevatele välisturgudele. Aitame uue turu vallutamiseks luua vajaliku äriplaani, turundus- ja müügistrateegia ja leiame sihtriigis ettevõttele vajalikud kontaktid.

Eriti tugevad oleme kolmes valdkonnas: IKT (Tark Linn, Tark Transport jms), rohetehnoloogia- ja tervisetehnoloogia.

ARVAMUS

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm:

Tehnopoli Startup Inkubaatori abiga korraldasime Tallinna Sadama töötajatele ja koostööpartneritele hackathon-stiilis innovatsioonipäeva, et uuendusmeelsust paremini meie töötajateni viia ning leida nutikaid lahendusi sadama ärivaldkondade arendamiseks. Kasutades startup-maailmas tuntud tehnikaid sündis kogenud mentorite juhendamisel seitse uudset ideed, millest kolm parimat kohe ka töösse rakendasime. Kogesime, et iduettevõtluses kasutatavaid parimaid praktikaid saab edukalt kasutada ka pika ajalooga, ent uuendusmeelses ettevõttes.

GlaxoSmithKline Eesti juhatuse liige Sirje Kõuts:

Meil oli soov panustada Eestis HIV olukorra parandamisse, aga teha seda uuenduslikul moel. Teaduspargi Tehnopol juhitud Connected Healthi klastriga koostööst sündis innovatsiooniprogramm HIVdigital, mille eesmärk oli algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike lahendusideede genereerimist ning toetada neist parimate arendamist töötavateks ja kasulikeks rakendusteks. Programmi tulemusena tekkis kaks uut HIV valdkonna digilahendust ja neid arendavat start-up-ettevõtet. Diagnostic Matchi otsustustugi perearstidele aitab sekunditega üles leida HIV-testimist vajavad inimesed. Mobiilirakendus hINF muudab suhtluse HIV-positiivse patsiendi ja tema raviarsti vahel mugavamaks ning ajasäästlikumaks, asendades pea pooled visiidid digivisiitidega. Neil lahendustel on potentsiaali jõuda kasutusse nii Eestis kui ka mujal maailmas. Programmi suurimaks väärtuseks peame aga protsessi ennast, mis andis tõuke patsiendikesksete lahenduste väljatöötamiseks ja seda kõigi huvipoolte ühisel panustamisel.

(Allikas: innovatiiv.ee)

Tehnopoli sooduskoodiga Latitude59-le

Latitude59, mis on Eesti suurim tehnoloogia, idufirma ning ärijuhtimise teemasid lahkav konverents, toimub sel aastal 24.-25. mail Telliskivi Loomelinnakus Kultuurikatlas. Latitude59 toimub juba üheteistkümnendat korda ning ühendab Baltimaade, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaade ökosüsteemi ja pakub ettevõtjatele, investoritele ja juhtidele võimalust õppida, tutvuda ja võrgustuda.

Sarnaselt eelmisele aastale on ka seekord Teaduspargil Tehnopol oma matchmaking ala – Tehnopoli Matchmaking Universum, mis asub 0. korrusel Yellow Stage'i kõrval. See on parim kohtumispaik startupidele, potentsiaalsetele investoritele ja maailmatasemel mentoritele! Läbi Latitude59 äpi on eelnevalt võimalik kokku leppida väikeseid 1-1 kohtumisi, kohtumispaigaga Tehnopol Matchmaking ala, mis aitab suurendada võimalust leida endale investor Soomest, Baltimaadest või ka mujalt.

Lisaks sellele toimub 24. mail Latitude59 alal ka Access2Europe'i paneel, kus arutletakse erinevate startup ökosüsteemide plusside ja miinuste üle. Access2Europe projekt aitab Euroopa idufirmadel alustada ja laieneda teistesse Euroopa turgudele, pakkudes neile väljaõpet ja toetust ja tagades sellega kiire laienemise välisturgudele. Selleks on projekti kaasatud neli pikaaegse kogemuste baasiga asutust idufirmade arendamise valdkonnast, kelle seas lisaks Teaduspargile Tehnopol on veel kolm suurt idufirmade kogukonna asutust Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Loe täpsemalt antud projektist SIIT.

Tehnopol jagab oma klientidele sooduskoodi: L4T1TUDE59. Sisesta sooduskood ja vaata, kui palju võid koodiga võita SIIT.

Lähemalt loe Latitude59 programmist SIIT.

(Foto: latitude59.ee)

Sotsiaalhoolekande innovatsioonipäev

Innovaatiliste lahenduste arendaja - tule ja aita sotsiaalvaldkond digiajastusse!

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on koostöös linnaosadega noppinud sotsiaalhoolekande igapäevatööst välja 4 probleemi, kus tehnoloogiliste lahendustega saaks oluliselt kokku hoida hooldustöötajate aega ja parandada teenuse kvaliteeti (vt pikemaid probleemikirjeldusi allpool):

Lahenduste leidmiseks kutsume ärksa ja avatud meelega ettevõtjaid ja arendajaid Teadusparki Tehnopol (Teaduspargi 6/1, ruum Saturn) 8. mail kell 12.30-17.00 toimuvale innovatsioonipäevale, et koos probleemi omanikega ideid genereerida ja neist tuumakamad kiiresti prototüüpideks arendada. Samuti on oodatud teiste omavalitsuste ja riigiasutuste sotsiaalhoolekande asjatundjad, arvestades, et probleemid on ühised.

Innovatsioonipäeval avavad probleemi omanikud vajadusi, kommenteerivad ideid ja löövad jõudumööda kaasa arendustiimides. Päeva lõpus esitlevad kohapeal moodustunud meeskonnad esmaseid lahenduskontseptsioone, millest probleemi omanikud valivad välja oma lemmikud. Ideede edasiarendamist saab jätkata ESF konkursi “Innovatiivsed lahendused sotsiaalhoolekande teenustes” või linna muude arendusprojektide ja hangete raames.  

Innovatsioonipäeva korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Connected Health klastri ja Targa linna klastriga.

Osalemine on tasuta, kuid kohustuslik on eelnev registreerimine. Tee seda hiljemalt 4. maiks siin.

NB! Juhul kui oled registreerunud, aga ei saa siiski üritusel osaleda, palun anna sellest kindlasti teada kitty.kubo@tehnopol.ee või 55654535.

Vaata ka Facebook üritust SIIT.
 
Taustainfo:

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koordineerib ja korraldab Tallinna linnas sotsiaalhoolekannet ning Tallinna elanike haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevusi. Sotsiaalhoolekande teenuseid pakuvad 8 linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnad.

Connected Health klaster ühendab Eestis kõik tervise valdkonna innovatsiooniks vajalikud osalised: tervisetehnoloogia ettevõtted, klinitsistid ja kliinikud, tervishoiu regulaatorid ja rahastajad ning T&A asutused. Klastri partnerite visioonis on Eesti tervisetehnoloogia lahenduste tekkeks ja kasvuks parim paik maailmas. Klastri tegevust toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klastri meede.

Targa linna klaster ehk Smart City Lab ühendab ettevõtted, linnakodanikud, avaliku võimu, T&A asutused ning innovatsiooni tugistruktuurid keskendudes IKT ja uute tehnoloogiate võimaluste  kasutamisele linnaelu erinevates valdkondades energiasäästust kuni sotsiaal- ja tervishoiuteenusteni. Klastri tegevust toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klastri meede.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol veab eest Connected Health klastri tegevusi ja on partner Targa linna klastris.

Sotsiaalhoolekande neli praktilist vajadust, millele soovitakse innovatsioonipäeval lahendusi leida:

Probleem: Koduteenuste valdkond sisaldab muuhulgas toidu koju viimise teenust, kus erialase väljaõppe saanud hooldustöötaja tegutseb pakikullerina kogudes kokku klientide soove, käies kaupluses ja sularahas arveldades.

Vajadus: Lahendus, mille abil inimene saab kodus võrrelda kauplustes baastoiduainete hindu, tellida toiduained või valmistoidu (hooldustöötaja võib teda tellimuse vormistamisel aidata) ja kuller toob tellitu koju. Tasumine pangakaardi- või ülekandega, mitte hooldustöötaja ei arvelda vihikus ja sularahaga.

Probleem: Toetused on kulupõhised, kliendid peavad igakuiselt tooma sotsiaaltöötajale sissetulekuid tõendavaid ja ravimitega seotud kuludokumente. Sotsiaaltöötajad peavad kalkulaatori abil liitma kokku tohutul hulgal ravimitšekkidel olevaid summasid, lisaks arvutama soodustuse protsente. 

Vajadus: Lahendus, mis hoiaks kokku nii kliendi kui sotsiaaltöötaja aega. Näiteks viiks sotsiaaltöötaja paberitöö minimaalseks või üldse välistaks inimese toetuste kalkuleerimisel  ja määramisel (nt automatiseeritud andmekorje eri andmekogudest, sh e-tervis ja digiretsept või pank).  

Probleem: Eakad mäluhäirega inimesed unustavad õigeaegselt ravimid võtmata, muidu tulevad kodus kenasti toime, kuid pole kedagi, kes suudaks mitu korda päevas käia või helistada.

Vajadus: Rääkiv meeldetuletaja? Või robotkõne? Ehk saab kasutada ka nn vana kooli telekates?

Probleem: Koduteenuse klientide jaoks koostatakse hoolduskava, mille täitmises võivad vajadusel osaleda erinevad hooldustöötajad. Aruandlus hoolduskava täitmise üle toimub paberil. Info liikumine ja tervikpildi loomine hoolduskava täitmisest on ajakulukas nii kliendi kui ka hooldustöötaja vaates.

Vajadus: Lahendus, kus hooldustöötaja tegevus koondub kliendipõhiselt kokku ja on võimalik aruandeid genereerida ja kava täitmist jälgida.

LAPhack 2018 häkatoniks pani Tehnopol välja eriauhinna

20.-22. aprillil toimuv LAPhack 2018 on 48h kestev üritus, kus reedel tärganud ideest saab pühapäevaks prototüüp. Lõpptulemus esitletakse žüriile, kes valib välja võitja. Osale kindlasti, sest üritus on TASUTA, toitu on palju ja auhinnad on garanteeritud! 

Teemaks on KESKKOND.

Olgu sinu idee suur või väike - just Lapikute Hackathon on koht, kus saad kokku imeliste inimestega, kes annavad Su ideele ilme, sisu ja kuju. Juhul kui ideid pole aga tahad midagi huvitavat ja lahedat luua ning võimalusel teha algust edukale projektile, siis ole kohal! 

Kohapeal toimub 7 erinevat koolitust ning abiks on üle 10 mentori, kes aitavad sinu ideed realiseerida. 

Tiimide suurus võiks olla 4-5 liikmeline, et meeskonnatöö paremini sujuks! Kui sul tiimi olemas ei ole, siis on sul ka võimalus leida omale tiim kohapeal.

AJAKAVA:

Reede, 20. aprill
17:30-18:00 Registreerimine
18:15-18:30 Ürituse sissejuhatus
18:30-19:00 keskkonna koolitus
19:00-22:00 Pitchimine, tiimide moodustamine ideede alusel
22:00-… Tiimid alustavad oma ideede realiseerimist

Laupäev, 21. aprill
9:00-10:00 Hommikusöök
10:00-11:00 Mentorite ring
11:00 - 11:30 Ärikoolitus: Epp Vodja
11:30-12:00 Tarkvara koolitus 
12:00-13:00 Turunduse koolitus: Reimo Ärm
13:00-14:00 Lõunasöök
14:00-14:30 ”How to present your idea” - koolitus
14:30-15:00 High performing team koolitus
15:00-15:30 Energizer vol1
15:30-16:00 Energizer vol2
17:00-17:45 Pitchimise koolitus: Timmu Tollimägi
18:00-19:00 Mentorite ring 
19:00-20:00 Õhtusöök
20:00-… Tiimid tegelevad oma ideedega

Pühapäev, 22. aprill
9:00-10:00 Hommikusöök
10:00 - 11:00 Mentorite ring
10:00-13:00 Tiimid tegelevad oma ideedega
13:00-14:00 Lõunasöök
14:00-16:00 Pitchimise peaproov, kus toimub viimane ettevalmistus õhtuseks suureks pitchimiseks
17:00-... Pitchimise finaal, ürituse lõpetamine, auhindade jagamine.

On aeg oma ideed muuta reaalsuseks! Registreeri end kohe lehel laphack.eu, sest kohtade arv on piiratud.

Industry 4.0 in Practice konverents

Olete oodatud osalema konverentsil Industry 4.0 in Practice, mis toimub 7.-8. juunil 2018 Tallinnas.

Neljandat korda toimuval Industry 4.0 konverentsil jätkatakse eelmistel aastatel alustatud teemadega ja juttu tuleb tööstuse 4.0 põhimõtete praktikasse rakendamisest. Teieni tuuakse parimad praktikad ja näited oma ala tipptegijatelt. Industry 4.0 in Practice 2018 on suurim tööstuse digitaliseerimise teemaline sündmus kogu Baltikumis, kuhu sel aastal on oodata üle 300 rahvusvahelise osaleja nii tööstus- ja IKT sektorist kui ka avaliku sektori ja ülikoolide esindajate hulgast.

7. juunil toimub konverents ja 8. juunil korraldab EAS Teaduspargis Tehnopol Industry 4.0 Idea Hack'i.

Esimeste kinnitatud esinejate lühitutvustused:

Edward Blomstedt räägib, kuidas AirFaasi turuletulek märtsis raputab ülemaailmset tööstussektorit samuti kui UBERi ja Airbnb tulek muutis tarbijakäitumist omas sektoris.

Dominik Rohrmus tutvustab LNI4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstuse 4.0 keskkonnas toimub uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata.

Veronika Domova räägib ABB Corporate Research keskuse teadus- ja arendustööst, mis toimub ABB ettevõtete uurimiskeskustes seitsmes riigis - Hiinas, Indias, Saksamaal, Poolas, Rootsis, Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides ja mis koondavad kõrgelt kvalifitseeritud rahvusvahelisi teadlaste ja inseneride meeskondi.

Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner on öelnud, et kui me täna elu ilma internetita ei kujuta enam ette, siis homme ei kujuta me enam ette, et meid ümbritsevad asjad ei suhtle omavahel või et teenindusvaldkonnas aitab meid tehnoloogia asemel inimene. Toomas on mees, kes oskab avada tööstuse digitaliseerimise telgitaguseid.

Registreerumine ja täpsem informatsioon www.industry40.ee.

Konverentsi korraldavad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Tallinna Tehnikaülikool, EAS ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

Norra Kroonprintsi külastuse raames toimuvad äriseminarid ettevõtjatele

25.-26. aprillil 2018 külastavad Eestit Tema Kuningliku Kõrgus Norra kroonprints Haakon ja –printsess Mette-Marit, kelle ametlik visiit on pühendatud Balti riikide 100. sünnipäevale. Seoses visiidiga toimub Norra ja Eesti ettevõtete suhete edendamiseks programm, mis hõlmab teiste ürituste hulgas kahte seminari – 25. aprillil toimuv Public and Private Digital Leadership Summit in Tallinn ning 26. aprillil toimuv Norwegian-Estonian Business Forum.

Seminaridel osalevad Eesti ja Norra ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad. Seminaridel tutvustatakse Eesti e-riigi lahendusi, toimuvad temaatilised sessioonid ning käsitletakse Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT võimalusi.

2018. aasta sügisel avatakse Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT uus periood. Taotlusvoorudes on Eesti ettevõtetel võimalik osaleda partnerluses Norra ettevõtetega; koostöö tulemusena valmivate toodete, teenuste ja protsesside arendamiseks on võimalik taotleda toetust. Taolised arendused on peamiselt suunatud tööstuse digitaliseerimise, energiamajanduse, targa transpordi ning tervisetehnoloogiatele.

Vaata programmi ajakava SIIT. 

Üritust finantseeritakse Norway Grants ja Innovation Norway vahenditest.

Programmis osalemine on tasuta, kuid tuleb end eelregistreeruda SIIT.

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator võttis vastu kolm uut idufirmat

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori (ESA BIC Estonia) programmiga liitusid järgmised kolm idufirmat, kelle äriidee baseerub kosmosetehnoloogia rakendamisel maapeal.

Möödunud aasta sügisel avatud Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori (ESA BIC Estonia) teises voorus kandideeris kuus innovaatilist idufirmat. 22. märtsil toimunud  Euroopa Kosmoseagentuuri ja ESA BIC Estonia konsortsiumi partneritest koosnev äriideede hindamispaneel valis nende seast välja kolm, kes liituvad ESA BIC Estonia inkubatsiooniprogrammiga.

Tartu Teaduspargi juhatuse liikme ja ESA BIC Estonia juhi Andrus Kurvitsa sõnul näitavad esimene ja teine taotlusvoor, et Eesti on kosmoseriik ning tänu ESTCube´i taolistele programmidele on meil palju loodus- ja tehnikateaduste huvilisi inimesi ja ettevõtteid, kes arendavad kõrge lisandväärtusega innovaatilisi tooteid ja teenuseid. "Teist taotlusvooru loeme väga edukaks ning tunne ütleb, et meil on veel palju potentsiaalseid tiime ja idufirmasid, kes võiksid osaleda järgmistes taotlusvoorudes. Seekord inkubatsiooniprogrammi valitud ettevõtted on kõik seotud maapealsete rakenduste arendamisega. Ning tänase seisuga on jäänud kosmoseinkubaatorisse veel 14 vaba kohta," selgitas Kurvits.

Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško julgustab startuppe mõtlema julgelt ka kosmosevaldkonnale. „Sageli ei arva ettevõtjad, et nende tegevus on või võiks olla kuidagi kosmosega seotud. Ka viimases voorus inkubaatoriga liitunud ettevõtetest kaks ei ole n-ö klassikalised kosmose-ettevõtted. Samas on nende kasutatav tehnoloogia vägagi kosmosega seotud ning saame koos Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Tallinna ning Tartu linnaga pakkuda neile 50 000 euro suurust arendustoetust ning tippekspertide tuge oma äri arendamisel,“ ütles Goroško.

Hepta Airborne peamiseks tegevusvaldkonnaks on mehitama õhusõidukitel ning andmeanalüüsil põhineva elektriliinide kontrollsüsteemi arendamine. Antud tehnoloogia kasutamine aitab elektrivõrke haldavatel ettevõtetel tõsta ohutust, kvaliteeti ja kontrolli sagedust, vähendades seejuursel oluliselt kulutusi.

Powerup Energy Technologies tegevusvaldkonnaks on uue põlvkonna vesinikkütuse elementide arendamine. Ettevõtte eesmärgiks on tuua kosmoses kasutatav vesinik kütuseelementidel põhineva elektrigeneraatori tehnoloogia meresõidukitele, kuna see on energiaefektiivsem, ökoloogiline, kaasaskantav ja hooldusvaba.

KappaZeta on Tartu Observatooriumi spin-off ettevõte, mille põhitegevuseks on kaugseire abil rohumaade niitude olukorra monitoorimine ning targa põllunduse arendamine. Ettevõtte visioon on saada juhtivaks täppispõllumajanduse tehnoloogiate pakkujaks.

Kolmandasse vooru kandideerimise tähtaeg on 8.11.2018 ning täpsem informatsioon koos vajalike dokumentidega on leitav https://www.esabic.ee/

ESA BIC Eesti – loob uusi ärivõimalusi

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Eesti) on esimene omataoline Baltikumis. Kosmose äriinkubaatori eesmärk on luua uusi töökohti ja arendada kohalikku majandust. Tegemist on üleeuroopalise inkubaatorite võrgustikuga, kuhu kuulub 17 kosmose äriinkubaatorit 15 riigist, kes toetavad aastas enam kui 140 uue ettevõtte kasvu. Tartus ja Tallinnas asuva inkubaatori eesmärk on viie aasta jooksul aidata 20 Eesti idufirmal jõuda rahvusvahelisele turule, pakkudes neile toote või teenuse arendamiseks 50 000 euro suurust toetust tootearendamiseks ja kogemustega mentoreid.

ESA BIC Eesti juhtpartner on Tartu Teaduspark, kes pakub koostöös Tallinna Teaduspargiga Tehnopol inkubatsiooniteenust Tallinnas ja Tartus.

ESA BIC Eesti konsortsium koosneb kaheksast partnerist: Tartu Teaduspark, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tartu linn, Tallinna linn, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Observatoorium ja Kredex.

Rohkem infot ESA BIC Eesti kohta loe siit.

Rohehommik: rahvusvaheline müük ja PR

Rohehommik on värskeid ideid ja inspireerivaid lugusid täis kogukonnaüritus rohe-startupidele, energiasäästlikke lahendusi loovatele ettevõtetele, keskkonnaaktivistidele ja maailmamuutvate ideedega visionääridele. Toome teieni kogenud ettevõtjad, motiveerivad inimesed ja uusimad trendid keskkonna- ja energiavallast, et aidata kaasa Eesti rohetehnoloogia valdkonna arengule ja energiasäästlike äriideede elluviimisele. See on koht, kust ammutada uut energiat, värskeid ideid, kasulikke kontakte ja häid koostööpartnereid.

Esimesel Rohehommikul astub üles Teaduspargi Tehnopol värske rohetehnoloogia valdkonna juht Rohe-Ragmar Saksing, kes jagab kogemusi eelmistest ettevõtmistest müügi- ja tootearenduse vallas ning tutvustab uusi tuuli Tehnopoli rohevaldkonnas. Rahvusvaheliselt kogenud „personaaltreenerid“ Vahur Orrin ja Mart Valner viivad läbi intensiivse PR-treeningu, et aidata sinu ettevõte uutele turgudele ja saavutada edu laias maailmas. 

Kava: 

9:45 - 10:00 Hommikukohv ja registreerumine 

10:00 – 10:20 "Müü, ehita, mõõda, õpi, korda.“ Ragmar Saksing 

10:20 – 11:30 Intensiivne PR treening „personaaltreenerite“ Vahur Orrini ja Mart Valneri käe all 

11:30 Networking

Kes täpsemalt on Rohehommikul esinejad?

Ragmar Saksing

Ragmar on hariduselt merebioloog, aga üle 18 aasta on ta edukat karjääri teinud hoopis infotehnoloogia valdkonnas. Ta on ettevõtjana käivitanud mitmeid tehnoloogiaga seotud ettevõtteid. On ettevõtete Fututec ja Shipitwise asutaja, juhtinud nende arendusi ja ka müüki. On töötanud tarkvaraarendusettevõttes Proekspert Telekom valdkonna juhina, hiljem oli tema visiitkaardil kirjas klientide sõber. Täna juhib ta Tallinna Teaduspargis Tehnopol rohetehnoloogia valdkonda, kus aitab ettevõtetel muuta meie planeeti paremaks kohaks. Ta on eestvedamise ja reisimise fänn, alpinist ja isa.

Vahur Orrin 

Vahur alustas oma karjääri 2003. aastal Eesti riigikaitse akadeemia pressiesindajana. Sealt suundus ta erasektorisse rahvusvaheliste ettevõtetega nagu Joe Tripi (UK), Hawksmoor Partners (UK) ja PRxDigital (USA). 2009. aastal liitus Vahur Brüsselis poliitilise strateegi Lynton Crosby Euroopa valimiskampaania meeskonnaga, kus ta laadis Youtube’i video e-hääletamisest ning sellega sai temast ajaloo esimene europarlamendi eelhääletaja. Vahur kuulub FinEstBayArea meeskonda, mille eestvedaja on Slushi ja Angry Birds’i asutaja Peter Vesterbacka. Lisaks esindab ta mitmeid konsultatsioonifirmasid, mis aitavad alustavatel ettevõtetel ja VKEdel siseneda UK, Saksamaa ja Hiina turgudele. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni eksperdina on Vahur spetsialiseerunud meediasuhetele, videoturundusele ja meedia monitoorimisele.

Mart Valner

Mart on kommunikatsioonispetsialist ja keskkonnaajakirjanik. Ta on töötanud kommunikatsioonivaldkonnas nii kolmandas sektoris kui eraettevõtluses seitse aastat. Mart töötab Alfa-Omega Communications kommunikatsioonibüroos, kus pakub Eestis kommunikatsioonituge mitmetele suurtele IT ettevõtetele eesotsas Microsoftiga, on korraldanud ICT Weeki kommunikatsiooni ning hoolitsenud Eesti turismiturunduse eest Soomes. Lisaks on ta olnud KUKU raadio keskkonnasaate Ilmaparandaja saatejuht viimased viis aastat.Olles töötanud aastaid mõlemal pool n.ö. rindejoont suhtekorralduse ja ajakirjanduse vahel, on Mardil isiklikust kogemusest hea sissevaade mõlema maailma toimimise kohta.

Üritus on kõigile TASUTA, kuid kohtade arv piiratud. 

Registreeru aadressil SIIN. 

Vaata ka Facebook üritust SIIT.

Masinõppe abil saab klienditeenindust automatiseerida ja seadmete töökindlust parandada

Teaduspargis Tehnopol toimunud innovatsiooniprogrammi Level11 seminaril tutvustasid tarkvaraettevõtte SAP digilahenduste konsultant Roosi Mägi ja AlphaBluesi tegevjuht Indrek Vainu, mida põnevat toimub masinõppe ja tehisintellekti valdkonnas, kirjutab Äripäeva IT-uudiste portaal ituudised.ee.

Mägi, kes resideerub Madriidis ja nõustab erinevaid ettevõtteid üle maailma, tõi hästi toimiva masinõppe valdkonnana välja hooldusvajaduse prognoosimise. „Seda lahendust saab kasutada nii kallite ja keeruliste seadmetega tööstuses, autorendifirmas kui ka lennukompaniides. Sensorite abil monitooritakse pidevalt seadmete tööd ja masinad analüüsivad saadud andmeid. Nende põhjal on võimalik ennustada rikkeid masinate töös juba enne nende teket,“ selgitas Mägi seda, kuidas suured ettevõtted juba täna edukalt masinõpet oma igapäevases töös kasutavad. Tema sõnul on masinõppe abil rikete ettenägemise korral võimalik ettevõttel ka kuni 30% kulusid kokku hoida. Lisaks sellele jäävad olemata masinate rikkest tingitud õnnetused ja tööseisakud. 

Teine võimalus, kus masinad saavad lihtsama osa tööst inimeste eest ära teha, on kliendisuhtlus. Kindlasti olete ka ise märganud erinevaid veebilehti kasutades, et vahel hüppab lehe paremalt alt nurgast üles kastike, mis pakub võimalust küsimusi küsida ja vastuseid saada. Osadel juhtudel on tegemist lihtsalt veebipõhise vormiga, kus nii küsija kui ka vastaja on inimesed ning näiteks telefoni asemel toimub suhtlus hoopis veebis. Teistel juhtudel on küsijaks küll inimene, aga vastajaks nutikas arvuti.

AlpaBluesi juht Indrek Vainu rääkis, kuidas klienditeeninduse automatiseerimises saab kasutada andmeid ja masinõpet, et õpetada algoritme inimeste küsimustest aru saama ja nendele vastama. “See loob võimalusi virtuaalsete assistentide ehk juturobotite ehitamiseks, mis on väga põnev valdkond,” selgitas Vainu.

Vainu tõi välja, et näiteks klienditeenindus liigubki väga palju automatiseerimise suunas ning pidevalt mõeldakse selle peale, kuidas inimeste elu veelgi mugavamaks muuta. “Tegemist on väga kiirelt areneva valdkonnaga ning nii mõneski mõttes suudavad süsteemid omavahel paremini suhelda ja juba teatud eeltöö ära teha enne kui inimene midagi arvuti või telefoni kaudu soovib teha. See omakorda muudab elu lihtsamaks,” rääkis Vainu. Tema sõnul liigume juturobotite ja masinatega suheldes just häälkäsklusel põhineva suhtluse poole. Ka AlphaBlues lõi hiljuti võimaluse oma toote kaudu häälkäskluse põhiseid süsteeme ehitada ning nüüd saab selle kaudu ka põhimõtteliselt oma Siri-laadse toote või teenuse ehitada.

Ka Roosi Mägi on veendunud, et masinõppe valdkonnas saab rääkida omamoodi trendidest. Praegu kogub näiteks suurt populaarsust andmeanaüüsi ja ennustava analüütika automatiseerimine. „Kui vaadata kasvõi LindkedIni, siis on selgelt näha väga suur nõudlus erinevate analüütikute järele. Üldiselt liigume ühiskonna selles suunas, et kõik korduvad tegevused automatiseeritakse ja neid hakkavad paljuski tegema targad masinad,“ on Mägi veendunud. 

Tehisintellektiga seoses on ringlemas mitmeid müüte. Üks levinumuid, millega Mägi ikka ja jälle kokku puutub on arvamus, et masinõpe on vaid andmeanalüütikute jaoks. Tegelikkuses on see viimaste aastate jooksul palju muutunud ning nüüd on ka tavakasutajatele saada palju nutikaid lahendusi, mis tegelikkuses masinõpet kasutavad, aga mille kasutamiseks ei pea omakorda olema analüütik.

Level11 on Teaduspargi Tehnopol ja BDA Consultingu elluviidav tasuta innovatsiooniprogramm, mida rahastab Kredex ja mis toob kokku Eesti edumeelsed suurettevõtted ja nutikad idufirmad ning pakub suurepärast võimalust teineteiselt õppida. Level11 programm on ellu kutsutud, et aidata ellu viia suurettevõtete ja idufirmade vahelised koostööprojektid.

(Allikas: ituudised.ee)