4.-8. novembrini on väikese ja keskmise suurusega tehnoloogiaettevõtetel võimalus külastada Usbekistani, et leida uusi koostööpartnereid ja ärivõimalusi.

Kontaktreisi eesmärgiks on toetada delegatsiooni liikmete ehk ettevõtete ärikontaktide loomist sihtriigis ning aidata kaasa toote/teenuse kohalikule turule sisenemisel. Külastatakse äriorganisatsioone, korraldatakse iga ettevõtte jaoks väärt kohtumisi ning luuakse uusi koostöösuhteid. 

Kontaktreisil osalemiseks peavad ettevõtted olema liitunud Bridging4Growth projektiga.

Reisi korraldab Bridging4Growth projektipartner CleanTech Latvia.

Projekti kohta leiad lähemalt infot Tehnopoli kodulehelt ja LinkedInist.

Tehnopol Startup Inkubaatori IDA Hub Filmi- ja multimeediakiirendi kutsub osalema Filmi ja multimeedia bootcampis, kus alustavad iduettevõtted läbivad 3-päevase tasuta intensiivprogrammi. Bootcampi viivad läbi kogenud mentorid ja koolitajad.

Kui sinu tiimil on põnev idee filmi- ja multimeedia valdkonnas ning te alles alustate oma teekonda ettevõtluses, siis on bootcamp just teile loodud. Ära muretse, kui sul veel ideed ei ole: aitame sul selle välja töötada. Lisaks räägime, kuidas testida oma idee elujõulisust.

Keda ootame osalema?

• Filmi ja multimeedia entusiaste, kes on huvitatud uute tehnoloogiate ja multimeedia toodete arendamisest.
• Alustavaid ettevõtjaid, kellel on juba idee filmi- ja multimeedia valdkonnas, kuid kes vajavad tuge oma idee ellu viimiseks.
• Loovjuhtide ja produtsentide tiime, kes töötavad loovates projektides ja soovivad oma ideid edasi arendada.

Koolitajad ja mentorid

Anti Reinthal on eesti näitleja, lavastaja ja produtsent. 2013. aastal omandas ta Suurbritannia Riiklikus Filmi- ja Televisioonikunstikoolis teleproduktsiooni ja -režii erialal magistrikraadi. Reinthal on töötanud Eesti Draamateatris näitlejana. Pärast seda tegutses vabakutselisena ka teleprodutsendina. 2014. aastast juhtis rahvusvahelise teleproduktsiooniettevõtte Paprika Latino Studios Eesti osakonda. Ta on saatesarja „KeeleVägi” formaadi autor ja produtsent-stsenarist (2009, koos Mait Malmsteniga), telemängu „Suur vargus / The Big Steal” formaadi autor ja režissöör (2012), telemängu „Peitusemeistrid” peaprodutsent (2014) ning saatesarja „Rakett 69” kaasprodutsent (2014–2017). Alates 2023. aastast töötab Reinthal Jõgeva valla kultuuriasutusi koondava ühendasutuse Jõgeva Valla Kultuur juhatajana.

Aleksandr Gansen on iduettevõtte asutaja, kogenud mentor, investor ja Põhja- ja Ida-Euroopa suurima Web3 ja AI konverentsi BananaConf kaasasutaja. BananaConf keskendub uute ja innovaatiliste tehnoloogiate arendamisele ning nende kasutamisele erinevates tööstusharudes. Viimastel aastatel on Gansen keskendunud Web3 ja plokiahela tehnoloogiatele, olles juhtiv tegija selles kiiresti arenevas sektoris. 

Maarit Mäeveer-Eller on idufirma Votemo kaasasutaja ja tegevjuht. Votemo on Eesti startup, mis aitab kogukondi luua ja publikut kaasata nii füüsilistel, veebis kui ka hübriidüritustel. Ta teeb koostööd mainekate filmifestivalidega üheksas erinevas riigis Euroopas ja Põhja-Ameerikas, sealhulgas selliste tuntud üritustega nagu Cannes’i Marché du Film, EFM Berlinale, Tallinna Pimedade Ööde Filmifestival (PÖFF), Hot Docs ja Montclair Film.

Erik Kaju juhib Inbanki tehnoloogia- ja tooteüksust. Varem on ta teinud muljetavaldavat karjääri Eesti ükssarvikus Wise. Töövälisel ajal ehitab ja programmeerib ta insenerina autonoomseid roboteid, tegeleb mõnede loT-projektidega ja panustab vahel ka avatud lähtekoodiga projektidesse. 

Ivar Krustok on töötanud digitaalse turunduse valdkonnas üle kümne aastat. Nende aastate jooksul on ta olnud Resolution Media juht Eestis ja OMD Eesti digimeedia juht (mõlemad kuuluvad Omnicom Media Groupi). Täna töötab Krustok Delfi Meedias tehisintellekti ja innovatsioonijuhina ning peab loenguid Estonian Business Schoolis. Krustok on ka frank.ai kaasasutaja. Frank on revolutsiooniline programmilise reklaami platvorm, kus kliendid saavad seadistada kampaania mõne minutiga ja platvorm optimeerib kogu kampaania nende eest, et saavutada parimaid tulemusi. 

Sten Õitspuu juhib +372 Community’t ning spetsialiseerub oma töös kasvu- ja mõjustrateegiate loomisele ning elluviimisele. Õitspuu tegevuse keskmes on kirg loominguliste ideede elluviimise vastu, mida toetab tema strateegilise planeerimise, lugude jutustamise ja korporatiivse turunduse ekspertiis. Varem on ta juhtinud Telias mitmeosalist meeskonda, edendades ettevõtte otseturunduse ja turundusautomaatika võimekusi.

Lev Dolgatšjov on suure kogemuste pagasiga investor ja Eesti investeerimiskogukonna ning idufirmade ökosüsteemi üks võtmetegijaid. Ta on Meemaeger Capitali juhtiv partner ja Syda Venturesi asutajapartner. 

Loe bootcampi kohta lähemalt ja registreeru siin!

Muutlik aeg nõuab ettevõtjatelt suuremate riskide võtmist. Kui ebaproportsionaalselt suure väljakutse vastuvõtmine võib kaasa tuua ressursside põlemise, siis kaalutletud risk läbimõeldud plaaniga avab uusi uksi, kirjutab Prototroni juht Brait Pilvik vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Avalik sektor pakub praegu ettevõtjatele rohkem ebakindlaid toone kui turvatunnet – ei tule uudisena, et riigi rahakotis puhub tuul, kuid kulutused, mille katmiseks vahendeid tuleb leida, kasvavad hoogsas tempos.

Ettevõtjatele ei paku kindlust ja tegutsemisrahu pidevalt laekuvad teated uute maksude ja maksukogumisvõimaluste kohta. Seda eriti ajal, mil riigi suunda näitav tulevikuplaan jääb ebaselgeks.

Täispikk arvamuslugu ilmus 2. septembril Äripäevas. Loe edasi siit!

Tallinn koostöös Tehnopoliga tegi ühispakkumuse Euroopa Innovatsioonipealinna (iCapital) konkursil, kus jõuti poolfinaali. Võitja saab lisaks tunnustusele ka ühe miljoni euro suuruse auhinna innovatsiooni arendamiseks.

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul soovib Tallinn innovatsiooni linnasüsteemis läbivalt rakendada. „Soovime linnana kiirelt areneda ja efektiivselt majandada. Innovaatilised lahendused võimaldavad täita mõlemat eesmärki. Test in Tallinn projekti raames ootame nii rahvusvahelisi kui kohalikke innovatsiooniprojekte oma lahendusi päriselus katsetama. Oleme avanud Tallinna taristu uuendustele. Hetkel testime muu hulgas tehisaru abil bussiradade ja parkimiskohtade õiguspärast kasutamist ning toetame nägemispuudega inimeste liikumist linnaruumis,” sõnas Roose. 

Linn tegi ühispakkumuse konkursile koos Tehnopoliga – mõlemad soovivad selles voorus rõhutada väärtust, mida loob teadus- ja ärilinnak innovatsioonisüsteemile. Pakkumuses oli välja toodud kolm kandvat innovatsiooninäitajat: iduettevõtete kogukond ja keskus; piloteerimise ja testimise keskus; rohetehnoloogiad integreerituna targas linnas. Ühispakkumises toodi välja seda, kuidas neil teemadel omavahel koostööd tehakse ning kuidas saab üheskoos nendes kolmes suunas Tallinna globaalsete eraettevõtete jaoks kaardile panna.

Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško sõnas, et ühispakkumine linna ja ärilinnaku poolt on sel konkursil unikaalne. „Teised linnad rõhuvad innovaatilistele lahendustele, mis on kasutusele võetud ning kuidas see nende keskkonda mõjutab. Tallinn näeb, et innovatsiooni ei pea alati vedama omavalitsus, vaid omavalitsus saab olla võimaldaja. Meiesugused organisatsioonid, ülikoolid jms teevad tegelikult töö ära ja oluline on koostöö ning ühised KPI-d, mille poole liigutakse,” ütles Goroško.

Kõik kuus poolfinalisti esitlevad septembrikuus veebipõhisel kohtumisel oma visiooni ja vastavad žürii küsimustele, misjärel valitakse välja kolm finaali pääsejat.  
2024. aasta Euroopa Innovatsioonipealinna poolfinalistid tähestikulises järjekorras: 

• Bristol (Ühendkuningriik) 
• Espoo (Soome) 
• Tallinn (Eesti) 
• Tampere (Soome) 
• Torino (Itaalia) 
• West Midlands’i Ühendatud Omavalitsus (Ühendkuningriik) 

Varasemad Euroopa Innovatsoonipealinna tiitli võitjad alates 2014. aastast on Barcelona, Amsterdam, Pariis, Ateena, Nantes, Leuven, Dortmund, Aix-Marseille Provence’i Metropol  ja Lissabon. 

iCapital on üks neljast EIC auhinnast, mida antakse välja programmi „Horizon Europe“ raames, mis on ELi teadus- ja innovatsiooniraamistik. Auhinda haldab Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet ning võitjad valitakse välja kahe kõrgetasemelise sõltumatute ekspertide žürii hindamise alusel. 

Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus ja Võrumaa Arenduskeskus koostöös Tehnopol Startup Inkubaatoriga toob Kagu-Eestisse esimese inkubatsiooniprogrammi. Inkubaatorisse on oodatud Kagu-Eesti alustavad või juba tegutsevad ettevõtjad, kes otsivad tõhusamat ärimudelit.

Inkubatsiooniprogrammiga liitumiseks peab sul olema: 

• algne prototüüp tootest või teenusest, või selge plaan, kuidas programmi käigus selleni jõuda, või toimiv väikeettevõte, mille ärimudelit on soov muuta kiiremini eskaleeritavaks. 
• jätkusuutlik idee, millel on potentsiaali vastata paljude inimeste ostuhuvile. 
• meeskond, kus on vähemalt kaks liiget.
• valmisolek ja töötahe pühenduda programmi eesmärkide saavutamisele. 

Kasvuprogrammi läbinult oled: 

• oma toote või teenusega edukalt turule tulnud ja kasvatad müüki; 
• sul on hästi toimiv turundus- ja kommunikatsiooniplaan; 
• jõudnud eskaleeruva ärimudelini; 
• valmis kaasama investeeringut või oled seda juba teinud; 
• omad väärtuslike kontaktidega aktiivset võrgustikku, sealhulgas ligipääsu 140+ kogenud mentorile programmi vältel (kaasatud on kõik Tehnopol Startup Inkubaatori mentorid, vaata nimekirja siit). 

Võtmementor Ivo Remmelg: „Startup Inkubaator annab ligipääsu parimatele mentoritele ja investoritele. Kõike on küll võimalik ka omal käel avastada ning saavutada, kuid mentorite ja nende võrgustiku kaudu säästab aega ja jõuab tulemuseni kordades kiiremini.“

Kagu-Eesti inkubatsiooniprogramm avatakse kord aastas, igasse vooru pääseb viis hoolikalt valitud ettevõtet või meeskonda, koolitusprogramm kestab kuus kuud.

Kandideerida saab kuni 6. septembrini.

Vastuvõtupaneelid toimuvad veebis 10.–13. septembrini. Vastuvõtupaneelis on igal tiimil 5 minutit, et oma ideed tutvustada.

Loe lähemalt ja esita oma avaldus siin!

Tehnopol osaleb Northbound Scaleups (NBSCALE) ühisprojektis, mille eesmärgiks on aidata ettevõtetel uutele turgudele laieneda. Eestis loodud tööampsu agentuur Workbite käis Hollandis kohtumas võimalike koostööpartneritega, et oma tegevust laiendada.

Workbite vahendab tööjõudu ning pakub suuremahulisi puhastusteenuseid. Eestis tehakse koostööd mitmete nimekate hotellidega ja vaikselt vaadatakse ka välisriikide poole, et oma teenuseid mujalgi pakkuda. Workbite’i kaasasutaja Kreete Juurak rääkis, et Hollandis olid kohtumised peamiselt väikelinnades ja maakohtades, eesmärgiks tutvumine kohaliku turuga.

Ettevõttel oli eelnevalt kokku lepitud viis kohtumist, millest toimus vaid kaks – üks värbamisagentuur oli suvisel kollektiivpuhkusel; tulbiistandus tühistas kohtumise suure tellimuse tõttu; hotellikett Ibis unustas kohtumise sootuks. Ettevõtlikud startupperid ei lasknud sellest end heidutada ja käisid huvipakkuvate ettevõtete juures lihtsalt ukselt-uksele, et oma teenusest lähemalt rääkida.

“Ülimalt kurb oli, et kokkulepitud kohtumistest kolm jäi ära, aga samas oli ka põnev lihtsalt sõita ja avastada järjest erinevaid ettevõtteid, uksest sisse marssida ja end tutvustada,” rääkis Juurak.

Kõige edukam oli kohtumine Damen Shipyardsiga, kus tehti külalistele tootmises tuur ja kellega on sügisel plaanis juhtkonna tasandil edasi suhelda. Kui see koostöö peaks õnnestuma, siis saab Workbite’i vahendusel pikemaks ajaks tööd mitmeid spetsialiste ja laotöötajaid.  

Juhtus ka lõbusaid seiku. Näiteks üks veiniistandus oli eelnevast kokkuleppest aru saanud, et Workbite’i esindajad soovivad ise istandusse vabatahtlikuna tööle minna. “Terve suur veiniistandus töötabki vaid ühe peremehega ja ülejäänud töötajad on kõik vabatahtlikud. Nad teevad koostööd kohaliku vallaga ja sotsiaaltöötaja koos dementsete eakatega käib seal viinamarjade vahel mitu korda nädalas tegevusi tegemas. Nad kutsusid meidki eakatega koos savist voolima. See kohtumine ei läinud küll nii, nagu esialgu plaanisime, aga jõime nendega kohvi ja ajasime juttu, see oli tore kogemus,” meenutas Juurak.

Hollandis on Juuraku sõnul renditöö väga kontrollitud ja au sees, erinevalt Eestist. “Sealsed ettevõtted on harjunud renditöö mõiste ja olemusega ning panevad selle kulu juba varakult oma aasta eelarvetesse,” rääkis ta ja lisas, et vahendustasud on seal kuni 17 korda kõrgemad kui Eestis.

Suurimaks konkurendiks Hollandi turul on ülemaailmne tööpakkumiste platvorm Indeed, kes vahendab ka renditöö pakkumisi ja teeb koostööd suurettevõtetega nagu Toyota, Ikea jt. Väiksemaid kliente nad eriti jutule ei võta. Samuti tegutseb Hollandis erinevaid värbamisagentuure, kuid Juuraku sõnul ei tuvastanud nad ühtegi konkurenti, kel oleks tekkinud selline kogukond nagu Workbite’il.

Uue kogukonna loomine saabki olema Hollandis suurimaks väljakutseks. “Muidugi anname võimalikult suurele osale Eesti kasutajatest võimaluse välismaal hea tasu eest tööd teha, kuid peame võtma tööle ka kohalikke ning välismaalasi, kes on Hollandisse kolinud,” selgitas Juurak.

Suuremahuliste koristusprojektide haldamiseks on Workbite’i juurde loodud tütarettevõte Workbite Cleaning ja tulevikus plaanivad nad puhastussektoris veelgi kõrgemale tõusta. “Näeme, et see turg vajaks turgutust nii teenuse kvaliteedi, inimeste hoidmise kui ka kõrgemate palkade osas,” lausus Juurak.

Northbound Scaleups (NBSCALE) on Tehnopoli, Turu Teaduspargi (Soome) ja Movexumi (Rootsi) ühisprojekt, mille eesmärk on aidata ettevõtetel uutele turgudele laieneda.

Käimas on Tehnopol Startup Inkubaatori kiirendisse kandideerimine, mis kestab kuni 6. septembrini. Kuidas aga aru saada, kas sinu idufirma on oma arengus sellises kohas, et kiirendiprogrammiga liituda? Tegime väikse spikri, et oleks lihtsam otsustada.  

1) Teil on tugev ja pühendunud tiim. Teie tiimis on mitmekülgsete oskustega inimesed, kes on pühendunud startupi arendamisele. Pidage meeles, et nii kiirendid kui ka investorid eelistavad startuppe, kus on vähemalt kaks liiget. 

2) Olete kindlaks teinud, et teie toote või teenuse järgi on nõudlust. Teie toode või teenus peaks lahendama reaalset probleemi. Olete saanud esmastelt kasutajatelt positiivset tagasisidet ehk teie väärtuspakkumine on valideeritud ja potentsiaalsete klientide jaoks atraktiivne. 

3) Teil on olemas käegakatsutav toote või teenuse prototüüp (MVP), mida saab reaalsete kasutajate peal katsetada. Prototüüp võimaldab koguda väärtuslikku tagasisidet ja tõestada, et antud ideed on võimalik ellu viia.  

4) Olete kindlaks teinud, et teil on tugev konkurentsieelis või unikaalne müügiargument, mis eristab teie lahendust teistest turul olevatest. Kiirendid otsivad startuppe, millel on potentsiaali turgu (märkimisväärselt) täiustada (või miks mitte ka raputada). 

5) Teil on olemas selge kasvustrateegia ja visioon, kuidas oma idufirmat eskaleerida ja jõuda järgmiste etappideni. See hõlmab turundusplaani, laienemisplaane ja realistlikke finantsprognoose.  

6) Olete avatud ja õppimisvõimelised, valmis võtma vastu kriitikat, kohandama oma strateegiat ja õppima kogenud mentoritelt ja investoritelt. Kiirendid otsivad idufirmasid, kelle asutajad on avatud uutele ideedele ja pidevale arengule. Vahel võib juhtuda, et idufirma esialgne idee muutub kiirendi käigus ja startup võtab hoopis uue suuna. Kas olete selleks valmis? 

Kui vastasid neile punktidele jaatavalt, siis soovitame soojalt kandideerimisavalduse teele panna. Mida kiiremini seda teed, seda rutem saad tagasisidet, kuna vastuvõtuvestlused juba käivad ja kiirendis on kohtade arv piiratud. Vajuta siia ja loe lähemalt, mida Startup kiirendi sinu idufirmale pakub! 

Loe siit, millised valdkonnad pakuvad investoritele sel aastal enim huvi ja milliseid ohumärke nad jälgivad.

Eesti esimene prototüüpide arendamise rahastamisega tegelev fond Prototron kuulutas välja konkursi, et leida sügishooajal alustavasse lendu ettevõtteid, kes vajavad tuge ideest lahenduseni jõudmisel. Parimate vahel läheb jagamisele 75 000 eurot ning kandideerimine on avatud 31. augustini.

Prototroni juht Brait Pilvik usub, et idee ilma lahenduseta on lihtsalt idee ja lihtsalt ideel on kombeks sahtlisse ununeda. “Paljud head mõtted ei jõua kunagi prototüüpimise ning arenduse faasi, sest oskustest ja teadmistest jääb väheks. Kaubanduslikult elujõulises formaadis elektripirni eksemplari valmimiseks pidi Thomas Edison ehitama ligikaudu 10 000 näidist, mis tähendas aastatepikkust usku oma kavatsuse elujõulisusse. Prototroni kaudu saavad leidlikud ideed tuge nii ekspertide kui ka rahastuse näol, et visioonist prototüübi ning sealt edasi kommertslikult toimiva lahenduseni jõuda märksa kiiremini kui Edisonil õnnestus,” sõnab Pilvik.

Prototron on suunatud Eestis registreeritud alustavatele ettevõtetele, kes soovivad oma idee ellukutsumiseks esimesed sammud astuda. “TalTechi kõik tudengid omandavad õpingute ajal ettevõtluse baasteadmised ja iga aasta genereeritakse sadu äriideid. Et tudengite, teadlaste, vilistlaste ja teiste ettevõtjate ideed saaksid reaalsuseks, oleme aastaid panustanud Prototroni,” ütleb TalTechi Uusettevõtluse keskuse juht Caroline Aruoja ning lisab, et arendusperioodil on ettevõtjatele toeks tunnustatud eksperdid. “Kandidaatide seast valime välja parimad, kel avaneb võimalus läbida kiirendiprogramm. Kolme kuu jooksul pakume osalejatele koolitusi teemadel müük, turundus, intellektuaalse vara kaitse, finantsjuhtimine ja prototüüpimine. Lisaks on oma nõuga toetamas mitmed tunnustatud eksperdid, kelle abil anda võimestav lihv oma ideele ning töötada välja turule sisenemise strateegia,” lisab Aruoja.

Aastate jooksul on fond rahastanud mitmeid ideid, millest tänaseks on väljakasvanud tõsiseltvõetavad rahvusvahelise haardega ettevõtted, nende seas näiteks Comodule ja Lingvist. “Prototroni asutades ja toetades on olnud Swedbanki eesmärgiks aidata ettevõtmisi, millel on mõju edendada innovatsiooni ja tõugata tagant idusektori kasvu. Koostöös Prototroniga anname jõudu ideedele, millel on võimalus areneda rahvusvaheliseks edulooks,” sõnab Swedbanki startup segmendi juht Triin Preem. 

Kevadhooajal said parimate seas tunnustatud neli väga erinäolist ettevõtet. Näiteks Sciflux soovib toota veretestidel baseeruvat Alzheimeri tõve ennetustehnoloogiat, see-eest Audiocat arendab vaegnägijatele nutimänge. Nende kõrval töötas ILUS Bike lahendusega, et pakkuda lihtsat modulaarset elektriratast renditeenuse pakkujatele. Loomevaldkonna innovatsiooni eest seisis ettevõte TraynMe, mis pakub 3D- ja videomeedia renderdamiseks üle võrgu efektiivset arvutusvõimsust.

Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Anne-Liisa Elbrechti hinnangul on huvi Prototroni vastu väga suur.  “Mul on hea meel tõdeda, et Prototroni laekub igal hooajal üle 200 tugeva kandideerimisavalduse, see näitab kui hinnatud ja usaldusväärne on Prototron. Veel suuremat heameelt pakub mulle pilt, mis avaneb kandideerimisavaldustega tutvudes. Igal aastal on laekunud ettepanekute seas põnevaid ja revolutsioonilisi ideid, mis jääksid ilma toetava abikäeta kõigest idee faasi,“ sõnas Elbrecht ja lisas, et Prototroni edukalt läbinud idufirmad on oodatud kandideerima Startup Inkubaatori kiirendiga, kus oma ideed veelgi edasi arendada ning raha kaasata. 

Prototroni kandideerimine on avatud 31. augustini ning oma avalduse saatmiseks külasta kodulehte https://prototron.ee/.

Swedbank, TalTech ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol on ühisjõuna loonud fondi Prototron, et arendada ja rahastada tehnoloogiliste ideede prototüüpide loomist. Kümne aasta jooksul on Prototron rahastanud 102 projekti ligikaudu 1,3 miljoni euroga, ning meeskonnad on järelinvesteeringuna kaasanud enam kui 85 miljonit eurot. 

Prototron pakub ettevõtetele ekspert-teadmisi arendusperioodi vältel, tehes koostööd valdkondlike tipp-mängijatega nagu Hedman Partners advokaadibüroo, Tallinna linn, Utilitas, Keskkonnainvesteeringute Keskus ning teised innovatsiooni väärtustavad partnerid. 

Kas oled väikeettevõtte omanik, kes soovib astuda rahvusvahelisele areenile ja laiendada oma äritegevust Läänemere piirkonnas? BSR Go-abroad programm on just see, mida vajad! See programm aitab väikeettevõtetel osaleda rahvusvahelistes tegevustes, pakkudes tuge alates esialgsest turu laienemisest kuni kohalike väärtusahelate loomise ja kindlustamiseni.

BSR Go-abroad programm koosneb neljast etapist, mis on loodud selleks, et aidata sinu ettevõttel kasvada ja edukalt siseneda uutele turgudele.

Tase 1: Vundamendi rajamine

Esimene samm on hinnata sinu ettevõtte valmisolekut rahvusvaheliseks laienemiseks. Koostöös kogenud ärimentoriga kaardistatakse sinu ettevõtte hetkeolukord ja tulevikupotentsiaal. Selle põhjal koostatakse kohandatud tegevuskava, mis aitab seada järgmisi samme.

Tase 2: Pädevuse arendamise töötoad

Neli spetsiaalset töötuba keskenduvad oluliste pädevuste arendamisele globaalsel turul edu saavutamiseks:

1. Rahvusvaheline mõtteviis – Edu eeldused
2. Rahvusvaheline turu sobivus – Andmete analüüsile tuginev arendus
3. Meeskonna organiseerimine – Kasvuks valmistumine
4. Rahvusvaheliste tegevuste digitaliseerimine – Kasvamine süsteemide kaudu

Iga töötuba kestab umbes neli tundi ning seda juhivad oma ala eksperdid. Töötubades osalevad erinevate Läänemere riikide ettevõtjad, mis loob mitmekesise ja rikastava õppimiskogemuse.

Tase 3: Edasijõudnud rahvusvahelistumine

Kui oled juba saavutanud mõningast edu, kutsume sind osalema 3. taseme grupiaruteludes ja individuaalsetes sessioonides ärimentoritega. Siin saad jagada oma kogemusi, arutada väljakutseid ning saada väärtuslikke nõuandeid, kuidas oma äri järgmisele tasemele viia.

Tase 4: Võimaluste leidmine

Viimase sammuna viib programm sind kokku sobivate partnerite, klientide ja investoritega rahvusvahelistel turgudel. See on võimalus, mille abil saad kindlustada oma äri pikaajalise edu ja kasvatada oma kohalolekut globaalsel turul.

Kui oled mikroettevõte, kes soovib laiendada oma turuulatust ja tugevdada tarneahelaid Läänemere piirkonnas, siis ära jäta kasutamata võimalust liituda BSR Go-abroad programmiga. Alusta oma rahvusvahelistumise teekonda juba täna ja avasta võimalused, mis ootavad sinu ettevõtet globaalsel tasandil.

Loe lähemalt: tehnopol.ee/bsr-go-abroad/

Meil on hea meel kutsuda sind INGOs projekti raames üritusele, mis toimub oktoobri alguses Stockholmis. Kui sul on olemas teenus või toode ja soov mõne rahvusvahelise organisatsiooni hankes osaleda, kuid otsid selleks partnerit, siis see üritus on mõeldud just sulle.

Ürituse eesmärk on luua uusi kontakte ja aidata ettevõtetel leida partnereid, kellega koos osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (nt ÜRO erinevad organisatsioonid, Punane Rist, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank jne) hangetes. Osalema on oodatud ettevõtted igast valdkonnast.

Täpsema info ja registreerimisvõimaluse leiad siit! Registreerumisel tee valik, millise ümarlauaaruteluga sooviksid liituda.

Arutelud on planeeritud järgmistel teemadel:

• IT tehnoloogia
• Haridustehnoloogia ja koolitus
• Energiasüsteemid ja ladustamine
• Tervishoid
• Pääste ja abi
• Veekäitlus ja toidutootmine
• Side ja turvalisus/kaitse

Võimalus on välja pakkuda ka muu sulle huvipakkuv teema.

Planeeritav ajakava:

• Esimesel päeval, 1. oktoobril, alustame ettevõtete kohtumisüritusega, kus on võimalus suhelda ja luua kontakte ettevõtetega Soomest, Eestist, Lätist ja Rootsist. Soovi korral on võimalik liituda ka mitteametliku õhtusöögiga World Trade Center’is Stokholmis.
• Teisel päeval, 2. oktoobril, sukeldume põnevasse konsortsiumide loomise maailma. Kuulame huvitavaid esinejaid ja pärast seda koguneme temaatilistesse ümarlaudadesse.

Täiendav info ja toimumiskohad:

• 1. oktoobril toimub ettevõtte kohtumisüritus projekti partneri RISE (Research Institute of Sweden) juures (Drottning Kristinas 61, Stockholm).
• 1. oktoobri õhtusöök toimub Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center‘i) restoranis.
• Konsortsiumi loomise üritus toimub 2. oktoobril Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center‘i) konverentsiruumis.

Projekti kuludest kaetakse:

• Konverentsi päeva tasu (2 päeva)
• Kohv ja suupisted 1. oktoobril
• Lõunasöök, kohv ja suupisted 2. oktoobril

Osaleja katab ise:

• Oma reisikulud
• Hotelli maksumuse
• Valikuline õhtusöök 1. oktoobril
• Muud kulud seoses reisiga

Tule osale üritusel ja saa osaks INGO projekti võrgustikust. Registreeru siin!

INGO (Promoting Exports to International NGOs) projekti eesmärgiks on tõsta ettevõtete teadlikust, kuidas rahvusvaheliste hangete protsessidesse tõhusalt siseneda. Projekt kestab kokku 3.5-aastat ning projekti rahastab Kesk-Läänemere Interreg programm 2021-2027.

Toidutööstuse innoveerimine on üks mõjusamaid viise meie planeedi jalajälje vähendamiseks. Seepärast arendavad nii ettevõtted Eestis kui ka mujal maailmas järk-järgult aina jätkusuutlikumaid viise, kuidas tuua toiduaineid meie lauale. Uuenduslikud tootmisviisid on inimkonna kestlikuks arenguks ülimalt olulised – biotehnoloogia läbimurded paistavad seejuures silma innovatiivsete meetoditega, leides alternatiivseid koostisainete allikaid loomsete ja keskkonda kahjustavate koostisosade asendamiseks.

Accelerate Estonia, MKM-i ja Tehnopoli algatatud innovatsioonilabor, on võtnud toidutööstuse innoveerimise üheks oma fookussuunaks. Koostöös ÄIO ja Gelatexiga viidi ellu pilootprojekt.

Probleem

Euroopas uuendtoidu turule toomiseks on vajalik Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnang, mille hindamisprotsess võib praktikas venida 1,5 aastast kuni 4 aastani. Protsess on keeruline just baasteadmiste vähesuse, halduskoormuse ja teaduslike katsete määramatuse tõttu, põhjustades ettevõtjates arusaadavalt ebakindlust ja sõltuvust EFSA taustaga konsultantidest.

Eesmärk

Accelerate Estonia, ÄIO ja Gelatexi koostööprojekti eesmärk oli luua Eestisse uuendtoidu tööstuse sõlmpunkt: toetada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid, luues unikaalse oskusteabe keskuse Eesti avalikku sektorisse – esialgse plaani kohaselt Maaelu Teadmuskeskusse. Selle saavutamiseks kavandasid ÄIO ja Gelatex oma toodetel põhinevaid pilootprojekte. Koostöö protsessi käigus jõuti aga arusaamani, et nii avalikule kui ka uuendtoidu sektorile oleks hoopis väärtuslikumaks väljundiks sisuline ülevaade, st. mõjuanalüüs, sektori potentsiaalist Eestis.

Mõjuanalüüs

Koostöös Civitta AS-iga viidi läbi mõjuanalüüs. Analüüs kaardistas väljakutseid ning regulatsioone, mis mõjutavad uuendtoidu sektori arengut, samuti hinnati sektori majanduslikku potentsiaali. Analüüsi laiem eesmärk oli hinnata uuendtoidu teadmusüksuse loomise mõju Eesti toiduainetööstusele ja majandusele ning kaardistada alternatiivseid lähenemisi toiduinnovatsiooni arenguks. 

Uuringust joonistusid välja järgmised põhisõnumid:

• Eesti toiduainetööstus on madala lisandväärtuse ning teadus- ja arendustegevuse osakaaluga. Sektorit mõjutavad oluliselt keskkonnaprobleemid ning regulatiivsed väljakutsed.
• Uuendtoidu arendamine ja tootmine on teadusmahukas valdkond. Kui Eestis tegutsevad sektoris peamiselt iduettevõtted, domineerivad Euroopas samas valdkonnas suurettevõtted.
• Uuendtoidu turule toomiseks on vajalik EFSA riskihinnang, mille protsess on ettevõtete jaoks keeruline ja ajamahukas. Eestis ei ole hetkel riiklikku strateegiat uuendtoidu valdkonnas, kuid analüüsis leiti, et selle arendamine toetaks teaduspõhiste töökohtade loomist ja innovatsiooni.

Neli võimalikku suunda

Analüüsi osana pakuti välja neli võimalikku suunda Eestis uuendtoidu valdkonna arendamiseks:

1. Nõustamisfookusega tugiüksus, mis lihtsustaks administratiivseid protsesse ja jagaks baasteadmisi.
2. Laiendatud funktsioonidega teadmusüksus, mis toetaks laiemalt toidutööstuse innovatsiooni ja teadusmahukat ettevõtlust.
3. EFSA kratt, tehisintellektil põhinev lahendus, mis koondaks valdkonna teadusinfo ja juhendid.
4. Innovatsioonitoetuste suurem korrastamine ja lihtsustamine.

Need suunad aitaks vähendada administratiivseid takistusi ja toetada uuendtoidu arendamist ning turule toomise kiirendamist.

Analüüsides nelja esitatud alternatiivi koostöös ÄIO ja Gelatexiga, järeldati, et uuendtoidu valdkonna arendamine on püsivalt oluline, kuid eeldab edasisi pingutusi. Erinevad osapooled, nt. RUK ja ÄIO, on kinnitanud, et antud teenus on tõepoolest vajalik: ettevõtteid pidurdavad nii takistused info leidmise, EFSA protsessi kui ka investeeringute osas. Kuigi täielikku lahendust ei ole praegu võimalik pakkuda, on AE koos toiduvaldkonna esindajatega loonud tuumiku, mille eesmärgiks on koostada protsessi hõlbustav teekaart, mis kiirendaks toiduinnovatsiooni edendamist ning tulevikus ka toiduinnovatsiooni keskuse loomist.

Plaanide kohaselt

• Teekaart koostatakse tulenevalt asutuste olemasolevast võimekustest, et teha kindlaks võimalused teadmuse omandamiseks ja teenuse paigutamiseks spetsiifilise avaliku sektori asutuse alla. Kõige sobivamaks asutuseks peeti projekti alguses METKi.
• EAS ja Kredex ühendasutus (EISA) koordineerib toiduinnovatsiooni kaardistamist ja korraldab töögrupi, mille tulemusena soovitakse leida lahendus toiduinnovatsiooni keskuse loomiseks.
• Töögrupi tulemusel valmib teekaart, mis aitab toiduvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel paremini orienteeruda nii info kui ka finantseerimiste võimaluste osas ning võimaldab EISA-l alustada rahvusvahelist kommunikatsiooni, mille läbi meelitada uusi ettevõtteid Eestisse.
• Uuendtoidu teenusele määratakse omanik ja vastutaja, kes hakkab eelpool nimetatud protsessi vastavalt vajadusele uuendama ning täiendama uute tekkivate võimaluste najalt.
• Mõjuanalüüs näitas, et uuendtoidu suurt ekspordipotentsiaali ja tõi välja võimalusi rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Toimiva üksuse loomine aitaks üles ehitada rahvusvahelist võrgustikku, soodustades antud valdkonnas ka teaduse ja arendustegevust  Eestis. Accelerate Estonia hinnangul on õige aeg arendada toidu innovatsiooni, et Eesti saaks silma paista rahvusvaheliselt, toetades ettevõtlust, innovaatilisust ja teadus- ja arendustegevust.

Eesti esimene avalik uuendtoidu maitsmine

Mais toimunud Latitude59 konverentsi raames korraldas Accelerate Estonia koostöös ÄIO ning Gelatexiga ka ühe Euroopa esimese avaliku uuendtoidu maitsmise. Valitud külalised ja uuendtoidu huvilised said maitsta viite erinevat retsepti, mille valmistas peakokk Johannes Hõimoja, kasutades ÄIO pärmi biomassi ja Gelatexi kartuli nanokiude kultiveeritud liha tootmiseks. 

Uuendtoidu maitsmise korraldamine on ülimalt bürokraatlik protsess, kuid Accelerate Estonia suutis korraldada ürituse vaid ühe kuuga, demonstreerides riikliku innovatsioonilabori eesmärki vähendada bürokraatiat ja kiirendada innovatsiooni turule toomist. Eesti avalik sektor on pühendunud tugeva tugistruktuuri loomisele, mis aitab uuendtoidu ettevõtetel edukalt navigeerida Euroopa regulatiivses raamistikus ja tuua innovatsiooni kiiremini meie toidulauale.

Kuhu suunduvad ÄIO ja Gelatex edasi?

ÄIO teeb hetkel koostööd enam kui 100 partneriga, seejuures sõlmis iduettevõte hiljuti partnerluse Soome piimatootja Valioga. Lisaks toidusektori edusammudele laieneb ÄIO ka loomasööda- ja kosmeetikatööstusesse, samuti on tootmise mahu suurendamiseks ja uuendtoidu turule toomiseks koostamisel investeerimisvoor. Praegu keskendub ettevõte Euroopa, USA ja Singapuri turgudele, kuid tulevikus on oodata ka globaalset laienemist.

Gelatex teeb täna koostööd ülikoolide, meditsiinitehnoloogia ettevõtete, ravimifirmade ja ka raku- ja koetehnoloogia valdkonna idufirmadega. Gelatex jätkab lihakultuuriga tegelevate ettevõtete toetamist vastavalt vajadusele arendus- ja regulatiivsete materjalidega. Ettevõtte peamine fookus on nüüd nihkunud teistele sektoritele, nt. meditsiini- ja farmaatsiarakendustele, kus on koostöö käimas valdkondade juhtivate ettevõtetega.

Kas sinu ettevõte soovib tuua turule innovatiivset lahendust, kuid praegune seadustik sellist turgu ette ei näe? Loe Accelerate Estonia võimaluste kohta lähemalt kandideerimise lehelt ning saa teada, kuidas nemad võivad sulle regulatiivsete barjääride murdmisel abiks olla.

Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Euroopa küberpädevuskeskusega (ECCC) viivad ellu Küberkiirendit, kus arendab oma toodet või teenust kaheksa idufirmat. Saame nendega lähemalt tuttavaks – teie ees on SiliconBox.

SiliconBox on macOS (Apple’i operatsioonisüsteem) pahavara analüüsimise keskkond. Idufirma aitab kasutajatel seadistada keskkonda nii, et nad saavad ohutult uurida pahavara näiteid. Pärast pahavara jooksutamist puhastatakse seade ja taastatakse esialgne seisund. Kogutud logid analüüsitakse ja kasutajale antakse teave, kuidas hilisemalt pahavara tuvastada ja peatada. Ettevõtte asutajad on Rasmus Välling (pildil vasakul) ja Martin Jaan Leesment, mõlemad on küberturbe taustaga. Nende tegemisi tutvustas lähemalt Rasmus Välling.

Kuidas sündis idee luua oma startup?

„Idee sai alguse probleemist, mis meil tekkis tööl. Pahavara eest kaitsmiseks ja intsidentidele reageerimisel oli tarvis tihti pärast analüüsida ja aru saada, mida pahavara tegi. Püüdsime seadistada enda keskkonda eksisteerivates lahendustes, aga saime peagi aru, et olemasolevad lahendused on kas puudulikud või ülemäära kallid.“

Mis on seni olnud suurim väljakutse/ebaõnnestumine ja suurim võit?

„Oleme üsna algusjärgus ja seetõttu pole erilisi väljakutseid ega ebaõnnestumisi veel olnud. Peamine raskus on olnud Apple’i dokumentatsioonist läbi närimine ja bürokraatia Apple’ilt vajalike õiguste taotlemiseks.“

Mis eristab teie idufirmat konkurentidest?

„Oleme ainsad, kes loovad tarkvara kohalikuks pahavara analüüsimiseks macOS platvormil. Olemasolevad tasulised lahendused töötavad pilves ja üldjuhul vanema tark- või riistvara peal. Vabavaralised lahendused uuemal riistvaral ei tööta või vajavad märkimisväärset ressurssi seadistamiseks ja jooksutamiseks.“

Miks just Küberkiirendi?

„Meil juhtus kuidagi nii õnnelikult, et just sel hetkel, kui me probleemiga ise maadlesime, tulid Tehnopol ja RIA välja oma programmiga. Kuna head ja mõistliku hinnaga lahendust selle probleemi lahendamiseks polnud ning soovisime selle projektiga niikuinii ise tegeleda, siis mõtlesime kandideerida.“

Kus näete oma startuppi 1 aasta pärast? Ja kus 5 aasta pärast?

„Aasta pärast on meil turul toode ja vabavaraline core tarkvara. Selle ümber on loodetavasti tekkimas kogukond, mis aitab Apple’i logidest aru saada ja sisulist poolt edasi arendada. Viie aasta pärast on meil lisaks pilvepõhine toode, millega saame lihtsalt skaleerida ja pakkuda lahendust ka suurematele ettevõtetele, kellel on igapäevaselt tarvis tuhandeid faile analüüsida.“

Kes on järgmine Eesti ükssarvik?

„Ei oska öelda.“

Milliseid raamatuid/podcaste/väljaandeid ja oma valdkonna tegijaid jälgite ning soovitaksite ka teistele alustavatele iduettevõtjatele?

„Patrick Wardle’i Apple’i turvablogi ja raamat „The Art of Mac Malware“. Ross Haleliuk, kes kirjutab küberturbe valdkonna startuppide teemal.“

Kui istuksite laua taga Elon Muski, Mark Zuckerbergi ja Jeff Bezosega, siis mida neilt küsiksite?

„Kas olete kokku puutunud macOS’i pahavaraga? Kui palju ressursse teie organisatsioon kulutab pahavara analüüsimise peale? Kas saaksite meid kokku viia enda organisatsioonist relevantsetega inimestega, kellega neist teemadest edasi rääkida?“

Tehnopol Startup Inkubaatori idulugude sari tutvustab põhiprogrammi ja erikiirenditesse valitud ettevõtteid, kelle kasvus näeme tugevat potentsiaali ning kelle ettevõtmistel tasub silma peal hoida. Idulugude sarja lood leiad siit.

Küberkiirendit toetab Euroopa küberpädevuskeskus.